1-16-4031/39

1 Kriminaalasi nr 1-16-4031 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-4031 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Tõlk Riina Palmi Kohtuasi Viru Vangla materjalid Raid Mišini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu RAID MIŠIN, isikukood 39806060868, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 05.08.2015 ja lõpp 05.08.2018 RESOLUTSIOON Jätta RAID MIŠIN vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.04.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Raid Mišini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Raid Mišin kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 11.05.2016 kohtuotsusega nr 1-16-4031 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ning mõisteti karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 07.03.2016 kohtuotsusega mõistetud karistus, 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud 22 2 (kakskümmend kaks) päeva vangistust, ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti Raid Mišinile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 05.08.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 3 korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Varasemalt on isikut karistatud kehalise väärkohtlemise, röövimiste, asja omavolilise kasutamise ning vara omandamise eest. Viimaseks kuriteoks on samuti kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud vanglas kaaskinnipeetava suhtes. Kuriteod on ette planeeritud. Kuritegude muster on jäänud samaks, kuritegusid sooritab isik vägivallaga. Kuritegude toimepanemise põhjusteks võib pidada soovi saada majanduslikku kasu, impulsiivset käitumist ning grupi mõju. Vangistuses on kinnipeetav läbinud sotsiaalprogrammid Õige hetk ja Viha juhtimine. Ta on omandanud riigikeele A2-taseme ning osaleb B1-taseme õppes. Alates 07.04.2017 töötab ta vanglas majandustöödel ning alates 01.09.2017 õpib abikoka erialal. Kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 2 aastat 8 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 3 kuud vangistust. Alates
3. aastast elab kinnipeetav koos ema A. M ning poolvendade A ja N. Miga munitsipaalkorteris aadressil xxxx, xxxx. Korter on 3-toaline ja heade tingimustega. Üürileping kehtib kuni 05.10.
4. Korteriga seotud kulud tasub xxxx Linnaosa Valitsuse sotsiaalosakond. Isik on vahetanud kooli seoses käitumisprobleemidega ning agressiivse hoiakuga. Viru Vanglas on kinnipeetav
5. aastal omandanud põhihariduse. Riigikeelest saab kinnipeetav enamjaolt kõigest aru, pigem puudub tal julgus ennast väljendada. Kinnipeetava sõnul sooviks ta tulevikus omandada koka eriala Tallinna Teeninduskoolis. Isik on pannud toime varavastaseid kuritegusid (vargused, röövimised). Varasemalt oli ta alaealine ja vanemate ülalpidamisel. Ka vabanemisjärgselt toetavad vanemad teda materiaalselt. Täitmata võlanõudeid on kinnipeetaval 4000 euro ulatuses, mis raskendavad tema majanduslikku toimetulekut. Teadaolevalt ei ole isik varasemalt töötanud. Vabanemisel puudub isikul garantiikirjaga kinnitatud töökoht. Kinnipeetav on suusõnaliselt kinnitanud isa juurde tööle asumist. Kinnipeetava perekonda kuuluvad ema A. M (üks kord kriminaalkorras karistatud), poolvennad A. M ja N. M. Bioloogilise isa H. H puudus kinnipeetaval side kuni
6. aastani. Viimasel ajal suhtleb kinnipeetav isaga sagedamini. Ema sõnul on ta Raid Mišini jaoks autoriteet. Sõprade seltsis tahab kinnipeetav olla liider. Tema sõprusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid. Puuduvad andmed, et isik kuritarvitaks alkoholi. Varasema vangistuse jooksul on kinnipeetaval diagnoositud kanepi tarvitamine, mis on käesolevaks hetkeks remissioonis. Vabaduses läbiviidud psühholoogilise uuringu tulemusel on isikul tuvastatud erinevad psühholoogilised probleemid. Psühhiaatri hinnangul psühhiaatrilise ravi jätkamise vajadust enam ei ole. Kinnipeetav on väga impulsiivne, erimeelsuste tekkimisel võib agressiivselt käituda. xxxx Põhikoolis kasutas isik koolikaaslastega suhtlemisel kinnipeetavate žargooni, kiusas ja solvas teisi. Vangistuses on kinnipeetav püüdlik, püüab enda emotsioonidega toime tulla ja mitte käituda mõtlematult. Isik tunnistab, et tal on vaja veel palju endaga tööd teha. Ta õigustab enda kuritegude toimepanemist sellega, et tema ümber oli halb seltskond ning ta oli alaealine. Kriminaalhooldusel olles täitis ta kriminaalhooldusnõudeid, kuid sellegi poolest sooritas uue kuriteo. Lisaks ei võtnud ta ennast arvele Töötukassas ega asunud õppima. Varasema vangistuse ajal oli kinnipeetav ametiisikute suhtes negatiivselt meelestatud. Käesoleva vangistuse jooksul proovib ta enda impulsiivsust ametnikega suheldes kontrollida, kasutades sotsiaalprogrammides õpitud tehnikaid. Kinnipeetav on hakanud enda sõnul seaduste järgimise vajalikkust vähehaaval mõistma. Enda sõnul pani ta kuriteod toime nooruse rumalusest tingituna. Uue kuriteo 3 toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 68%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 63%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Raid Mišini tingimisi ennetähtaegset vabastamist III üksuse järelevalve alla. Juhul kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav Raid Mišin tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kestvusega 6 kuud. Käitumiskontrolli ajaks on otstarbekas määrata talle KarS § 75 lg 2 p 4,7 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava perekonda kuuluvad ema A. M, poolvennad A. M (sündinud 2005) ja N. M (sündinud 2010). Kõikidel lastel on erinevad isad, kes pole kunagi perekonnaga koos elanud. Kinnipeetava bioloogiline isa on ema sõnul H. H, kellega puudus side kuni
7. aastani. Viimasel ajal suhtleb Raid Mišin oma bioloogilise isaga väga tihti ning viimane toetab poega ka materiaalselt. Omavahelisi suhteid hindavad nii Raid Mišin ise kui ka tema ema heaks ja usaldusväärseks. A. M sõnul aitas kinnipeetav tal lapsi hoida. Perekonnaliikmed kriminaalkorras karistatud pole. Vangistuse ajal hoiavad isiku ema ja isa kinnipeetavaga aeg ajalt kontakti. Kinnipeetav tunnistas, et ta käitus seadusevastaselt ning soovib vabaneda nii kiiresti kui võimalik. 12.02.2018 toimus elukohakontroll aadressil xxxx, xxxx. Tegemist on 3-toalise xxxx linnale kuuluva munitsipaalkorteriga. Kontrollimise hetkel viibis korteris kinnipeetava ema A. M (ik xxxx). Käesoleval ajal elavad antud aadressil kinnipeetava ema A. M, alaealised vennad A. M (ik xxxx) ja N. M (ik xxxx). Perekonnal on munitsipaalruumi üürileping tähtajaga 05.10.
8. Ema A. M sõnul on kinnipeetaval vangistusest vabanemisel garanteeritud elamiskoht aadressil xxxx, xxxx. Raid Mišinil on eraldi tuba, kus on kõik vajalik elamiseks, õppimiseks ja puhkamiseks. Perekonna sissetuleku moodustavad emapalk ja lastetoetused. Ema sõnul tuleb perekond igapäevase eluga toime. Enne vangistust õppis Raid Mišin Karxxxxamaa Gümnaasiumis ja xxxx Põhikoolis. Kinnipeetaval on põhiharidus, mille ta omandas Viru Vanglas. Varasem tingimuslik karistus ei täitnud oma eesmärki, sest Raid Mišin võeti vahi alla seoses katseajal uute kuritegude toimepanemisega. Samuti ei täitnud isik katseaja jooksul kohtu poolt määratud lisakohustusi: ei asunud tööle ega võtnud ennast arvele Töötukassas, samuti ei asunud õppima. Arvestades kinnipeetava isikut ja varasemat kuritegelikku käitumist, on kriminaalhooldaja seisukohal, et uue kuriteo toimepanemise risk on suur. Konfliktsetes olukordades võib isik kaotada kontrolli oma käitumise üle, sest ülekaalus on emotsioonid. Eeltoodust võib järeldada, et kinnipeetav ei ole suuteline temale pandud kohustusi täitma. Juhul, kui kohus otsustab vabastada Raid Mišini tingimisi ennetähtaegselt, peab kriminaalhooldusametnik vajalikuks määrata talle kohtu poolt KarS § 75 lg 2 p 4,7 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik peab otstarbekaks määrata katseaja pikkuseks 6 kuud käitumiskontrolli. Raid Mišin kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Teist korda on ta vanglas oma rumaluse ja nooruse tõttu. Kui kohus ta vabastab, siis on tal plaanis jätkata õpinguid ja minna tööle. Kui ta teist korda vanglasse sattus, oli ta 17-aastane, nüüd on ta 20-aastane ja tal on hoopis teistsugused vaated. Loomulikult ta väga kahetseb toimepandud kuritegusid ja tal on piinlik. Nende isikutega, kellega ta varem suhtles, ta praegu enam ei suhtle, sest tal on muud huvid. Ta soovib omandada koka eriala. Tema isa tuttaval on restoran ja ta saaks seal tööd, et maksta oma nõudeid, samuti heastada seda, mida ta on teinud teistele inimestele ja aidata ema. Isa juurde tööle asumine oli plaanis enne seda, kui ta hakkas kokaabi elukutset omandama. Ta oli varem selline nagu on kirjas vangla materjalides, kuid nüüd on möödunud sellest 3 aastat. Abiprokurör Elle Karm on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Raid Mišini tingimisi enne tähtaega vangistusest 4 vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Raid Mišini ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Raid Mišin ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 3 korral kriminaalkorras karistatud ning reaalset vangistust kannab ta teist korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruse nr xxxx kohaselt on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud, sest kinnipeetaval on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et viimane kuritegu – kehaline väärkohtlemine - on toime pandud vanglas kaaskinnipeetava suhtes. Kui kinnipeetav ei suuda vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis seab see kahtluse alla tema võime teha seda vabaduses. Kuritegusid on kinnipeetav toime pannud grupis, mis viitab sellele, et tema tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid ning et ta võib olla nende poolt mõjutatav. Isikul on täitmata võlanõudeid 4000 euro ulatuses, mis raskendab tema majanduslikku toimetulekut. Arvestades, et ta on toime pannud ka varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil, puudub kohtul kindlus, et isik vabanemisel majanduslike raskuste ilmnemisel ei asu uuesti kuritegelikule teele. Vabanemisel puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht ning varasemalt ta töötanud ei ole. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et varasem tingimuslik karistus ei täitnud oma eesmärki, kuna kinnipeetav pani katseajal toime uued kuriteod, samuti ei täitnud ta katseajal kohustust minna õppima, asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul kindlus, et isik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral suudab järgida kõiki kontrollnõudeid ja talle määratavaid kohustusi ning et katseaeg ja käitumiskontroll on piisavalt mõjusad vahendid, et hoida ära uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Raid Mišini vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua, et ta on vangistuses olnud hõivatud majandustöödel ning läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ja Õige hetk. Samuti selle, et ta osaleb riigikeele B1-taseme kursustel ning õpib alates 01.09.2017 abikoka erialal. Vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht koos ema ja poolvendadega, vanemate materiaalne toetus. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
9. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik