) § 60 lg 5 sätestab, et kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 602 sätestab, et kohus määrab seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. Kohus võib juriidilisele isikule määrata juhtorgani asendusliikme omal algatusel, sõltumata juriidilise isiku põhikirja võimalikest piirangutest, kui kohtul ei ole õnnestunud juriidilisele isikule kätte toimetada menetlusdokumente põhjusel, et juhtorgani liikmed ei ole välismaal oleku tõttu või muul põhjusel kättesaadavad või ei ole nende viibimiskoht teada. Kohus tutvunud toimiku materjalidega leiab, et avaldus Suiker OÜ likvideerimismenetluse alustamiseks ja likvideerija määramiseks tuleb rahuldada. Äriregistri andmete kohaselt on Suiker OÜ äriregistrist kustutatud 13.06.2017 majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu. Avaldus likvideerija määramiseks on kohtule esitatud põhjusel, et kustutatud äriühingu arveldusarvel on rahalised vahendid ca 2000 euro ulatuses. Kuna äriühingut ennistamata ja likvideerijat määramata ei ole kustutatud äriühingu raha võimalik käsutada, on vajalik kohaldada likvideerimisabinõusid. Seega on täidetud
MS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel täitma. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.
lg 1 järgi osaühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed, kui põhikirjas, osanike otsusega või kohtumäärusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijaks ei või olla füüsiline isik, kes ei või olla juhatuse liikmeks. Avaldaja on palunud likvideerijaks määrata xxxx. Kohtule ei ole Xxxxisik teada, kuid äriregistri väljavõttest selgub, et äriühingu kustutamise on tinginud majandusaasta aruande esitamata jätmine. Kustutamise ajal oli Xxxxäriühingu juhatuse liige ja osanik. Seetõttu asub kohus seisukohale, et Xxxxei ole tõenäoliselt võimeline likvideerija ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Täiendavalt kohus selgitab, et kohus ei määra endale tundmatut isikut osaühingu likvideerijaks. Kohus määrab likvideerijaks üksnes usaldusväärse ja kohtule teada oleva isiku. Kohus määrab Suiker OÜ likvideerijaks Martin Kruppi, kes on selleks andnud oma nõusoleku ja on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist nõutaval tasemel korraldama. Tulenevalt TsMS § 604 lg 4 võib kohus likvideerija määramisel täpsustada nende ülesandeid. TsÜS § 41 lg 4 sätestab, et likvideerijad lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja jagavad allesjäänud vara selleks õigustatud isikute vahel. Likvideerijad võivad teha ainult neid toiminguid, mis on vajalikud juriidilise isiku likvideerimiseks.
lg 2 sätestab, et likvideerijad lõpetavad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded.
lg 3 sätestab, et likvideerijad võivad teha ainult neid tehinguid, mis on vajalikud osaühingu likvideerimiseks. Kolmandate isikute suhtes on likvideerijate esindusõigus piiramatu. Tulenevalt
on likvideerija kohustatud juhul, kui likvideeritava äriühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, esitama pankrotiavalduse.
MS § 604 lg 4 kohustab kohus likvideerijat esitama igal poolaastal aruande likvideerimismenetluses täidetud ülesannete kohta, milles kirjeldatakse likvideerimismenetluses läbi viidud toiminguid ning antakse hinnang Suiker OÜ maksevõime kohta, samuti tuuakse välja muud olulised asjaolud, millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada hiljemalt 15.09.2018. Juhindudes
MS § 172 lg 6 alusel jäävad menetluskulud Suiker OÜ kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.