Hagi alus ja kohtu selgitused Hagi aluseks on poolte vahel 27.06.2017.a sõlmitud hauakivi ostmise, hauasamba valmistamise ja paigaldamise lepingust nr 20170427 tulenev võlgnevus.
lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja seaduslikule esindajale toimetati hagimaterjalid kätte e-toimiku vahendusel 26.12.2017.a, kuid kostja ei ole kohtule tähtaegselt ega ka hiljem vastust esitanud. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (
Juhindudes
lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Hageja on kohtule 15.02.2018.a esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 200 eurot ja õigusabikulud summas 240 eurot (sh käibemaks). Õigusabiteenuse osutamise tunnihinnaks on hageja märkinud 100 eurot (käibemaksuta).
lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust arvestades on kohus seisukohal, et hageja õigusabikulud on põhjendatud.
lg 9 näeb ette, et maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduse edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kohus võtab menetluskulude ulatuse kindlaksmääramisel ka sellest, et hageja lepinguline esindaja on hagejat esindanud ka maksekäsu kiirmenetluses. Samas näeb
lg 10 ette, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul ei ole hageja 15.02.2018.a 2 2-17-118401 menetlusdokumendis sellekohast kinnitust esitanud. Seetõttu mõistab kohus kostjalt välja menetluskulud käibemaksuta. Kostjalt tuleb hageja kasuks
lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv summas 200 eurot ja kulud õigusabile 200 euro ulatuses. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.