lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosaastele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik.
lg 2 sätestab, et pooled võivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Kohus on rahuldanud kahel korral kostja I taotluse asja arutamise edasilükkamiseks, et kostjad saaksid kinnistud müüa kohtutäituri sekkumiseta. Kohus leiab, et menetlusliku olukorra olulist muutumist käesolevas asjas ei esine. Seega ei saa kostja I oma nõusolekut asja menetlemiseks kirjalikus menetluses tagasi võtta. Kostja I esitas kohtule 01.09.2017 taotluse kinnisvara müügi tähtaja pikendamiseks. Hageja esitas oma seisukoha kohtule 11.09.2017 ja palus jätkata tsiviilasja menetlemist kirjalikus menetluses. Seejärel kohus määras 13.09.2017 jätkata tsiviilasja menetlemist kirjalikus menetluses, esitada kohtule tõendid, seisukohad 27.09.2017. Pärnu Maakohtu menetluses on hageja hagi kostjate vastu ühisvara jagamiseks täitemenetluses alates 06.04.2016. Seega on kostjatel olnud 1 aasta ja 7 kuud aega kinnistuid vabatahtlikult realiseerida. Kostja I soovib jätkata kinnistute müüki ilma kohtutäituri sekkumiseta, kuid hageja ei ole sellega enam nõus. Seega jätkab kohus asja menetlemist vastavalt Pärnu Maakohtu 13.09.2017 määruses toodule, olenemata sellest, et vara sundmüük võib kostjatele ja nende perele tuua kaasa ebameeldivusi ja lisakulusid.
sätestab, et tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohus leiab, et
Kostja on selgitanud kohtule võla tekke põhjuseid. Tema ülalpidamisel on 5 last ning kulutused lastele on suured. Kohus mõistab kostjate muret. Kostja I kinnitab, et kostja II on nõus andma allkirja tema poolt vastuvõetavatel tingimustel maksegraafiku sõlmimiseks ja tagatise seadmiseks. Hageja väidab, et kostjad sellise ettepanekuga hageja poole ei ole pöördunud.
¹ sätestab, et kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromisse sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetluse. Kohus selgitab, et peale kohtuotsuse avalikuks tegemist ja enne selle jõustumist on pooltel veel võimalus asi lahendada kokkuleppel. Hageja leiab, et kuna kostjate ühisomandis olev haagis xxx xxxx (ehitusaasta 1988) ja sõidukid Opel Vectra (ehitusaasta 1996) ja Opel Astra (ehitusaasta 1992) on väheväärtuslikud (maksuhaldur on haagise väärtuseks hinnanud ligikaudu 250 eurot (lisa 16) ja sõidukite väärtusteks vastavalt 700 eurot (lisa 17) ja 450 eurot (lisa 18), ei ole teada haagise ja sõidukite seisukord ja asjaolu kas nad on sõidukõlbulikud ja arvestades nende ehitusaastaid, ei ole otstarbekas nimetatud haagise ja sõidukite osas ühisomandit lõpetada.
lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus lõpetab menetluse hageja nõudes kostjate vastu haagise ja sõidukite osas ühisomandi lõpetamiseks
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või-kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Hageja leiab, et menetluskulud tuleb jätta võrdsetes osades kostjate kanda. Kostja II leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja I kanda, kuna tegemist on kostja I maksuvõlaga. Hagejal menetluskulud puuduvad. Kohus leiab, et õiglane on jätta kostjate menetluskulud kostjate endi kanda. Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.