Obsah (9)

§ 197§ 101§ 635§ 637§ 164§ 186§ 127§ 112§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 29. september 2017. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-102598 T

) §112 lg-st 1 tulenevalt olla hinna alandamise põhjuseks. Samas ei nõustu hageja kostjaga, et Puhas OÜ ei teostanud töid piisavalt kiiresti. Puudub põhjuslik seos kostjale esitatud leppetrahvi ja Puhas OÜ teenuste osutamise vahel. Kostja vastuväited hagile 2. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja leiab, et hagejal puudub 350 euro ulatuses nõue kostja vastu. Puhas OÜ poolt arvestatud sõidukulu 120 euro kohta puudus poolte vahel kokkulepe. Lisaks ei vasta Puhas OÜ poolt arvestatud töötunnid teostatud töö mahule, nende hulka on ilmselt 2 arvestatud tööpaika ja sealt tagasisõidu aeg hinnanguliselt 8 tundi. Teenuse tellimisel oli kostja huviks tööde kiire teostamine seoses objekti üleandmise kiireloomulisusega. Objekti ei suudetud sh ka Puhas OÜ poolt teostatud koristustööde venimise tõttu tähtaegselt üle anda ning kostjale kaasnes sellega leppetrahv. Kostja leiab, et Puhas OÜ vastutab proportsionaalselt tema osavõtul tekkinud kahju eest. Proportsionaalne ja põhjendatud on nõue hageja vastu summas 350 eurot, mis moodustab 1,2 % kostjale määratud leppetrahvi summast. Seega tasaarvestab kostja

§ 197

lg 1 ja § 198 alusel hageja nõude summas 350 eurot kostja nõudega hageja vastu summas 350 eurot. Alternatiivselt alandab kostja hageja poolt kohustuse täitmise eest tasumisele kuuluvat hinda 240 euro võrra. Maakohtu põhjendused 3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. 4. Käesolevas asjas nõuab hageja kostjalt lepingu täitmist ja viivise tasumist

§ 101lg 1 p-de 1, 6 ja § 108 lg 1 alusel.

Puudub vaidlus, et nõude loovutaja ja kostja vahel on sõlmitud ehitusjärgse koristuse leping Merivälja kooli objektil. Kohtu hinnangul on tõendatud, et kostja ja Puhas OÜ leppisid kokku, et teenuse osutamise tasu on 15 eurot/tund (käibemaksuta) ja objektile sõit 30 eurot/kord (käibemaksuta). Nimetatud asjaolu on tõendatud tunnistaja Xxxx’u ütlustega (tl 105-106). 5.

§ 635

lg 1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja nõuab kostjalt tasu maksmist.

§ 637lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest.

Kohu hinnangul on kostja Puhas OÜ teostatud tööd vastu võtnud, sest kostja ise on objekti tellijale üle andnud 03.11.2016 aktiga (tl 65). Kostjale on teostatud tööde eest esitatud arve nr 6771 summas 1380 eurot (käibemaksuga), millest kostja on Puhas OÜ-le tasunud 15.12.2016 680 eurot ja 05.01.2017 350 eurot (tl 27-29). Kostja on jätnud tasumata 350 eurot. Puhas OÜ on nimetatud nõude koos viivisenõudega loovutanud hagejale (

§ 164, tl 30).

1. Esmalt leiab kostja, et nõue sõidukulude 120 euro (käibemaksuta) ja 8 töötunni osas (8 x 15) on tõendamata. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et arvel nr 6771 kajastatud tööde maht ja hind vastab kokkuleppele ja teostatud tööde mahule. Tunnistaja Xxxx’u ütlustega on tõendatud, et teenuse tunnihind oli 15 eurot (käibemaksuta) ning sõidukulu 30 eurot kord (käibemaksuta). Elektronkirjavahetusest nähtub, et igakordselt lepiti eraldi kokku, millal saab objektil puhastustöid teostada ning kuna kõik ehitustööd ei olnud lõpetatud, tuli objektile minna puhastama neljal korral 26.09, 03.10, 04.10 ja 12.10 (tl 49, 51, 53, 54, tunnistaja Xxxx’u ütlused). Tunnistaja Xxxx kinnitab, et kajastatud töötunnid on reaalselt kohapeal tehtud puhastusteenuse eest. Objektil tuli tunnistaja ütluste kohaselt käia mitu korda, sest ehitustööd olid lõpetamata ja korraga ei saanud kõiki ruume koristada. Seega on tõendatud, et puhastusteenuse osutamiseks käis Puhas OÜ objektil neljal korral kokku 68,66 tundi.
2. Järgnevalt leiab kostja, et hageja nõue on lõppenud tasaarvestuse tulemusel (

§ 186p 2).

Kostja on menetluses teinud tasaarvestuse avalduse (

§ 197, § 198).

Kohtul tuleb tuvastada, kas kostjal on nõue Puhas OÜ vastu. Esmane nõude eeldus on, et Puhas OÜ on lepingut rikkunud (

§ 101lg 1 p 3, § 115).

Kahju peab olema põhjuslikus seoses Puhas OÜ tegevusega ning ettenähtav (

§ 127lg 3, 4).

Kostja tasaarvestuseks esitatud kahju hüvitamise nõue tuleneb sellest, et objekt anti tellijale Tallinna Haridusamet üle hilinenult ning kostja pidi maksma tähtaja ületamise eest leppetrahvi 29 620,05 eurot (tl 65, 67). Kostja leiab, et Puhas OÜ osa sellest on 1,2%.

1. Kostja heidab Puhas OÜ-le ette, et töid ei teostatud tähtaegselt. Kostja kohustus on lepingu rikkumist tõendada (kohtu 17.05.2017 selgituskiri, tl 73). Kohtu hinnangul on kostja väited 3 paljasõnalised, et Puhas OÜ ei suutnud vaatamata korduvatele väljakutsetele puhastustöid kostja soovitud ajal teostada ega lõpetada. Esiteks märgib kohus, et nimetatud väide ei haaku teiste asjas esitatud tõenditega. Ehitustööde teostamise tähtajaks oli 31.08.2016, kuid kostja tellimusel sai Puhas OÜ teostas objektil puhastustöid septembris ja oktoobris (tl 65, 67). Tunnistaja Xxxx’u ütlused haakuvad pooltevahelise kirjavahetusega, millest tulenevalt sõltus puhastusteenuse osutamine ehitustööde valmimisest. Ühtegi pretensiooni ei ole Puhas OÜ-le seoses teenuste osutamisega esitatud (tunnistaja Xxxx’u ütlused). Elektronkirjavahetusest nähtub, et koristusteenus telliti kohe pärast ehitustööde lõppemist ning ühestki tõendist ei nähtu, et Puhas OÜ oleks teenuse osutamisega venitanud või osutanud mittenõuetekohast teenust (vt xxxx 29.09.2016, 06.10.2016, 01.11.2016 elektronkirjad, tl 49, 51, 53, 54). Eeltoodust tulenevalt ei saa kostjal olla nõuet Puhas OÜ vastu, mida saaks tasaarvestada.
2. Järgnevalt on kostja teinud menetluses hinna alandamise avalduse (

§ 112lg 1, 2).

Kostja alandab hinda 240 euro võrra, mis on 17,4% kohase ja mittekohase täitmise väärtuse suhe. Hinna alandamise eelduseks on, et teine lepingupool on lepingut rikkunud ning vastu võetakse mittekohane täitmine. Kohus on eelnevalt p-s 8 tuvastanud, et Puhas OÜ ei ole lepingut rikkunud. Kostja ei ole hinna alandamise eeldusi tõendanud. Lisaks sellele ei ole kostja tõendanud mittekohase täitmise väärtust (vt kohtu 17.05.2017 elektronkiri, tl 73). 10. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokkulepitud tasust maksmata osa 350 eurot. Hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud

§ 101lg 1 p 6, § 113 lg 1, Ts

MS § 367 alusel ja kuulub rahuldamisele. Seisuga 29.09.2017 on sissenõutavaks muutunud viivis 37,96 eurot. Hageja nõue 40 eurot sissenõudmisulude hüvitamiseks on õiguslikult põhjendatud ja kuulub

§ 113¹ lg 1 alusel rahuldamisele.

Menetluskulud

1. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda.
2. Tulenevalt menetluskulude jaotusest hindab kohus hageja menetluskulude suurust (tl 104). Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 796,50 eurot. Tegemist on menetluskuludega TsMS § 138 lg 1 ja § 144 p 1 alusel. Menetluskulud on käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane.
3. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
4. Hageja esindajaks on advokaat, mistõttu peab kohus tunnitasu 135 eurot advokaadist esindaja puhul põhjendatuks. Kostja vaidleb hageja menetluskulude suurusele vastu. Kohtu hinnangul on hageja esindaja ajakulu üle paisutatud. Kuid kuna esindaja kulud ületavad tsiviilasja hinda, siis kohus piirdub menetluskulude suuruse määramisel hagihinnast ning ajakulu eraldi ei hinda. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-4-15, p 14). Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda, sest avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis tingiksid 4 tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmise. Tegemist ei ole eriliselt keeruka ega mahuka vaidlusega. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb piirata menetluskulude suurust tsiviilasja hinnaga. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud 442 eurot (riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 342 eurot). Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda viivist (TsMS § 177 lg 4).
5. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 5