Obsah (4)

§ 100§ 101§ 105§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 9. märts 2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-16847 Tsiviilasi

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2017 on töötasu alammäär 470 eurot, millest ½ on 235 eurot. Alates 01.01.2018 on kuutasu alammääraks 500 eurot, millest ½ on 250 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). 2

1. Käesolevas asjas puudub vaidlus, et kostja on hageja isa. Hageja on sündinud 12.04.2001 ja käesoleval ajal on hageja 16-aastane (tl 5). Hageja palub kostjalt välja mõista elatis igakuiselt 400 eurot ning tagasiulatuvalt 5 kuu eest ühekordse summana 1000 eurot. Kostja vastuväite kohaselt on ta nõus tasuma elatist alammääras ning kostja ei nõustu tagasiulatuva elatisega, sest on lapse ülalpidamiskohustust täinud nõuetekohaselt. Kohus on pooltele 01.12.2017 selgitanud menetluslikku olukorda ning tõendamiskohustust. Muuhulgas on kohus omal algatusel kogunud tõendeid (tl 58). poolte
2. Tulenevalt kostja vastuväidetest peab kohus hindama hageja vajadusi ning vanemate sissetulekuid ja varalist seisundit. Kostja leiab, et hageja nõutav elatis on ülepaisutatud ning samuti ei võimalda kostja sissetulek ja varaline seisund hageja poolt nõutud elatist tasuda. Lapse ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt lahendid nr 3-2-1-174-16, p 13; nr 3-2-1-165-13, p 15). Miinimumelatisest suurema elatise nõudmisel tuleb hageja seaduslikul esindajal tõendada, et lapse vajadused on kuupalga alammäärast suuremad (tl 58, tl 114). Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et hageja vajadustest ja tavalisest elulaadist lähtudes on tema igakuised kulud vähemalt 800 eurot kuus. Hageja seaduslik esindaja on täpsustanud hageja ülalpidamiskulusid 26.01.2018 (tl 126-133). 15.01.2018 kohtuistungil on kostja omaks võtnud järgmised hageja igakuised kulutused: eluasemekulud 91,70 eurot; laulutunnid 77 eurot (v.a 2,5 kuu eest aastas); kohustuslik annetus koolile 33 eurot; tervishoid 16 eurot; riided ja jalanõud 80 eurot (kohtuistungi protokoll tl 114116). Pooled vaidlevad järgmiste kulude suuruse üle: hügieenivahendid 39,75 eurot (tl 131); matemaatika abiõpetaja 80 eurot; muud kulud 82,20 eurot (tl 133); kulutused toidule 418,90 eurot kuni 459,60 eurot (tl 129).
3. Kohtu hinnangul on tegemist hageja vajalike kuludega, kuid pooled vaidlevad nende kulude suuruse üle. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12, p 15). Kohtu hinnangul ei võimalda hageja vanemate varaline seisund hageja poolt nõutavas ulatuses kulutuste tegemist hügieenivahenditele, koduõpetajale, muudele kuludele ja toidule. Hageja ema igakuine sissetulek on 250,95 eurot (neto, tl 79). Hageja ema on võtnud kulude katmiseks laenu 7000 eurot (tl 91-97). Hagejale emale on määratud 60 % ulatuses töövõimetus. Täiendavaid sissetulekuid Maksu- ja Tolliameti
4. a tuludeklaratsiooni järgi hageja emal ei ole (tl 64-68). Hageja emale kuulub kinnistu eramuga Tallinnas Xxxx, kus hageja oma emaga elab. Hagejale kuulub sõiduauto. Kostjale kuulub äriühing Osaühing Xxxx, kus kostja töötab bussijuhina.
5. a oli kostja palgatulu 6000 eurot aastas, mis teeb igakuiseks sissetulekuks 500 eurot (bruto, tl 30). Täiendavaid sissetulekuid Maksu- ja Tolliameti
6. a tuludeklaratsiooni järgi kostjal ei ole (tl 69-73).
7. a on kostjale kuulunud äriühing teeninud kahjumit (tl 146). Kuigi hageja 3 seaduslik esindaja väidab, et kostjal on suuremad sissetulekud ja kostja saab teenida täiendavat tulu, siis kohus ei ole selliste asjaolude olemasolu tuvastanud. Eeltoodud andmetest lähtudes saab kohus tuvastada vanemate sissetuleku, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid.
8. Lähtudes hageja mõlema vanema tavalisest elulaadist ei ole usutav, et vaidlusalused kulud tulenevad hageja vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja seaduslik esindaja väidab, et hageja peab järgima toitumise režiimi (dieeti) tervislikust seisundist lähtuvalt (tl 78, 108, 112). Vastavalt arsti soovitusele on hagejale määratud toitumisrežiimi alane nõustamine ja järelevalve (hageja üldseisund vastab rasvumisele). Hageja seaduslik esindaja on esitanud toitumiskava koos hindadega, mis on koostatud hageja seadusliku esindaja enda poolt (tl 34 pöördel-35, 129). Hinnates poolte poolt esitatud seisukohti, siis kohtu hinnangul ei ole hageja seadusliku esindaja poolt välja toodud toidukulu põhjendatud. Dieetõde on hagejale soovitanud vähendada toidukoguseid ja suurendada liikumist. Hagejale ei ole määratud eritoitu, mis on tavalisest toidust kallim. Hageja peab toituma tervislikult. Kohtu hinnangul ei kaasne tervisliku toitumisega suuremaid kulusid. Kohus nõustub kostja analüüsiga ning kohtu hinnangul on vajalikud ja põhjendatud kulud toidule 162 eurot kuus (tl 142-142, 149-154). Hinnates hageja seadusliku esindaja ja kostja hügieenitarvete arvutusi, siis kohtu hinnangul on hageja seadusliku esindaja kulutused ülepaisutatud (tl 131, 147). Hageja seaduslik esindaja ei ole tõendatud, et hageja ei saa kasutada käsimüügi tooteid. Kohtu hinnangul on hageja vajalikud ja põhjendatud kulud hügieenile 17 eurot kuus. Hageja hindab muude kulude suuruseks 82,20 eurot kuus. See sisaldab endas: klassi üritusteks särgid 28 eurot, klassiraha 40 eurot, kontserdid koolis 8 eurot, üritused koolis 54 eurot, sünnipäevad 80 eurot, klassi kokkutulek 65 eurot, klassiekskursioonid 120 eurot, lõpupidu 200 eurot, kino 67 eurot (tl 133). Kostja on hinnanud muude kulude võimalikuks suuruseks 22,92 eurot (tl 155). Nagu kohus eelnevalt märkis, siis elatise suuruse määramisel tuleb arvestada hageja vajadusi ja tema tavalist elulaadi. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et sellised kulutused hagejal igapäevaselt kaasnevad (arvestades mõlema vanema varalist seisundit). Kohtu hinnangul on hageja vajalikud ja põhjendatud muud kulud 25 eurot. Hageja väidab, et kulutab igakuiselt matemaatika abiõpetajale 80 eurot. Kohtule on esitatud kinnitus, et hageja vajab üks kord nädalas matemaatika järeleaitamise tunde (tl 135). Kuna kostja vaidles sellisele kulule vastu, siis selgitas kohus hageja seaduslikule esindajale, et tal tuleb sellises summas kulu kandmist tõendada (vt kohtuistungi protokoll tl 115). Kohtu hinnangul ei ole tegemist nn püsikuluga ning kohus arvestab igakuiseks õppekuluks 15 eurot (kuni hageja täisealiseks saamiseni).
9. Kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb lapse vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, s.t et arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust ja panust lapse ülalpidamisse (vt Riigikohtu lahendid nr 3-21-118-12, p 15; tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 12).

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Selle sätte kohaselt peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt ka nt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-165-13, p 16; nr 3-2-1-56-15, p 12). 4 Kohus leiab, et mõlemad vanemad peavad andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist, sest käesoleval juhul ei ole vanemate varalises seisundis sellist erinevust, mis annaks aluse ühelt vanemalt nõuda lapsele suuremas osas ülalpidamist. Hageja igakuised kulud kokku on: eluasemekulud 91,70 eurot; laulutunnid 61 eurot; kohustuslik annetus koolile 33 eurot; tervishoid 16 eurot; riided ja jalanõud 80 eurot; toit 162 eurot; hügieen 17 eurot; muud kulud 25 eurot ning lühiajalised koolituskulud (mis on jagatud pikema perioodi peale) 15 eurot. Kulud kokku on 500,70 eurot. Kohtu hinnangul tagab sellises ulatuses ülalpidamine hageja kasvamise ja arengu. Kostjal tuleb seega tasuda hagejale elatist 250 eurot kuus alates hagi esitamisest (09.11.2017). Käesoleval hetkel vastab 250 eurot poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärale. Kuna kohus on tuvastanud, et hageja vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis, siis alates 01.01.2018 seob kohus elatise suuruse poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääraga. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kostja tasutud elatisega alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni. 10. Järgmisena võtab kohus seisukoha hageja nõude osas välja mõista tagasiulatuvalt elatis 1000 eurot ühekordse summana.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja nõuab tagasiulatuvalt elatist alates 01.06.

1. Kuna hagi on esitatud 09.11.2017, siis tuleb arvestada tagasiulatuvalt 5 kuuga. Hageja on arvestanud, et kostja on vaidlusalusel perioodil täitnud ülalpidamiskohustust 200 euro ulatuses kuus (tl 25). Juunis
2. a on kostja tasunud XxxxSA-le 261,20 eurot (tl 26), oktoobris ja novembris
3. a xxxx SA-le 80 eurot (tl 27). Kõik eeltoodud kulud on hagejaga seotud kulud. Kohus ei võta arvesse kostja poolt hagejale tehtud ülekandeid „taskuraha“, sest hageja seadusliku esindaja ja kostja vahel ei ole kokkulepet, et nimetatud summa läheb arvesse ülalpidamiskohustuse täitmisel. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ülalpidamiskulud on 250 eurot kuus. Seega saab hageja kostjalt nõuda tagasiulatuvalt (5x50) 250 eurot. Vaidlusalusel perioodil on kostja lisaks 200 eurole kuus tasunud 301,20 eurot. Kohtu hinnangul on kostja oma ülalpidamiskohustust perioodil 01.06.-08.11.2017 täitnud ning hageja tagasiulatuvalt esitatud elatisnõue tuleb jätta rahuldamata.
4. Menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid, mida kohus ei ole käesolevas kohtuotsuses käsitlenud, ei oma asja lahendamisel tähtsust ja seetõttu jätab kohus need arvestamata. Menetluskulude jaotus
5. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
6. Menetluskulud tuleb seega jätta TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.
7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 5