) § 423 lg 2 p 2 alusel, kuna hagi ei ole esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Hagi esitati kohtule põhjusel, et kostja I suhtes algatatud täitemenetlustes hageja nõude täitmine ebaõnnestus kostjal I lahusvara puudumise tõttu. Kuigi menetluse kestel sõlmis hageja esindaja õigustamatult (volituse puudumine) kostjaga I maksegraafiku kohustuste täitmiseks, on kostja I vastavat kohustust hageja ees siiski täitnud. Seega ei ole täitemenetluses nõude rahuldamine kostja I lahusvara arvelt ebaõnnestunud. MÄÄRUSKAEBUS Hageja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub hagi sisuliselt läbi vaadata. Hageja tugineb TMS § 14 lg-le 2 ja perekonnaseaduse § 33 lg-le 3, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda ühisvara jagamist, kui tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. MENETLUSE EDASINE KÄIK Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning andis kostjatele tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Kostja II vaidles määruskaebusele vastu. Kostja I määruskaebusele ei vastanud. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 27. aprilli 2018 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 2
lg 2, § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata menetluse jätkamiseks maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse. Hageja tugineb väitele, et täitemenetluses pole tal olnud võimalik kostja I suhtes oma nõuet maksma panna, kuna kostjal I puudub lahusvara. Seetõttu nõuab hageja kostjate ühisvara jagamist. Hageja on kostjaga I sõlmitud maksegraafiku tühistanud. Kostja I seevastu leidis, et ta on kohustuse nõuetekohaselt täitnud, kuna tasub võlga hagejaga sõlmitud maksegraafiku alusel. Seega on pooltel vaidlus selle üle, kas hageja saab täitemenetluses kogu nõude korraga maksma panna, kui kostjaga I on sõlmitud maksegraafik, ja kas maksegraafik kehtib. Vaidluse lahendamiseks tuleb võtta seisukoht, kas kostja I on võimeline võlga tasuma oma lahusvara arvel, aga selleks on vaja hinnata tõendeid. Kohus ei saa seda teha
november 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12). Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus põhjendamatult hagi
lg 2 p 2 teise alternatiivi alusel läbi vaatamata ja asi tuleb saata maakohtule menetluse jätkamiseks.
lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
esimese lause kohaselt võib määruse peale, millega hagi jäeti läbi vaatamata esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetluse jätkamiseks maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.