) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.
lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna hagi on esitatud elatise alammääras, ei pea hageja oma nõuet põhjendama ja tõendama. Kostja kui hageja isa on kohustatud hagejat ülal pidama. Endel Kaski esitatud kirjalikust tõendist nähtuvalt on ta tasunud hageja seaduslikule esindajale igas kuus alates augustist 2017.a kuni käesoleva ajani s.o novembrini 2017.a elatist 235 eurot kuus. s.o pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja kohtusse esitatud ülalpidamise saamise nõue on samas suuruses. Seega täidab kostja hageja ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ja hageja õigust ülalpidamist saada pole rikutud.
kohaselt võib õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on tagasiulatuva elatise perioodil andnud hagejale igas kuus ülalpidamist 50 eurot. Hageja seaduslik esindaja ei ole väitnud ega tõendanud, et oleks kostjalt enne kohtusse pöördumist nõudnud senise 50 euro asemel alammääras elatise tasumist. Kohtupraktika kohaselt tagasiulatuvat elatist üldjuhul välja ei mõisteta, kui hageja pole kohtu-eelselt kostja poole pöördunud seni tasutava elatise suurendamise nõudega. Puhkuste perioodi tõttu võttis kohus 25.07.2017.a kohtusse laekunud hagi menetlusse alles 28.08.2017.a. Pärast hagiavalduse menetlusse võtmist ja kostja teavitamist sellest, on kostja tasunud septembris 2017.a kuni novembris 2017.a elatis alammääras s.o 235 eurot. Augusti 2017.a tasus kostja 50 eurot ja novembris 2017.a augusti elatisest puuduoleva osa s.o 185 eurot. Ülaltoodu põhjal puudub alus elatise väljamõistmiseks, kuna kostja annab hagejale ülalpidamist. Tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puudub alus, kuna hageja pole varasemalt juba tasutava elatise suurendamist nõudnud. Seega jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 2 Hageja seaduslik esindaja on taotlenud menetluskulude kostja kanda jätmist. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise ja lg 2 kohaselt kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kohru arvates on õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.