Obsah (10)

§ 442§ 187§ 405§ 444§ 448§ 637§ 173§ 162§ 177§ 178

2-16-105597 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 1. märts 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-16-105597 Tsiv

) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Edasikaebamise kord Kooskõlas

§ 442

lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Renova Kinnisvara OÜ (hageja) ja Hea Sõber OÜ (kostja) sõlmisid 30.01.2014 üürilepingu, mille p 3.

1. alusel andis hageja samal päeval kostja kasutusse kaupluse ruumi aadressil Keemikute 25, Maardu. Üürilepingu p-s 8.
2. olid hageja ja kostja kokku leppinud, et üürilepingu kestus on 1 aasta, kuid üürilepingu p 8.
3. kohaselt pidi üürileping muutuma automaatselt tähtajatuks, kui pooled ei teata soovist üürilepingut pikendada 1 kuu enne tähtaja möödumist. Kuivõrd sellekohast sooviavaldust kumbki pool ei esitanud, muutus üürileping
4. aastast tähtajatuks. Üürilepingu p 4.
5. järgi pidi kostja tasuma üüri 130 eurot kalendrikuus. Kostja oli üürilepingu pst 4.
6. lähtuvalt kohustatud tasuma ka p-des 4.
7. kuni 4.
8. nimetatud kommunaalteenuste eest. Nii üüri kui ka kommunaalteenuste eest esitas hageja kostjale arveid. Esimese arvena jättis kostja tasumata
9. aasta novembrikuu kommunaalteenuste eest esitatud arve ja sealt edasi kostja enam makseid ei teinud. Seetõttu ütles hageja üürilepingu erakorraliselt üles arvestusega, et üürilepingu kehtivuse viimane päev on 29.02.
10. Kostja väidab vastuväites maksekäsu kiirmenetluse avaldusele, et ta oli 27.01.2016 üürilepingu ise üles öelnud, kuid hageja selgitab, et nimetatud ülesütlemine on tühine, kuna see ei olnud tehtud tähitud kirjaga nagu oli ettenähtud üürilepingu p-des 10.
11. ja 10.
12. Seega on kostja jätnud hagejale tasumata kommunaalteenuste arved
13. aasta novembri ja detsembri ning
14. aasta jaanuari ja veebruari eest, lisaks üüriarved
15. aasta detsembri ning
16. aasta jaanuari ja veebruari eest kokku summas 602 eurot. Kuivõrd kostja on üürilepingu p 5.
17. alusel tasunud tagatisraha 130 eurot, siis tuleb see arvata maha arvetest tulenevast võlasummast, mis teeb kostja põhivõlaks kokku 472 eurot. Üürilepingu p 4.
18. järgi peab üürnik maksma viivist 0,5% maksmata summalt iga viivitatud päeva eest, kui üürnik ei maksta tähtaegselt üüri või muid üürilepingust tulenevaid makseid. Kohtu selgitused Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka juhul, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. 2 2-16-105597 Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud

§ 637lg 21 sätestatud alustel.

Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud asjas jätta kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177

lg 1 p 2 ja lg 2).

§ 178

lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3