Obsah (11)

§ 442§ 187§ 405§ 444§ 448§ 637§ 173§ 162§ 165§ 177§ 178

2-17-801 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristiina Kruusel Otsuse tegemise aeg ja koht 2. märts 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-801 Tsiviilasi

) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2). Edasikaebamise kord Kooskõlas

§ 442

lg-ga 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus täiendab käesolevat otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab 10 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus

1. 02.09.2016 põhjustas Xxxx(kostja II) Harju maakonnas Tallinnas Ehitajate tee ja Õismäe tee ristmikul liiklusõnnetuse, mille tagajärjel sai kahjustada Osaühingu AUTOSÕIT RAKVERE (hageja) kasutuses olev sõiduauto Toyota Auris registreerimismärgiga xxxx. Tegemist on õppesõidukiga, mida ei olnud võimalik kasutada selle remondisoleku ajal 02.09.2016 kuni 07.10.
2. Kuna hageja kasutab sõidukit oma igapäevases majandus- ja kutsetegevuses (tegemist oli autokooli õppesõidukiga), siis renditi selle asemel teine sõiduk. 24.10.2016 saatis hageja esindaja advokaat Indrek Sirk ADK Trans OÜ-le (kostja I) ja kostjale II kirjaliku ettepaneku kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks. 24.10.2016 saatis kostja I vastuse, milles palus esitada renditud sõiduki registreerimismärgi. 26.10.2016 saatis kostja I uue kirja, milles küsis kinnitust tema poolt saadetud kirja kättesaamise kohta. 26.10.2016 saatis hageja esindaja kostjale I soovitud sõiduki registreerimismärgi andmed ning pöördus veelkord kostja I poole 21.11.
3. Kostja I ei ole rohkem hagejale vastanud ega täitnud ka esitatud nõuet. Kirjavahetus hageja esindaja ja kostja I vahel kinnitab, et kostja I on tema vastu esitatud nõudest teadlik. Seega ei ole kohtuvälised läbirääkimised andnud tulemust kahju hüvitamise osas ja hageja on sunnitud oma õiguste kaitseks pöörduma kohtusse. Hagejale on tekkinud seoses liiklusõnnetusega otsene varaline kahju summas 1224 eurot, s.o asendussõiduki 36 päeva rendimaksete näol. Kostja I vastutab VÕS § 1054 lg 1 alusel, kuna kostja II on kostja I töötaja. Kohtu selgitused
4. Kohus menetleb tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

lg-le 1.

§ 444

lg 4 järgi võib lihtmenetluse otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka juhul, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Kohus täiendab otsust

§ 448

lg-s 41 2 2-17-801 sätestatu kohaselt puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. 3. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud

§ 637lg 21 sätestatud alustel.

Vastavalt

§ 637

lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 4.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lgs 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud asjas jätta kostjate kanda. Kostjad vastutavad menetluskulude eest solidaarselt (

§ 165lg 3).

5. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (

§ 177lg 1 p 2 ja lg 2).

6.

§ 178

lg-st 1 lähtudes saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik 3