) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus 1. PC Finance OÜ ja Xxxx(kostja) vahel 19.06.2016 sõlmitud laenuleping nr xxxx, millest tulenevaid kohustusi ei ole kostja kohaselt täitnud, ning PC Finance OÜ ja RT Capital Estonia OÜ (hageja) vahel 31.03.2017 sõlmitud nõude loovutamise leping nr 2017-1. Kohtu selgitused 2. Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt
lg-le 1.
lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka juhul, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kohus täiendab otsust
lg-s 41 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. 3. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud
Vastavalt
lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 4. Seoses hageja leppetrahvi nõude rahuldamata jätmisega selgitab kohus, et tarbijakrediidilepingu kohustuse mittetäitmisel või mittenõuetekohase täitmise puhul sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Nimetatud asjaolu tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda üksnes viivist ja kahju hüvitamist (vt nt Riigikohtu 14.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 15). 2 2-17-12579 5.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lgs 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled
lg 1 järgi menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 6. Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 611,58 eurot. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 94% ulatuses, peab kohus
lg-st 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 6% ulatuses hageja ja 94% ulatuses kostja kanda. 7. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (
8.
lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.