← Eesti

1-17-11476/9

Obsah (14)§ 263§ 422§ 73§ 65§ 121§ 27§ 32§ 56§ 262§ 58§ 57§ 74§ 75§ 69

1-17-11476 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. jaanuar 2018.a. Paide kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11476 (17251000282) Kohtunik Igor Pütsep Koht

§ 263

lg 1 p 1 järgi lühimenetluse korras Abiprokurör Tiina Viru Süüdistatav JANEK EINER Elukoht: xxxxx xxx x, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx Isikukood: 37803034914 Kodakondsus: EV kodanik Haridus: xxxxxxxxxxx Emakeel: eesti keel Töökoht: xx xxxxx Karistatus: varem kriminaalkorras karistatud Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja poolt 13.11.2014.a

§ 422

lg 1 järgi 1 aasta ja 3 kuuse vangistusega tingimisi

§ 73lg 1,3 alusel, katseajaga 3 aastat.

Tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud alates 02.11.2017.a. 07.12.2017.a lühimenetluse kohaldamise taotluses avaldas, et ei soovi kaitsja osalemist kohtuistungil ja seda kinnitas ka kohtuistungil RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 315 järgi Süüdi tunnistada Janek Einer

§ 263lg 1 p 1 järgi ning mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista Janek Einerile 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Janek Einerile Pärnu Maakohtu poolt 13.11.2014.a mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 (ühe) aasta ja 3 (kolme) kuu vangistuse võrra ning lõplikuks liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 9 (üheksa) kuud 1

(7)1-17-11476 vangistust. Karistus pöörata täitmisele otsuse jõustumisel ja karistuse kandmise algust arvata alates karistuse kandmisele asumisest. Süüdimõistetul ilmuda vanglasse kutse peale. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Janek Einerilt riigituludesse menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi sundraha 750 € ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi eest 100,80 €, kokku 850,80 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99918700000704. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast otsusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Apellatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus pooltele kättesaadav alates 26.01.2018 a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kantselei kaudu. Faktilised asjaolud Käesolevas kriminaalasjas on süüdistus esitatud selles, et Janek Einer 20.10.2017 kella 16.30 ajal xxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxx x asuva OÜ T kaupluse juures tungis teiste laste nähes kallale alaealisele AH, tõugates viimase murule pikali ning istus kaksiratsi lapsele peale, mille tagajärjel tekitas füüsilist valu. Oma tegevusega tekitas ta lastes hirmutunnet, seega häiris ta kõrvalseisjate rahu ja turvatunnet, rikkudes avalikus kohas oma tegevusega Korrakaitseseaduse §-ga 55 lg 1 p 1 sätestatud käitumise üldnõudeid, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, või käituda muul viisil vägivaldselt. Seega pani toime avaliku korra raske rikkumisega vägivallaga, rikkudes avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis on kuritegu

§ 263lg 1 p 1 järgi.

Menetluse käik 13.12.2017.a saabus Pärnu Maakohtusse lühimenetluse korras menetlemiseks kriminaalasi nr 17251000282, Janek Einer süüdistuses

§ 263lg 1 p 1 järgi. Taotluse lühimenetluse kohaldamiseks (tl esitas Janek Einer Lääne 2

(7)1-17-11476 Ringkonnaprokuratuurile 07.12.2017.a. Samuti avaldas Janek Einer, et ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungist. 18.12.2017.a andis kohus Janek Eineri esitatud süüdistuses kohtu alla ning määras asjas kohtuistungi kuupäevale 05.01.2018.a. 05.01.2018.a kohtuistungil Janek Einer jäi nii lühimenetluse kohaldamise taotluse kui ka kaitsja kohtuistungil osalemise mitte soovimise juurde. Janek Einer kohtuistungil ütlusi anda ei soovinud. Prokurör oli seisukohal, et Janek Eineri poolr

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud teo toimepanemine on tõendamist leidnud, tegu oli õigusvastane, süüd välistavad asjaolud puuduvad. Riiklik süüdistaja taotles, et Janek Einer tunnistataks süüdi

§ 263lg 1 p 1 järgi ning karistataks teda kaheaastase vangistusega, mida vähendataks vastavalt Kr

MS § 238 lg 2-le ning

§ 65

lg 2 mõista liitkaristus kaks aastat ja 7 kuud vangistust ning välja mõista süüdistatavalt kohtueelse menetluse kulud. Maakohtu seisukoht Nagu eelpool välja toodud (menetluse käik), lahendab kohus käesolevat kriminaalasja lühimenetluse korras, süüdistatav on sellesisulise taotluse esitanud kohtueelses menetluses ning prokurör on asjas lihtmenetluse kohaldamisega nõus olnud. Menetlusosalised jäid ka kohtuistungil lühimenetluse kohaldamise juurde.

§ 263

lg 1 p 1 objektiivse koosseisu moodustab avalikus koha käitumise üldnõuete rikkumise toimepanemine, mis on seotud vägivallaga. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-15-17

§ 263

järgi kvalifitseerimise osas märkinud, et see kujutab endast blanketset süüteokoosseisu, mille objektiivseid tunnuseid tuleb sisustada korrakaitseseaduse sätete kaudu. Süüdlase käitumise kvalifitseerimiseks avaliku korra rikkumisena peab tuvastama, et tegu pandi toime avalikus kohas ja et selle teoga rikuti mõnda KorS §-s 55 või §-s 56 ette nähtud avalikus kohas käitumise üldnõuet.

§ 263

lg 1 p-s 1 või 2 sätestatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse olemasolu (nt vägivalla). Kuid jätkuvalt on vaja tuvastada asjaolu, et kõnealuse teoga häiriti või ohustati asjasse mittepuutuvaid isikuid (p 21).

§-dega 262 ja 263 kaitstavaks õigushüveks on esmajärjekorras avalik kord. Eelnev ei välista, et nende süüteokoosseisudega kaitstakse ka teisi õigushüvesid (nt inimese tervist). Eristamaks aga avaliku korra rasket rikkumist üksnes individuaalseid õigushüvesid kaitsvatest süüteokoosseisudest (nt

§ 121

lg 1), on vajalik kindlaks teha mõni täiendav tegu iseloomustav tunnus, mis annaks aluse kõneleda just avaliku korra kahjustamisest. Ainuüksi teo toimepanek avalikus kohas selline täiendav tunnus ei ole, kuivõrd sellega iseenesest ei pruugi veel kaasneda avaliku korra kahjustamist (p 23). KorS § 54 defineerib avalikku kohta kui kohta, mis on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Janek Einer tunnistas end temale esitatud süüdistuses süüdi ning kinnitas (tl 17) et oli kerges joobes kui xxxxxx xxxx poe ees vestles ühe tuttavaga kui temast läksid mööda kaks umbes xx aastast poissi kellest üks näitas talle keskmist sõrme. Janek Eineri ütluste kohaselt läks ta poisile järgi tõmbas teda randmest mille tagajärjel kukkus viimane maha. Ta jäi selili asendisse, seejärel hoidsin teda põlvedega kinni, et poiss minema ei saaks ning eesmärgiks ei olnud teda lüüa vaid noomida. Mingi aja 3

(7)1-17-11476 pärast tuli poemüüja minu juurde ja küsis mida ma teen, mille peale lasin poisi lahti. Kohus hinnates kõiki tõendeid nende kogumis leidis, et Janek Einerile ette heidetav tegu on toime pandud avalikus kohas mis avaldub kannatanu ütlustes (tl 3), samuti tunnistaja TO (tl 9), alaealiste tunnistajate SH ja RA (vastavalt tl 12 ja 14) ütlustes. Kannatanu ja alaealiste tunnistajate sõnul ründas süüdistatav kannatanut xxxxxx poe juures. Tunnistaja TO sõnul nägi tema olukorda siis, kui süüdistatav istus poe trepist paremal murul kaksiratsi kannatanu peal, hoides kannatanul rinnust kinni (riietest). Ka Janek Eineri sõnul (tl 17) toimus sündmus poe juures. Poe lähiümbrus on aga teadaolevalt maa-ala, mis on määratlemata isikute ringi kasutuses, võimaldades inimestele juurdepääsu kauplusele. Janek Einerile on ette heidetud KorS § 55 lg 1 p 1 sätestatud avaliku korra üldnõuete rikkumist, mille kohaselt on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, või käituda muul viisil vägivaldselt. Kannatanu ja alaealised tunnistajad (vastavalt tl 3, 12 ja 14) andsid riimuvaid ütlusi kirjeldades, kuidas meesterahvas paiskas kannatanu murule pikali, lisaks neile nägi ka tunnistaja TO (tl 9), kuidas süüdistatav istus kannatanu peal, teda kinni hoides. Kannatanu sõnul sai ta tõukamise tagajärjel kukkudes haiget, tundis valu seljas. Ilmselgelt ei ole selline käitumine ei tavapärane ega ka aktsepteeritav, isegi olukorras, kui lapsed väidetavalt süüdistatava sõnul oma käitumisega teda provotseerisid ning tema eesmärgiks oli ainult lapsi noomida. Kohtu hinnangul ei ole kahtlust, et süüdistatav kasutas kannatanu suhtes avalikus kohas vägivalda ehk tõendamist on leidnud süüdistatava poolt KorS § 55 lg 1 p 1 sätestatud käitumise üldnõuete rikkumine s.o süüdistava poolne vägivaldne käitumine. Kannatanu sõnul tundis ta hirmu siis, kui teda rünnanud isik oli ta maha visanud, ka oli ründaja tõstnud käe selliselt, et kannatanu tundis, et teda võidakse lüüa, siis aga sekkus kauplusest kutsutud täiskasvanu ning ründaja lasi lapse lahti, siiski tundis kannatanu endiselt hirmu ning läks otse koju isa juurde (tl 3). Asjaolu, et kannatanu oli enda kohtlemisest häiritud kinnitavad nii PL (tl 10 pöördel) kui ML (tl 6) ütlused, esimese sõnul jõudis poiss koju nuttes, teise sõnul oli laps nähtavalt nutnud ja endast väljas sama päeva õhtul, kui ML töölt koju jõudis. Oma kannatanu vastu suunatud tegevusega tekitas süüdistatav hirmu kannatanu ões ja tema sõbrannas, koos sõbrannaga poe juures viibinud kannatanu õde puhkes süüdistatava poolset vägivalda nähes nutma ning koos sõbrannaga joosti poodi täiskasvanult abi otsima (tl 12, 14). Alaealiste tunnistajate ütlused toimunu osas on samasisulised ning kohtul puudub alust ütluste õigsuses kahelda. Asjaolu, et vaatepilt oli häiriv kinnitavad ka tunnistaja TO ütlused (tl 9), kes kauplusest väljudes pidas vajalikuks olukorda sekkuda. Kohus on seisukohal, et eelnevaga on tõendamist leidnud, et Janek Eineri käitumine hirmutas kõrvalisi isikud (alaealised tunnistajad) ning häiris tunnistaja TO- niivõrd, et ta pidas vajalikuks toimuvasse sekkuda.

§ 263lg 1 p 1 järgi subjektiivse koosseisu realiseerimiseks peab tegu olema toime pandud vähemalt kaudse tahtluse vormis . Tahtluse tuvastamisel hinnatakse isiku 4

(7)1-17-11476 ettekujutust toimepandavast teost, teo tulemusena saabuvast tagajärjest ning üldjoontes ka teo ja tagajärje vahelisest põhjuslikust seosest teo toimepanemise ajal Kohtu hinnangul Janek Einer pani talle inkrimineeritud teo toime otsese tahtlusega. Süüdistatav oli teadlik, et viibib avalikus kohas, samuti oli ta teadlik üldistest käitumisnõuetest, sealhulgas ka sellest, et vägivaldne käitumine kaaskodaniku, käesoleval juhul alaealise lapse, suhtes ei ole ühiskondlikult aktsepteeritav. Siiski otsustas Janek Einer kannatanu suhtes vägivalla tarvitamisega rikkuda üldisi käitumisnorme. Kohtu hinnangul pidi Janek Einer teadma ja aru saama, et tema käitumine kujutab endast avaliku korra rasket rikkumist. Seega on tuvastatud et süüdistatava poolt toimepandud teo faktilised asjaolud on subsumeeritavad

§ 263

lg 1 p 1 järgi juriidilistele tunnustele nii konkreetse teokoosseisu objektiivsest kui subjektiivsest küljest.

§ 27

kohaselt on õigusvastane tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seadusega. Õiguskord on objektiivne suurus, mis kehtib kõigi ühiskonnaliikmete jaoks võrdselt. Kuivõrd süüteokoosseisudes on esitatud süütegu, tuleb eeldada, et selline süütegu on ka õigusvastane. Tegu tuleb lugeda õiguspäraseks üksnes siis, kui õiguskorras esineb õigusvastasust välistav asjaolu. Õigusvastatust välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.

§ 32

lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub Karistusseadustiku

  1. peatüki
  2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süü tähendab koosseisupärase ja õigusvastase teo subjektiivset omistamist e. süüksarvamist tegijale. Eesti õiguses kehtiva normatiivse süümõiste aluseks on tahteavaldus e. isiku käitumuslik otsustus normivastase käitumise kasuks olukorras, kus tal oli võimalik käituda normipäraselt. Janek Einar on kannatanu ründamist tunnistanud, toimiku materjalide kohaselt süüd välistavaid asjaolusid asjas ei esine.

§ 263

lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava teo toime panemise eest on seadusandja sanktsioonina ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Riiklik süüdistaja tegi ettepaneku karistada Janek Eineri kaheaastase vangistusega, mida vähendada KrMS 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. Ka juhtis prokurör tähelepanu, et Janek Einer on teo toime pannud katseajal ning isikule tuleb mõista liitkaristus

§ 65

lg 2 alusel suurendades mõistetavat karistust Janek Einerile Pärnu Maakohtu poolt 13.11.2014.a mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 aasta ja 3 kuu vangistuse võrra. Rahalise karistuse kohaldamist ei pidanud prokurör võimalikuks ,kuna 2016.a oli isiku sissetulek null ja hetkel samuti ei tööta. Janek Einer avaldas, kohtuistungil, et soovib rahalist karistust, kuna asub varsti Soome tööle ning saab rahalise karistuse tasutud.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ehk seda, et kannatanuks oli alaealine, esineb süüd raskendav asjaolu – süüteo toimepanemine täisealisena alaealiste juuresolekul, Janek Eineri poolt kannatanu suhtes kohaldatud vägivalla taset (tõukamine ja kinni hoidmine), samuti seda, et Janek Einer on teo toimepanemist tunnistanud, hindab kohus Janek Eineri süüd mitte raskeks. Karistusliigi valimisel kohus toetab prokuröri seisukohta, et Janek Einerile rahalise 5

(7)1-17-11476 karistuse kohaldamine ei ole võimalik ega ka õigustatud. Nagu prokurör märkis ja nähtub isiku maksustatava tulu tõendist ning teatisest keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta oli Janek Eineri deklareeritud sissetulek 2016 aastal 0 eurot. Kohtuistungil Janek Einer kinnitas, et hetkel ei tööta, kuid läheb jaanuari kolmandast nädalast Soome tööle. Samas isik ei täpsustanud kohtus, kas tegemist on sooviga või juba reaalse kokkuleppega ning kas on olemas ka konkreetne tööleping ja tööandja, seega faktiliselt on hetkel tegemist süüdistatava poolse paljasõnalise väitega. Kriminaalmenetlus alustati isiku suhtes 24.10.2017 a, kohtuistung toimus 05.01.2018 a seega Janek Eineril oli piisavalt aega , et otsida endale tööd, või vähemalt esitada tööleping tööle asumise kohta, selleks, et oleks võimalik kohtul kaaluda rahalise karistuse mõistmise võimalust.. Janek Einerit on 01.01.2017.a karistatud väärteokorras

§ 262

lg 1 järgi avaliku korra rikkumises rahatrahviga 120 eurot trahv tänaseni tasumata, seega isiku tähelepanu on juba varem juhitud asjaolule, et avalikus kohas käitumise üldreeglite rikkumine ei ole aktsepteeritav, samuti on rahatrahv kuni kohtuotsuse koostamiseni tasumata, mis näitab isiku üleolevat suhtumist kohtuotsuse täitmisse. Veelgi enam on jätkanud süütegude toimepanemist. Käesolevaks hetkeks on isik pannud toime uue samaliigilise teo, seekord juba kriminaalkorras karistatavas vormis. Kohtu hinnangul ei loe üldsus piisavaks ja kohaseks reageeringuks alaealise suhtes avalikus kohas vägivalla tarvitamisele teiste alaealiste juuresolekul sanktsioonina rahalise karistuse kohaldamist. Samuti peab kohus arvestama karistuse eesmärgiga, et karistus mõjutaks teda oma käitumist korrigeerima ning edaspidiselt vältima süütegude toimepanemist Janek Einerit on varem kriminaalkorras karistatud ja käesoleva kriminaalasja esemeks olev tegu on toime pandud katseajal, ehkki katseaja lõpuni oli jäänud vähem kui kuu. Siiski on oluline märkida, et eelmise kuriteo toimepanemisest oli käesoleva menetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemise hetkeks möödunud ligi neli aastat, mille jooksul Janek Einer on suutnud kuritegude toimepanemist vältida. Kohtu hinnangul on

§ 58

p 13 alusel raskendavaks asjaoluks süüteo toimepanemine täisealise poolt alaealise juuresolekul. Kohus arvestab, et Janek Einer on koheselt ülekuulamisel oma süüd tunnistanud kuid ka õigustusi otsinud, põhjendades seda sellega, et lapsed käitusid ülbelt.

§ 57järgi kohus kergendavaid asjaolusid ei tuvastanud..

Arvestades eelneva ning Janek Eineri süü suurusega on kohus seisukohal, et Janek Eineri tuleb karistada vangistusega ning isiku süüle vastav karistus peab jääma pigem sanktsiooni alumise piiri lähedale. Janek Einer on teo toime pannud katseajal: 13.11.2014.a kohtuotsusega mõisteti Janek Einerile karistuseks 1 aasta ja 3 kuud vangistust, mis jäeti

§ 73

lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui Janek Einer ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 73

lg 4 kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

Seega tuleb Janek Einerile käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust suurendada talle Pärnu Maakohtu 13.11.2014.a mõistetud ja ärakandmata karistuse 1 6

(7)1-17-11476 aasta ja 3 kuu vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 1 aasta ja 9 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 kohaselt kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult võib kohus uuesti kohaldada liitkaristust tingimisi allutades isiku elektroonilisele valvele kooskõlas

§ 75lg 2 p 9 alusel s.o juhul kui isik on eelnevalt andnud nõusoleku.

Janek Einer ei taotlenud ei eeluurimisel kaitsja juuresolekul ega ka kohtuistungil elektroonilise valve kohaldamist. Samas on nimetatud karistust võimalik, süüdlase nõusolekul asendada ka üldkasuliku tööga. Prokurör viitas kohtuistungil, et on Janek Eineriga arutanud ka kokkuleppe sõlmimise võimalusi, kus süüdistatav avaldas, et tal ei ole aega üldkasulikku tööd teha, mille tõttu kokkuleppe menetlus jäi sõlmimata. Ka ei ole Janek Einer kohtuistungil avaldanud soovi üldkasuliku töö tegemiseks, seega selleks et kohtul oleks võimalik kaaluda üldkasuliku töö kohaldamist süüdistatava suhtes peab olema

§ 69lg 1 kohaselt süüdlase nõusolek.

Janek Einer kohtuistungil nõusolekut ei andnud. Seega kokkuvõtvalt Janek Einer’it tuleb karistada 9 kuulise vangistusega. Arvestades, et süüdistatav on esitanud lühimenetluse kohaldamise taotluse, millise menetlusliigi kohaldamist on pooldanud ka prokurör ja juhindudes KrMS § 238 lg 2 vähendab kohus mõistetud karistust 1/3 võrra. Arvestades, et Janek Eineri suhtes on varem kohaldatud karistuse kandmisest tingimuslikult vabastamist, kuid isik on siiski katseajal toime pannud uue tahtliku kuriteo, ei näe kohus alust isiku suhtes karistuse täitmisele mitte pööramiseks. Kohus pöörab Janek Einerile mõistetud liitkaristuse 1 aasta ja 9 kuud vangistust täitmisele, kohustades Janek Einerit ilmuma karistuse kandmisele kutse peale. Isiku suhtes on alates 02.11.2017.a kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld, mille kohus jättis 18.12.2017.a kohtu alla andmise määruses muutmata. Janek Eineri suhtes kohaldatud tõkend kohtuotsuse jõustumisel tühistada. Käesolevas asjas on KrMS § 173 lg 1 p 1, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu 100,80 € ja KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha.. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära ehk alates 01.01.2018.a 750 €. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb nimetatud summad Janek Einerilt välja mõista. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.