Obsah (4)

§ 75§ 424§ 68§ 74

Kriminaalasi nr 1-17-11646 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. mai 2018. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11646 Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Aivo Jõgit läbima käitumiskontrolli ajal sotsiaalprogramm Liiklusohutusprogramm. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu 10.01.2018. a otsusega on Aivo Jõgi süüdi tunnistatud

§ 424

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati Aivo Jõgi kahtlustatavana kinnipidamise aeg karistusaja hulka. Aivo Jõgi ärakandmata karistuseks loeti 2 kuud 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui Aivo Jõgi ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Nimetatud kohtuotsus jõustus 26.01.

1. a. 21.03.
2. a esitas kriminaalhooldusametnik Aivo Jõgi suhtes erakorralise ettekande ettepanekuga määrata Aivo Jõgile

§ 75

lg 2 p-de 2, 5, 8 alusel lisakohustused, s.o kohustuse mitte tarvitada alkoholi, kohustuse alluda ettenähtud ravile ja kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis. Erakorralise ettekande kohaselt toimus kriminaalhooldusametniku ja Aivo Jõgi esmakohtumine 02.02.

1. a. Aivo Jõgi ei omanud sel ajal ametlikku töökohta ja taotles töövõimetust. 09.02.
2. a registreerimiskohustuse täitmisele tuli Aivo Jõgi alkoholi tarvitamise tundemärkidega. Kriminaalhooldusametnik saatis Aivo Jõgi koju ja määras uue registreerimiskohustuse täitmise aja. 14.02.
3. a Aivo Jõgi täitis registreerimiskohustust nõuetekohaselt. Lepiti kokku kodukülastuse teostamise päev 01.03.
4. a. Nimetatud kuupäeval viibis Aivo Jõgi oma elukohas, kuid Aivo Jõgi oli alkoholi tarvitamise tundemärkidega. Kriminaalhooldusametnik katkestas kodukülastuse. 05.03.
5. a Aivo Jõgi ei täitnud registreerimiskohustust. 09.03.
6. a täitis Aivo Jõgi registreerimiskohustust ja esitas kriminaalhooldusametnikule töövõimetust kinnitavad dokumendid. 15.03.
7. a Aivo Jõgi ei täitnud registreerimiskohustust. Aivo Jõgi ei suutnud kriminaalhooldusametnikuga telefoni teel suhelda ja tema kõne oli arusaamatu, mis kriminaalhooldusametniku hinnangul näitab, et Aivo Jõgi tarvitas aktiivselt alkoholi. Seega leiab kriminaalhooldusametnik, et Aivo Jõgi puhul on suurenenud risk uue süüteo toimepanemisele. Kriminaalhooldusametniku hinnangul Aivo Jõgi ei teadvusta kriminaalhoolduse eesmärki ja vajalikkust ning tema suhtumine ei ole tõsiseltvõetav. Aivo Jõgi omavastutus on madal ja alkoholi tarvitatuna võib ta toime panna uue süüteo. Kohus määras erakorralise ettekande arutamiseks kohtuistungi 27.03.
8. a. 27.03.
9. a toimunud kohtuistungist võttis osa kriminaalhooldusametnik Piret Avi, kes jäi esitatud taotluse juurde. Kriminaalhooldusametniku selgitustest nähtuvalt oli 16.03.
10. a toimunud telefonivestluses Aivo Jõgi kõne taaskord arusaamatu. Aivo Jõgi väitis, et tervis on halb. Kriminaalhooldusametniku korraldusele, et Aivo Jõgil tuleb nimetatud kuupäeval kell 15.15 tulla kriminaalhooldusametniku vastuvõtule, vastas Aivo Jõgi arusaamatus kõnes. Peale seda puudub kriminaalhooldusametnikul info Aivo Jõgi asukoha kohta ja ta ei ole käinud ka kriminaalhooldusametniku vastuvõtul. On selgunud, et Aivo Jõgil on alkoholiprobleem, kuid ise ta endal seda probleemi ei näe. Kuna Aivo Jõgiga ei ole õnnestunud kriminaalhooldusametnikul kohtuda, ei ole saanud teostada ka riskihindamist. Ka kodukülastuse teostamine on olnud takistatud. Lisaks ei ole olnud võimalik Aivo Jõgile edastada sotsiaalprogrammi toimumise aegasid. 27.03.
11. a toimunud kohtuistungil selgitas Aivo Jõgi kohtule, et alkohol ei ole tema jaoks probleem ja ta soovib kanda temale mõistetud karistust vabaduses. Alkoholi tarvitab Aivo Jõgi harva ja siis üksnes valuvaigistina, kui liigesed valu teevad. Töövõimetus on Aivo Jõgile määratud seoses liigestega. Aivo Jõgile ei meenu, et ta oleks jätnud alkoholi tarvitamise tõttu registreerimiskohustuse täitmisele minemata. Aivo Jõgi arvas, et 01.03.
12. a kriminaalhooldaja enam ei tule kodukülastust teostama ja võttis paar pitsi viina, kuid kriminaalhooldusametnik tuli kodukülastusele hiljem, kui tavaliselt. Aivo Jõgi ei olnud teadlik asjaolust, et peab enda kukkumise kohta kriminaalhooldusametnikule arstipaberid viima. Aivo Jõgi kinnitas, et võtab end kokku ja on edaspidi kaine. Kohus lükkas kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande arutamise edasi ning andis Aivo Jõgile võimaluse kriminaalhoolduse jätkamiseks ja kontrollnõuete täitmiseks. Kohus määras uueks kohtuistungi toimumise ajaks 02.05.
13. a. 02.05.
14. a kohtuistungil selgitas kriminaalhooldusametnik, et vahepealsel ajal on kõik kulgenud hästi - Aivo Jõgi on tulnud kokkulepitud ajal, on olnud kaine, kodukülastus on tehtud, kodus oli kaine. Sotsiaalprogramm Liiklusohutus on lõppfaasis. Alkohol on aga murekoht, mis 2 saab edasi. Kriminaalhooldaja sooviks Aivo Jõgiga kokkuleppele saada, et ta pöörduks sõltuvusravi spetsialisti poole, kui teostatakse ravi ja ta on sellega nõus – sellisel juhul peaks alkoholist loobumine olema loomupärane ja alkoholi tarvitamise keeldu vaja ei ole. Programmikohustus võiks jääda – kui hakkavad rikkumised ilmuma, saab kriminaalhooldaja Aivo Jõgit suunata. Aivo Jõgi selgitas, et ta on täitnud oma lubadusi ning lubab ka edaspidi täita kõiki nõudeid ja kohustusi. Aivo Jõgi arvates saab ta ilma alkoholita olla küll. Ta ei ole üldse tarvitanud. Ta saab ka ilma ravita ilma olla. Vahepeal oli ta 2 aastat kaine. Viimati jõi ta aprilli alguses. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus Aivo Jõgile täiendavate kohustuste määramiseks on osaliselt põhjendatud ja tuleb rahuldada.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralise ettekande kohaselt on Aivo Jõgi rikkunud registreerimiskohustust ja takistanud kriminaalhoolduse teostamist. 09.02.

1. a ja 01.03.
2. a on Aivo Jõgi ilmunud registreerimiskohustust täitma alkoholi tarvitamise tundemärkidega. 05.03.
3. a ja 15.03.
4. a on Aivo Jõgi rikkunud registreerimiskohustuse täitmist. Mõjuvad põhjused rikkumiseks puuduvad. Kohus, arvestades Aivo Jõgi suhtes kriminaalhoolduse kestust, määratud kohustusi ja nende raskust, andis Aivo Jõgile võimaluse oma käitumist muuta. Kohtu hinnangul on jätkuvalt oluline, et Aivo Jõgi suhtes ei ole määratud lisakohustuseks alkoholi tarvitamise keeldu (st tal tuleb täita üldisi kontrollnõudeid), Aivo Jõgi on kokku kahel korral rikkunud registreerimiskohustust, kriminaalhooldus on käesolevaks ajaks kestnud 4 kuud ja Aivo Jõgi täitis kohtule antud lubadusi (lõpetada alkoholi tarvitamine, minna sotsiaalprogrammi ja täita kohustusi). Kohtu hinnangul on põhjendatud kriminaalhooldusametniku taotlus määrata Aivo Jõgile lisakohustuseks läbida sotsiaalprogramm. Siinkohal on oluline, et Aivo Jõgi küll juba on alustanud sotsiaalprogrammi Liiklusohutus läbimist, kuid tal on sotsiaalprogrammi lõpetamiseni veel 2 kohtumist. Kohus ei pea põhjendatuks määrata Aivo Jõgile lisakohustuseks alluda alkoholismiravile. Siinkohal peab kohus oluliseks, et ravile asumise esmaseks eelduseks on probleemi olemasolu (et inimene ise tunnetaks probleemi). Vastasel juhul on sellega tegelemine tulemusetu. Aivo Jõgi on kohtule selgitanud, et ta suudab alkoholi tarvitamata olla ka ilma ravita. Aivo Jõgi selgituste kohaselt ei ole umbes kuu aega alkoholi tarvitanud. Aivo Jõgi ei näe vajadust ravi läbimiseks. Samuti puudub tal arusaam ja teadmine, mida alkoholismiravi tähendab. Eeltoodut arvesse võttes ei ole kohtu arvates põhjendatud määrata Aivo Jõgile lisakohustuseks alluda ravile. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 3