KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtukoosseis Kriminaalasi Vaidlustatud kohtulahend Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Prokurör Kaitsja Tallinna Ringkonnakohus
- veebruar 2016, Tallinn 1-15-10550 Andres Parmas, Pavel Gontšarov ja Orvi Tali Andrei Selemenevi süüdistus KarS § 184 lg 1 järgi Harju Maakohtu
- jaanuari
- a otsus, kokkuleppemenetlus Süüdistatav Andrei Selemenev (ik: 38006263736); elukoht: XXX (viibib vahistatuna Tallinna Vanglas); varem kriminaalkorras korduvalt karistatud; vahistatud alates
- oktoobrist 2015 (kahtlustatavana kinni peetud
- oktoobril 2015) Abiprokurör Raigo Aas Vandeadvokaadi vanemabi Kadi Mägi RESOLUTSIOON
- Tühistada Harju Maakohtu
- jaanuari
- a kokkuleppemenetluses tehtud otsus täies ulatuses ja saata kriminaaltoimik prokuratuurile.
- Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Liis Toomsalu Advokaadibüroo kasuks 24 (kakskümmend neli) eurot (sh käibemaks) vandeadvokaadi vanemabi Kadi Mägi poolt Andrei Selemenevile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. 1 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- detsembril 2015 sõlmisid A. Selemenev, tema kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Kadi Mägi ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuör Raiigo Aas kokkuleppe, mille kohaselt prokurör taotleb kohtus A. Selemenevi süüditunnistamist KarS § 184 lg 1 järgi ja tema karistamist 2 aasta vangistusega, mille hulka tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg. Karistusaja kulgemise alguseks loetaks aga
- oktoober
- Kokkuleppes on märgitud ka see, et A. Selemenevilt kuulub KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerimisele sularaha 90 eurot. Konfiskeerimisele kuulub ka A. Selemenevilt äravõetud narkootiline aine fentanüüli ning narkootilise aine pakendamiseks kasutatud fooliumpaber ja minigrip kilekott. Kohtuotsusega kuuluvad süüdistatavalt riigi tuludesse välja mõistmisele menetluskulud, s.o sundraha 975 eurot, ekspertiisikulu 168 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 72 eurot (viimasele lisandub kokkuleppe kohaselt tasu kaitsja osalemise eest kohtuistungil).
- Harju Maakohtu
- jaanuari
- a otsusega tunnistati Andrei Selemenev kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja teda karistati 2 aasta vangistusega. Karistusaja hulka loeti eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse alguseks loeti
- oktoober
- A. Selemenevilt konfiskeeriti KarS § 832 lg 1 alusel sularaha 90 eurot. Kohtuotsusega mõisteti süüdistatavalt ositi 12 kuu jooksul riigi tuludesse välja menetluskulud, s.o sundraha 1075 eurot, ekspertiisikulu 168 eurot ja tasu riigi õigusabi eest 96 eurot. Kohus otsustas ka asitõenditega seonduva.
- Maakohus märkis, et süüdistatav tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Maakohtu hinnangul on kokkuleppe sõlmimine olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja asja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega tõendamist leidnud ning A. Selemenev tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Edasiselt märkis maakohus, et esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi 2,5 kuupalga alammäära. Kuna alates
- jaanuarist 2016 on palga alammäär 430 eurot, siis on sundraha 1075 eurot. Seoses süüdistatava ja kaitsja kohtuistungil väljendatud taotlusega tasuda menetluskulusid ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, märkis maakohus, et arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ning asjaolu, et vanglas olles ei pruugi A. Selemenev olla koheselt tööle rakendatud, ei pruugi ta olla võimeline kulusid kiiremini tasuma. Seetõttu andis kohus KrMS § 180 lg 3 alusel talle võimaluse menetluskulude tasumiseks ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
- A. Selemenev on maakohtu otsuse peale esitanud apellatsiooni, taotledes konfiskeerimise tühistamist ja temalt ära võetud 90 euro tagastamist. Samuti taotleb ta kaitsjatasu välja mõistmata jätmist, sest kaitsja ei ole talle õigusabi osutanud. Veel märgib apellant, et ta ei ole nõus tasuma kohtukulusid, sest ta viibib vanglas ja tal ei ole kohtukulude tasumiseks võimalust. 2
- Ringkonnakohtu eelistungil
- veebruaril 2016 leidsid nii kaitsja kui ka prokurör, et maakohtu otsus tuleb kokkuleppemenetluse reeglite rikkumise tõttu tühistada ja saata kriminaaltoimik prokuratuuri. Kaitsja esitas taotluse eelistungil osalemise eest tasu kindlaks määramiseks ja palus jätta selle kulu riigi kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED
- Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud apellatsiooniga, leiab, et osaliselt on kaebus esitatud kokkuleppemenetluses seatud edasikaebeõiguse piirangutega vastuolus, mistõttu tuleks see jätta kaebeõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata (osas, mis puudutab konfiskeerimise vaidlustamist). Kaebuses esitatud menetluskuludega seonduvad väited on küll ka kokkuleppemenetluse raames apellatsioonimenetluses lubatavad, kuid need ei tooks kaasa maakohtu otsuse tühistamist. Sellegipoolest tuleb maakohtu otsus tühistada, sest menetluskulude väljamõistmisel on maakohus rikkunud oluliselt kokkuleppemenetluse reegleid
- Arutatavas asjas on prokurör, kaitsja ja süüdistatav sõlminud kokkuleppe, milles muu hulgas käsitletakse kriminaalmenetluse kulusid. Kokkuleppes on selle kohta märgitud, et kuludena tuleb tasuda 168 eurot narkootilise aine ekspertiisi eest, 72 eurot kaitsjatasu määratud kaitsja poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest, millele lisandub määratud kaitsjale makstav tasu kohtuistungil õigusabi osutamise eest. Samuti kuulub väljamõistmisele sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest summas 975 eurot. Kokkuleppes ei ole märgitud, et menetluskulude tasumine võiks aset leida ositi pikema aja jooksul. Maakohtu vaidlustatud otsusega on A. Selemenevilt kohtukuludena välja mõistetud 168 eurot narkootilise aine ekspertiisi eest, 96 eurot kaitsjatasu määratud kaitsja poolt riigi õigusabi osutamise eest (sh tasu kohtuistungil õigusabi osutamise eest) ja I astme kuriteos süüditunnistamisega KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel kaasnev sundraha 1075 eurot. Eelnevast nähtuvalt on maakohus menetluskulude osas kokkuleppest irdunud.
- Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates
- märtsist 2015 kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st
- Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2–6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Riigikohus on hiljutises praktikas asunud mh seisukohale, et alates
- märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt „peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises 3 KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises“ (vt RKKKo asjas 3-1-1-7-6, p 5.2.). Seega puudus maakohtul õigus teha lahendit, milles oleks kokkulepet muudetud väljamõistetava sundraha osas või ka menetluskulude väljamõistmise individualiseerimises KrMS § 180 lg 3 alusel. Olukorras, kus maakohus on siiski selliselt toiminud, on rikutud KrMS
- ptk
- jao sätteid, mis on ühtlasi hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes.
- Tekkinud olukorda ei ole ringkonnakohtul võimalik endal parandada, sest kokkuleppemenetluses piirdub maakohtu pädevus KrMS § 248-s sätestatuga, s.t kohtul ei ole võimalik kokkulepet muuta. Kui kokkulepe ei vasta seadusele või kui kohus tuvastab, et see ei vasta süüdistatava tegelikule tahtele (nt kriminaalmenetluse kulude kandmise individualiseerimise osas), siis tuleb kokkuleppemenetlusest keelduda ja tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile. Kuivõrd maakohtu pädevus on piiratud olemasoleva kokkuleppe piiridega, siis ei saa neist väljuda ka ringkonnakohus apellatsioonimenetluses.
- Eelnevast lähtuvalt ning tuginedes KrMS § 337 lg 2 p-le 3, §-st 245, § 248 lg 1 p-st 3 ja § 3411 p-st 3 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu vaidlustatud otsuse täies ulatuses ja tagastab kriminaaltoimiku prokuratuurile.
- Kaitsja esitas eelistungil taotluse määrata eelistungil osalemisel riigi õigusabi osutamise eest tasuna kindlaks 24 eurot (sh käibemaks). Kolleegiumi hinnangul on taotlus nõuetekohane ja põhjendatud ning tuleb seetõttu täies ulatuses rahuldada. Kuivõrd kokkuleppemenetluse reeglite rikkumine on arutatavas asjas aset leidnud riigi eksimusena ja süüdistataval on õigus eeldada, et tema kohtuasi leiab õige lõpplahenduse juba maakohtus, siis tuleb käsitletav menetluskulu jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 4