Obsah (9)

§187§ 410§ 413§ 444§ 173§ 162§ 174§ 175§ 178

2-17-16280 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 27.02.2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-16280 Tsiviilasi Xx

§187lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Xxxx(hageja) esitas 31.10.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse Xxxx(kostja) vastu elatise nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas alates 01.10.
2. Hageja loobus 14.02.2018 kohtuistungil osaliselt oma nõudest. Hageja loobus nõudest mõista kostjalt välja elatis tagasiulatuvalt perioodi eest 01.10.2016 – 30.10.2016 ning palub kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas tagasiulatuvalt alates 31.10.
3. Kohus võtab hageja osaliselt nõudest loobumise vastu eraldi kohtumäärusega.
4. Harju Maakohus võttis hageja nõude 06.11.2017 kohtumäärusega menetlusse. Kostja esitas 24.11.2017 vastuse hagile, mille kohaselt tunnistab kostja hagi osaliselt ning palub välja mõista elatis summas 170 eurot kuus. Kostja palub hageja poolt nõutud elatise suurust vähendada 75 euro võrra, võttes arvesse lastetoetust summas 50 eurot ning suure pere toetust summas 100 eurot (hageja osa 300 euro suurusest suure pere toetusest), mida makstakse hagejale.
5. Kohus määras käesolevas tsiviilasjas kohtuistungi toimumise ajaks 14.02.2018 kell 10:
6. Kostjale on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 326 kohaselt kohtukutse kätte toimetatud 29.01.2018 (tl 37). Kohus selgitas pooltele kohtukutses istungilt puudumise järgi. Vaatamata eeltoodule ei ilmunud kostja kohtu poolt määratud kohtuistungile 14.02.2018 kell 10:00 ega teatanud kohtule eelnevalt mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks. 4.

§ 410

kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist.

§ 413

lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on 2 2-17-16280 hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kuivõrd kostja ei ilmunud määratud kohtuistungile, teeb kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Kohus leiab, et hageja poolt kohtule esitatud hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

1. Kohus peab põhjendatuks märkida, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 18.12.2015 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 139, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt oli alates 01.01.2017 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 470 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja
2. a moodustas see summa 235 eurot. 21.12.2017 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 189, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2018 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot. Seega käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal on igakuise elatise miinimumsumma 250 eurot. Hageja elatise nõuet tõendab kanne rahvastikuregistris, millest nähtub, et kostja on hageja isa ja seega on hageja õigustatud kostjalt ülalpidamist saama. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane kostja väide, et elatise väljamõistmisel tuleb arvesse võtta lastetoetust summas 50 eurot ning suure pere toetust summas 100 eurot (hageja osa 300 euro suurusest suure pere toetusest), mida makstakse hageja emale. Kostja ei ole taotlenud elatise vähendamist alla seaduses sätestatud määra PKS § 102 lg 2 alusel ega tõendanud mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus saab arvestada lapsele makstavat toetust ühe asjaoluna otsustades elatise vähendamise üle alla miinimummäära. Kuivõrd kostja ei ole taotlenud elatise vähendamist alla miinimummäära PKS § 102 lg 2 alusel, ei arvestada kohus kostja väidet, et hagejale makstakse lapsetoetust. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimumsummas (½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära) hageja kasuks tema ülalpidamiseks alates kohtule hagiavalduse esitamisest 31.10.2017 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise summa muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega.
3. Käesolevas asjas palub hageja kostjalt välja mõista elatise alates 31.10.
4. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 28.11.2013 vastu võetud Vabariigi Valitsuse määruse nr 166, so „Töötasu alammäära kehtestamine“, kohaselt on alates 01.01.2016 kehtestatud kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Seaduses sätestatud igakuise elatise suurus on pool kuupalga alammäärast ja
5. a moodustas see summa 215 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks kuulub rahuldamisele. Kohus toob välja, et tagasiulatuvat elatist ajavahemiku 31.10.2016 kuni kohtule hagiavalduse esitamisele eelnenud päevani 30.10.2017 (sealhulgas) on hageja õigustatud saama summas 2 779,30 eurot (arvutuskäik: 31.10.2016 päeva eest 215/31x1=6,9 eurot; ajavahemik 01.11.
6. a kuni 31.12.
7. a 215x2=215 eurot; 01.01.
8. a kuni 30.09.
9. a 235x9=2 115 eurot; 01.10.
10. a. kuni 30.10.
11. a. 235/31x30=227,40 eurot). 3 2-17-16280 7.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hagiavalduse esitamise hetkel kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõutud elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Hageja esitas 14.02.2018 kohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuluks õigusabikulud summas 240 eurot.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus, hinnates hageja menetluskulude nimekirjas välja toodud lepingulise esindaja menetlustoiminguid ning neile kulunud aega leiab, et käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on hageja õigusabikulu 240 eurot põhjendatud ja vajalik. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 4