Obsah (10)

§ 442§ 187§ 405§ 444§ 448§ 637§ 173§ 162§ 177§ 178

2-17-102222 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 27. veebruar 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-102222

) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). 1 2-17-102222 Edasikaebamise kord Kooskõlas

§ 442

lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus OÜ Kemmerling (hageja) ja Seydam OÜ sõlmisid müügilepingu, mille raames esitas hageja Seydam OÜ-le arved nr 167030, 167128, 167285, 167638, 168237, 168795, 169399, 169539 ja 169552 kokku summas 828,31 eurot. Seydam OÜ on jätnud tasumata lepingute alusel esitatud arved nr 167030, 167128, 167285, 167638, 168237, 168795, 169399, 169539 ja

1. Võlgnevuse sissenõudmiseks pöördus hageja Kreedix OÜ poole. Kreedix OÜ esitas maksenõude. Lahenduse leidmiseks sõlmiti 02.11.2016 hageja, Xxxx(kostja) ja Seydam OÜ vahel kokkulepe-maksegraafik (s.o maksekokkulepe nr 021116-13). Kokkuleppe p-st 2.
2. tulenevalt võttis kostja endale kohustuse tasuda maksegraafiku alusel arvetest tuleneva võlgnevuse summas 828,31 eurot ja menetluskulu maksekohustuse täitmisega viivitamise eest summas 100 eurot, kokku summas 928,31 eurot Kreedix OÜ arvelduskontole AS-is Swedbank nr EE
3. Kokkuleppe tähenduses menetluskulu summas 100 eurot on kokkuleppeline tasu Kreedix OÜ poolt leitud lahenduse (saavutatud tulemuse) eest. 02.11.2016 sõlmitud kokkuleppe p 1.
4. kohaselt ühines kostja kui füüsiline isik kohustisega deebitori poolel solidaarvõlgnikuna. Solidaarvõlgnik ja deebitor vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kokkuleppe p 2.
5. kohaselt p-s 2.
6. sätestatud maksete tasumisega viivitamise korral on kostja kohustatud tasuma hagejale viivist 0,5% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kokkuleppe p 2.
7. järgi p-s 2.
8. sätestatud rikkumisel on kostja kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 300 eurot. Kokkuleppest tulenevat kohustust kostja nõuetekohaselt ei täitnud, mille tõttu kogu võlgnevus muutus sissenõutavaks. Kokkuleppe p 2.
9. sätestab, et p-s 2.
10. nimetatud maksega viivitamisel rohkem kui kaks kalendripäeva loetakse kõigi maksete tähtaeg saabunuks ja solidaarvõlgnik või deebitor kohustuvad 5 päeva jooksul tasuma kreeditorile kõik käesolevast lepingust tulenevad maksed. Mittetasumisel on kreeditoril õigus koheselt deebitori vastu kohtusse pöörduda. Kreeditor ei oma kohustust deebitorile saatma eraldi teadet kokkuleppe lõpetamise kohta. Kokku on võlgnevus hagejale 28.04.2017 seisuga 1923,39 eurot, millest kokkuleppe p-st 2.
11. tulenev võlgnevus on 928,31 eurot, kokkuleppe p 2.
12. alusel arvestatud viivis 695,08 eurot ja leppetrahv 300 eurot (kokkuleppe p 2.5.). Kohtu selgitused 2 2-17-102222 Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka juhul, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud

§ 637lg 21 sätestatud alustel.

Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177

lg 1 p 2 ja lg 2).

§ 178

lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3