← Eesti

2-18-402/8

Obsah (4)§ 209§ 188§ 186§ 180

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohtunik Kohtujurist Määruse kuupäev Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Raivo Einula Nona Alas 22.märts 2018 Tsiviilasja number 2-18-402 Kohtuasi Xxxxa valdus las

§ 209lg 2 alusel käesoleva jõustunud kohtumäärusega erieestkostjat määramata.

  1. Anda Xxxxkohtu nõusolek võtta tagasi Xxxx pärandvarana kuuluvad ¼ mõttelist osa Xxxx (isikukood xxxx, surnud 30.10.2017) EVK pensionikontol nr xxxxxxxxx registreeritud LHV Pensionifondi L osakutest (14 453.869 osakut) ja osakute müügiks turuväärtusega.
  2. Anda Xxxxkohtu nõusolek võtta tagasi Xxxx pärandvarana kuuluvad ¼ mõttelist osa Xxxx(isikukood xxxx, surnud 30.10.2017) EVK pensionikontol nr xxxxxxxxx registreeritud LHV Pensionifondi L osakutest (14 453.869 osakut) ja osakute müügiks turuväärtusega.
  3. Anda Xxxxkohtu nõusolek võtta tagasi Xxxx pärandvarana kuuluvad ¼ mõttelist osa Xxxx(isikukood xxxx, surnud 30.10.2017) EVK pensionikontol nr xxxxxxxxx registreeritud LHV Pensionifondi L osakutest (14 453.869 osakut) ja osakute müügiks turuväärtusega.
  4. Anda Xxxx kohtu nõusolek paigutada Xxxx , Xxxx ja Xxxx pärandvara jagamise tulemusena kuuluvate pensioniosakute müügist saadav raha, millest on maha arvatud tagasivõtukulu, Xxxx arvelduskontole.
  5. Anda Xxxx kohtu nõusolek vormistada Xxxx nimel Swedbank Liising AS-ga sõlmitud autoliisingu leping nr xxxx ümber Xxxx nimele.
  6. Jätta riigi õigusabi kulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohtumääruse jõustumine Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik 2 Xxxxesitas 09.01.2018 kohtule avalduse laste Xxxx, Xxxx ja Xxxxnimel tehingute tegemiseks. Kohus jättis avalduse 24.01.2018 käiguta ja andis avaldajale tähtaja avalduse täpsustamiseks. Avaldaja esitas 25.01.2018 avalduse täienduse. Avaldaja soovib laste nimel sõlmida Xxxx(surnud 30.10.2017) pärandvara jagamise lepingu, võtta tagasi ja müüa pärandaja kogumispensioni osakud, sulgeda Xxxx nimel Swedbank AS-s oleva arvelduskonto ja vormistada avaldaja nimele Xxxx nimel Swedbank AS-ga sõlmitud autoliisingu leping nr xxxx, so rahaline kohustus. Avalduse kohaselt kuulus liisinguleping nr xxxx abikaasade ühisvara hulka. Vastavalt 09.01.2018 Tallinna notari Ülle-Riin Raja koostatud ja tõestatud pärimistunnistusele, on Xxxx(surnud 30.10.2017) pärijateks Xxxx¼ mõttelises osas, Xxxx ¼ mõttelises osas, Xxxx ¼ mõttelises osas ja Xxxx¼ mõttelises osas pärandvarast (notari ametitegevuse raamatu registri number 67). Kohus võttis avalduse menetlusse 07.02.2018, määras lastele esindaja, kaasas menetlusse Kuusalu Vallavalitsuse ja küsis avalduse osas arvamust. Kuusalu Vallavalitsus toetab 28.02.2018 esitatud arvamuses avaldust. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja toetab 01.03.2018 esitatud arvamuses avaldust. 28.02.2018 vestluse käigus kinnitas avaldaja avalduses toodud asjaolusid ja selgitas, et autoliisingu jääkväärtus avalduse esitamise hetkel on 8171,58 eurot ja igakuine makse on 126,16 eurot. Avaldaja põhjendab raha väljamaksmise taotlust tema arvelduskontole sellega, et soovib antud rahasummasid kasutada laste ülalpidamiseks. Tulenevalt liisingulepingust on mõistlik, et antud kohustus kuuluks vaid avaldajale, mitte tema alaealistele lastele. Esindaja vestles lastega ja lapsed kinnitasid, et on nõus oma ema avaldusega ja toetavad ema avaldust. Esindaja leiab, et on põhjendatud anda avaldajale nõusolek laste nimelt taotletud tehingute tegemiseks ja arvestades asjaolusid, erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingute puhul otstarbekas ja kohus võiks laste tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata. Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse (

) § 131 lg 1 kohaselt, lapse nimel tehingute tegemiseks peab vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda käesoleva seaduse § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja.

§ 188

lg 1 p 2 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida pärandvara jagamise lepingut.

§ 188

lg 1 punktis 8 sätestatuga kooskõlas ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta omandada ja võõrandada väärtpabereid. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 31 lg 1 kohaselt, osakute kandmiseks oma pensionikontole või nende tagasivõtmiseks esitab pärija registripidajale kontohalduri vahendusel avalduse. KoPS § 31 lg 11 kohaselt, kui pensionifondi osakud pärib piiratud teovõimega pärija, esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalduse tema seaduslik esindaja, kellel peab olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud juhul kohtu nõusolek.

§ 186

lg 1 kohaselt, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.

§ 186lg 3 kohaselt, kohus võib anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks. 3 Ts

MS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest. Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

§ 180

lg 1 p 1 järgi eestkostja ei saa eestkostetavat esindada tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehing seisneb eranditult kohustuse täitmises eestkostetava suhtes.

§ 209

lg 1 järgi isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Sama paragrahvi lõike 2 järgi erieestkostja määratakse ka käesoleva seaduse §-s 180 nimetatud toiminguteks. Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas. Kohus rahuldab avalduse. Kohus on seisukohal, et pärandvara jagamise lepingu sõlmimine avalduses taotletud viisil on laste huvides.

§ 180

lg 1 p 1 ja § 209 lg 1 ja lg 2 tulenevalt, Xxxxei saa lapsi esindada pärandvara jagamise lepingu sõlmimisel, so tehingus, mille üks pool on Xxxxja teised pooled tema lapsed. Avaldaja ei ole kohtule erieestkostja andmeid esitanud. Kohtu hinnangul on põhjendatud Xxxx, Xxxx ja Xxxxtahteavaldused asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kuna erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu, so pärandvara jagamise puhul, otstarbekas. TsMS § 172 lg 1 ja lg 3 tulenevalt jätab kohus riigi õigusabi kulud riigi kanda ja kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.