RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis 1174769 18. mai 2018 Eesistuja Saale Laos, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi Kahtlustatav M.

) § 142 lg 8 alusel määrati kanda kinnistusraamatusse keelumärge Eesti Vabariigi kasuks. 1-17-4769

1. Samal päeval, s.o
2. mail 2017, koostas Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei uurija vara arestimise protokolli, millele on alla kirjutanud M. J. Toimingu käigus tutvustati M. J-ile Pärnu Maakohtu
3. mai
4. a määrust (tl 17 jj). Kohtumääruse koopiat M. J-ile ei antud.
6. mail 2017 väljastas uurimisasutus Pärnu Maakohtu
7. mai
8. a määruse koopia M. J-ile allkirja vastu.
9. M. J-i kaitsja vandeadvokaat Kaimo Räppo esitas
10. juunil 2017 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist.
11. Tallinna Ringkonnakohtu
12. juuni
13. a määrusega jäeti M. J-i kaitsja määruskaebus läbi vaatamata, põhjendades seda määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega. M. J. kinnitas omakäelise allkirjaga, et ta tutvus maakohtu määrusega
14. mail
15. Seega sai M. J. maakohtu määrusest

§ 387lg 2 mõttes teadlikuks 17.

mail 2017, sest siis tal oli võimalik tutvuda määruse terviktekstiga ja kasutada tõhusalt kaebeõigust. Seega tuleb

§ 387

lgs 2 sätestatud 10-päevase kaebetähtaja kulgemist arvestada

§ 171lg 1 ls 2 alusel alates sellest päevast ning kaebetähtaeg möödus 29.

mail

2. Ringkonnakohtu määruse peale esitas
3. juunil 2017 määruskaebuse M. J-i kaitsja vandeadvokaat Kaimo Räppo, kes taotles ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Alternatiivselt taotles kaitsja maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist.
4. Riigikohtu
5. novembri
6. a määrusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu
7. juuni
8. a määrus ja saadeti kaitsja määruskaebus maakohtu määruse peale Tallinna Ringkonnakohtule eelmenetluse toimetamiseks. Riigikohus viitas lahendis kriminaalasjas nr 1174754 väljendatud põhimõtetele, selgitades täiendavalt, et asja uuel menetlemisel tuleb ringkonnakohtul tuvastada, kas uurimisasutuse ametnik andis M. J-ile samasisulisi selgitusi edasikaebetähtaja kulgemise kohta kui T. J-ile.
9. Tallinna Ringkonnakohtu
10. novembri
11. a määrusega jäeti kahtlustatav M. J-i kaitsja taotlus määruskaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 9.
12. Vaatamata sellele, et menetleja ei tutvustanud M. J-ile vara arestimise määrust tutvustades õigust teha määrusest väljakirjutusi või saada taotluse esitamise korral määruse koopia, ei ole mingit alust asuda seisukohale, et menetleja on pahatahtlikult keeldunud määruse koopia väljastamisest, nagu seda väidab kaitsja. Toimikus sisalduvast e-kirjast (tl 20) nähtub, et uurijad olid ekslikult jätnud määruse koopia isikule kätte andmata, kuid pärast eksitusest teada saamist
13. mail 2017 edastati määruse koopiad M. J-i kodusele aadressile, mistõttu ei ole alust jaatada taotluses toodut, et menetleja on keeldunud tutvustamise järel määruse koopia kätteandmisest. 9.
14. Kriminaalasja materjalist nähtuvalt on M. J. vara arestimise määrusele isiklikult allkirja andnud selle kohta, et tutvus vara arestimise määrusega
15. mail 2017, vastav teave nähtub ka vara arestimise protokollist. Prokurör edastas ringkonnakohtule M. J-i kaitsja Kaimo Räppo
16. juuni
17. a e-kirja, milles kaitsja teatas prokuratuurile, et tema on M. J-i ja OÜ M kokkuleppeline kaitsja, ning palus edastada temale vara arestimist puudutavad määrused. Määrused edastati kaitsjale
18. juunil 2017 e-postiga. Seejuures on e-kirja manusena lisatud määrustest selgelt näha, et M. J-ile tutvustati vara arestimise määrust
19. mail
20. Seega ei saanud kaitsjal õigusteadmistega isikuna 2

§ 339

lg 2 tähenduses peetakse oluliseks kriminaalmenetlusnormi rikkumiseks sellist rikkumist, mis võib oluliselt mõjutada lahendi sisu. Siinsel juhul rikkus ringkonnakohus oluliselt

§ 364

(ja § 384 lg 3), mis sätestab, et Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Kuivõrd Riigikohus leidis, et tähtaeg tuleb ennistada, on ringkonnakohtu vastupidine seisukoht vastuolus kõrgema kohtu suunistega. Sel põhjusel tuleb ringkonnakohtu määrus igal juhul tühistada. 10.

1. Ringkonnakohtu seisukohad on sisuliselt ebaõnnestunud. Arvestades siinses asjas antud Riigikohtu suuniseid ning põhiseaduse §s 15 sätestatut, peab isikule jääma efektiivse kaebeõiguse teostamiseks piisavalt aega. Kui seadus näeb isikule ette määruse vaidlustamiseks 10 päeva, peab olema tagatud kümme päeva esimesest päevast alates, sõltumata sellest, kas isik kasutab advokaadi abi või mitte. Kui isik esitab määruskaebuse kümne päeva jooksul alates vara arestimise määruse saamisest ning lähtub sealjuures menetleja eksitavast selgitusest ja määruse üleandmise tegelikust kuupäevast, ei saa isikule etteheiteid teha. 10.
2. Ringkonnakohus ei tuvastanud Riigikohtu poolt nõutavaid asjaolusid seoses kahtlustatava poolt vara arestimise määruse kättesaamisega (Riigikohtu asjas nr 1174756 tehtud määruse p 9). Kaitsja märgib, et kahtlustatav lähtus samuti uurija eksitavatest selgitustest. Kahtlustatav saatis nädal hiljem uurijale e-kirja, paludes talle elektrooniliselt puuduv määrus edastada, millest esialgsel ülekuulamisel selgelt keelduti. Elektroonilise edastamise asemel tõi uurija selle isiklikult kahtlustatava elukohta Xxxxxxxx ära. Üleandmisel selgitas uurija, et edasikaebamise tähtaeg hakkab kehtima määruse kättesaamisest. Kuna selgitus oli suuline, siis seda saavad kinnitada üleandmisel juures olnud M. J., T. J., uurija ning uurijaga kaasas olnud kolleeg. Sellele uurijale ütles 3

§ 142

lg 5 ei sätesta otsesõnu, kellel lasub kohustus tutvustada isikule vara arestimise määrust. Praktikas on tavapärane, et seda tehakse uurimisasutuses. Riigikohus asus seisukohale, et olukorras, kus eeluurimiskohtuniku vara arestimise määrust tutvustab uurimisasutuse ametnik, lasub tal nii nagu kohtulgi kohustus anda isikule õiget teavet edasikaebekorra kohta. Kui menetleja loob kahtlustatavale eksliku kujutluse kaebetähtaja kulgemise kohta, peab isikul pärast selle ekslikkuse ilmsikstulekut olema võimalus taotleda kaebetähtaja ennistamist. Seega saab menetlustähtaja ennistamist taotleda erandlikult ka määruskaebuses ringkonnakohtu läbi vaatamata jätmise määruse peale, sest sel juhul ilmneb kaebetähtaja arvutamise ekslikkus ringkonnakohtu põhjendustest. 13. Ringkonnakohtu määruses leitakse, et kaitsjal kui vajalike õigusteadmistega isikul oli võimalik kooskõlas

§ 172

lgga 3 taotleda tähtaja ennistamist 14 päeva jooksul pärast määruse koopia saamist, s.o kuni

1. juunini
2. Tegelikkuses esitas kaitsja ennistamise taotluse alles
3. juunil 2017 ringkonnakohtu määruse vaidlustamisel. Viitega Riigikohtu
4. detsembri
5. a määrusele kriminaalasjas nr 31112199 leidis ringkonnakohus, et lepingulise kaitsja eksimus, sealhulgas ennistamistaotluse hilinenult esitamine, ei tingi menetlustoimingu tähtaja ennistamist.
6. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu viidatud Riigikohtu määruses kriminaalasjas nr 31112199 kirjeldatud asjaolude kohaselt ei olnud lepingulise kaitsja eksimus tingitud menetleja (kohtu) tegevusest. Seevastu Riigikohtu
7. detsembri
8. a määruses nr 1177210/11 leiti, et menetleja eksimused kaebetähtaja kirjapanekul ja selgitamisel võivad anda aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Seejuures tähtaja ennistamise taotluse rahuldamist ei välista iseenesest ka asjaolu, et määruskaebuse esitas professionaalne jurist ehk advokaat, kui kohtu eksimus ei olnud ilmne ega kohe äratuntav.
9. Riigikohtu hinnangul ei olnud praegusel juhul uurimisasutuse ametniku ehk menetleja eksimus kaebetähtaja selgitamisel ilmne. Riigikohtu
10. novembri
11. a määruses nr 1174754/16 väljendatud seisukoha kohaselt on kaitseõiguse edukaks teostamiseks üldjuhul vajalik määruse täisteksti valdamine. M. J-i ja OÜ M kaitsjale K. Räppole
12. juunil 2017 saadetud kirjas, millega edastati koopiad vara arestimise määrustest, märkis uurija, et edasikaebetähtaeg algab
13. maist 2017, mil asjasse puutuvad määrused anti M. J-ile. Kuna vastupidist ei ole menetluses tuvastatud, on igati loogiline järeldada, et täpselt samu selgitusi andis uurija ka M. J-ile määruste koopiaid kätte toimetades.

§ 387

lg 2 sõnastust silmas pidades ja menetleja selgitusi arvesse võttes oli ka kaitsjal põhjust arvata, et kaebetähtaja arvutamisel võib lähtuda määruse koopia kätteandmise ajast, s.o

1. maist
2. Selle arvamuse ekslikkus ilmnes ringkonnakohtu määruse tegemise järel. Eeltoodust tulenevalt jääb Riigikohus seisukoha juurde, et M. J-i kaitsjal oli õigus taotleda menetlustähtaja ennistamist ka määruskaebuses ringkonnakohtu läbi vaatamata jätmise määruse peale ja vastupidisele seisukohale jõudmisel rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2, § 364 ja § 390 tähenduses. 4

§ 1604lg 1).

Ringkonnakohus ei lükanud ümber kahtlustatava väidet, et ta taotles koopia saamist määruse tutvustamisel, kuid see jäeti talle andmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjust eeldada menetleja pahatahtlikkust määruse väljastamisest keeldumisel, sest ka uurimisasutuse kirjas kahtlustatavale selgitatakse, et määruse koopia jäeti väljastamata ekslikult. Kolleegium märgib, et kirjas ei selgitata siiski eksimuse sisu, mistõttu ei välista see sündmuste toimumist kahtlustatava kirjeldatud viisil. Lisaks on üldjuhul põhjendatud pärast määruse tutvustamist ka selle kättesaadavaks tegemine e-toimiku kaudu, mis jäeti praegusel juhul samuti tegemata. Menetleja käitumine vara arestimise määruse tutvustamise järel, s.o vara arestimise määruse täisteksti kättesaadavaks tegemata jätmine (kas isikule antava koopiana või e-toimiku kaudu) kuni 24. maini 2017, annab alust määruskaebetähtaja ennistamiseks. Praegusel juhul esitas kahtlustatava kaitsja määruskaebuse vara arestimise määruse peale 2. juunil 2017, s.o juba enne tähtaja ennistamise taotlemist. Eeltoodust tulenevalt leiab Riigikohus, et määruskaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada. 17. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§st 390 ja § 361 lg 1 pst 6, tühistab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu

1. novembri
2. a määruse ja ennistab Pärnu Maakohtu
3. mai
4. a määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja. Kaitsja määruskaebus Pärnu Maakohtu
5. mai
6. a määruse peale saadetakse Tallinna Ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Kaitsja määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu
7. novembri
8. a määruse peale tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) 5