Obsah (10)

§187§ 173§ 163§ 162§ 174§ 138§ 143§ 178§ 455§ 317

2-17-112981 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 21. november 2017. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-112981 T

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Omega Laen AS (hageja) esitas 19.06.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kohus tegi 29.06.2017 võlgnikule makseettepanku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada ning 18.09.2017 kohtumäärusega anti nõue Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas Harju Maakohtule 21.09.2017 hagiavalduse ning 02.10.2017 täpsustatud hagiavalduse. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõlmisid hageja ja Xxxx(kostja) 28.12.2016 tarbijakrediidilepingu nr xxxx, millega hageja andis kostjale krediiti (laenu) 4 000 eurot ja kostja kohustus laenu tagastama igakuiste laenumaksetena koos intressidega. Kostja ei ole teostanud ühtegi makset. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 4 000 eurot, intressid 605,41 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 40,28 eurot ning viivise 0,1% päevas alates 14.06.2017 kuni põhinõude täitmiseni.
2. Kostjale on menetlusdokumendid avalikult kätte toimetatud 05.10.2017 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud kohtuteatega (tl 57), mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud, loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Samas kohus leiab, et hagiavaldus ei ole osaliselt õiguslikult 2 2-17-112981 põhjendatud, mistõttu hagi tuleb rahuldada osaliselt. Alljärgnevalt käsitleb kohus millises osas on hagi õiguslikult põhjendatud ja millises osas ei ole hagi õiguslikult põhjendatud.

1. Kohus leiab, et hageja nõue on täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele põhinõudes 4 000 eurot ning intressi nõudes 605,41 eurot.
2. Kohus leiab, et hageja nõue viivise väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista perioodi 15.01.2017 - 06.06.2017 eest sissenõutavaks muutunud viivised igakuiselt laenumakselt kokku 40,28 eurot ja viivised alates 14.06.2017 kuni põhinõude täitmiseni 0,1% päevas. Tarbijakrediidilepingu nr xxxx p-s 6.1 leppisid pooled, et krediidisumma tagasimaksetega viivitamisel on krediidiandjal õigus nõuda tarbijalt ja tarbijal kohustus tasuda krediidiandjale viivist 180% aastas ehk 0,5 % päevas tähtaegselt tasumata summalt. 01.10.2017 hagiavalduse täpsustuses seob hageja viivise määra intressi määraga ja nõuab kostjalt viivist 0,1% päevas. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et kuigi võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist“ alusel. Riigikohus leiab, et VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tuleks tühiseks hinnata vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Samuti on Riigikohus lahendi nr 3-2-1-25-16 p-s 13 avaldanud seisukohta, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda. VÕS § 113 lg 1 kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
3. jaanuari ja
4. juulit. Tarbijakrediidilepingu nr xxxx p-s 6.1 sätestatud viivise määr 0,5% põhivõlalt kalendripäevas ületab seadusjärgset viivisemäära enam kui kakskümmend viis korda. Kohus leiab, et lepingujärgne (tarbijakrediidilepingu nr xxxx p 6.1) viivisemäär on tüüptingimusena tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 alusel. Pooled ei ole tarbijakrediidilepingu nr xxxx p-s 6 sidunud viivise määra intressi määraga. Seetõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt viivist intressiga samas määras VÕS § 415 lg 1 kohaselt. See, et hageja nõuab 01.10.2017 hagiavalduse täpsustuses viivist tarbijakrediidilepinguga kokkulepitust väiksemas määras ei muuda tarbijakrediidilepingu nr xxxx p-i 6.1 kehtivaks. Põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis seadusjärgses määras. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult lisaks viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
5. jaanuari 3 2-17-112981 ja
6. juulit. VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi tasumisega viivitamise korral. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt on põhjendatud välja mõista põhivõlgnevuselt sissenõutavaks muutunud viiviseid alljärgnevalt: Põhiosa makse summa 63,22€ 65,11€ 67,06€ 69,08€ 71,15€ Võlaperiood % aasta s 16.01.2017- 8 06.06.2017 16.02.2017- 8 06.06.2017 16.03.2017- 8 06.06.2017 16.04.2017- 8 06.06.2017 16.05.2017- 8 06.06.2017 % päevas Summa päevas Perioodis päevi Perioodi summa 0,021918 0,013856 142 1,967552 0,021918 0,014271 111 1,584081 0,021918 0,014698 83 1,219934 0,021918 0,015141 52 0,787332 0,021918 0,015595 22 0,34309 Kokku on sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras 06.06.2017 seisuga seega 5,90 eurot, millise summa peab kohus põhjendatuks kostjalt hageja kasuks välja mõista. Sellest tulenevalt jätab kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude rahuldamata summas 34,38 eurot (s.o hageja nõue 40,28 eurot – 5,90 eurot). Vastavalt

§-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus

§-st 367 lähtudes hageja nõude viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudelt summas 4 000 eurot kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.06.

2. Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja nõuda sissenõudmiskulud summas 48 eurot. Hagiavalduse kohaselt koosneb nimetatud summa hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse käigus tasutud kohtutäituri tasust kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise eest. Kohus leiab, et Pärnu Maakohtus maksekäsu kiirmenetluses hageja poolt tasutud kohtutäituri tasu näol on tegemist menetluskuluga, mille osas võtab kohus seisukoha menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Kohtutoimikust ei nähtu, et peale kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest oleks hageja kandnud muid võlgnevuse sissenõudmiskulusid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 7.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 163

lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. 4 2-17-112981 Hageja nõuab kostjalt 4 645,69 euro (põhinõue summas 4 000 eurot + intressivõlg 605,41 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis summas 40,28 eurot) väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja nõude summas 4 611,31 eurot (põhinõue summas 4 000 eurot + intress summas 605,41 eurot + sissenõutavaks muutunud viivis summas 5,9 eurot). Seega rahuldab kohus hageja nõude ca 99 % ulatuses. Kohtu hinnangul on põhjendatud jätta hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda

§ 162lg 1 alusel.

8. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv summas 300 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu summas 170,45 eurot ja hagiavalduse esitamisel tasunud täiendavalt riigilõivu summas 279,55 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu näol on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele taotletud summas välja mõista.

§ 143

p 4 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud. Käesoleva kohtuotsuse punktis 6 on kohus jõudnud seisukohale, et hageja poolt hagiavalduses märgitud sissenõudmiskulu, mis koosneb hageja poolt maksekäsu kiirmenetluse käigus tasutud kohtutäituri tasust 48 eurot kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise eest, näol on tegemist menetluskuluga. Kuivõrd käesoleva tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hagejale Tallinna kohtutäituri Mati Kadak poolt esitatud arve summas 36 eurot (lk 16 pöördel), asub kohus seisukohale, et hageja põhjendatud ja vajalikuks asja läbivaatamise kuluks tuleb lugeda kohtutäituri vahendusel kostjale materjalide kättetoimetamise kulud summas 36 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178

lg 1).

§ 455

lõikest 1 ja

§ 317

lg 1 punktist 1 tulenevalt tuleb tagaseljaotsus kostjale avalikult kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. /allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 5