RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis 1-17-4754 18. mai 2018 Eesistuja Saale Laos, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kohtuasi Kahtlustatav T

) § 142 lg 8 alusel kinnistusraamatusse keelumärge.

1. Samal päeval, s.o
2. mail 2017, koostas Politsei- ja Piirivalveameti Keskkriminaalpolitsei uurija vara arestimise protokolli, millega tutvumist on T. J. allkirjaga kinnitanud. Toimingu käigus 1-17-4754 tutvustati T. J-ile Pärnu Maakohtu
3. mai
4. a määrust (tl 17). Kohtumääruse koopiat T. J-ile ei antud.
6. mail 2017 saatis PPA Keskkriminaalpolitsei vanemuurija T. J-ile e-posti teel Pärnu Maakohtu
7. mai
8. a määruse, mille kättesaamist kahtlustatav samal päeval kinnitas. T. J. küsis uurimisasutuse ametnikult, mis hetkest hakkab kulgema kohtumääruse edasikaebetähtaeg. Uurija vastuse kohaselt kulgeb kaebetähtaeg kohtumääruse kättesaamisest (tl 26).
9. T. J-i kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv esitas
10. juunil 2017 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotles maakohtu määruse tühistamist.
11. Tallinna Ringkonnakohtu
12. juuni
13. a määrusega jäeti T. J-i kaitsja määruskaebus läbi vaatamata, põhjendades seda määruskaebuse esitamise tähtaja möödumisega. T. J. kinnitas, et ta tutvus maakohtu määrusega
14. mail
15. Seega sai T. J. maakohtu määrusest

§ 387lg 2 mõttes teadlikuks 17.

mail 2017, sest siis tal oli võimalik tutvuda määruse terviktekstiga ja kasutada tõhusalt kaebeõigust. Seega tuleb ka

§ 387

lg-s 2 sätestatud 10-päevase kaebetähtaja kulgemist arvestada

§ 171lg 1 ls 2 alusel alates 17.

maist ning kaebetähtaeg möödus

1. mail
2. Uurimisasutuse ametniku ekslik selgitus, mille kohaselt kaebetähtaeg hakkab kulgema alates määruse kättesaamisest, eeltoodut ei väära. Riigikohus on selgitanud, et lähtuda tuleb seaduses sätestatud kaebetähtajast. Kuna kaebuse on esitanud vandeadvokaadist kaitsja, ei ole kaebetähtaja rikkumine õigustatav.
3. Ringkonnakohtu määruse peale esitas T. J-i kaitsja
4. juunil 2017 määruskaebuse, taotledes ringkonnakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Alternatiivselt taotles kaitsja maakohtu määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist.
5. Riigikohtu
6. novembri
7. a määrusega tühistati Tallinna Ringkonnakohtu
8. juuni
9. a määrus ja kaitsja määruskaebus maakohtu määruse peale saadeti Tallinna Ringkonnakohtule eelmenetluse toimetamiseks. Riigikohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 8.1.

§ 172

lg 3 kohaselt võib määruskaebetähtaja ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil takistus ära langes. Olukorras, kus eeluurimiskohtuniku määrust tutvustab kahtlustatavale uurimisasutuse ametnik, lasub tal kohustus anda isikule õiget teavet edasikaebekorra kohta. Kui menetleja loob kahtlustatavale eksliku kujutluse kaebetähtaja kulgemise kohta, peab isikul pärast selle ekslikkuse ilmsikstulekut olema võimalik taotleda kaebetähtaja ennistamist. Olemuslikult on sel juhul tegemist ennistamata jäetud tähtaja ennistamise taotlusega. Vastasel juhul ei olnuks isikule tagatud kaitseõigus riigivõimu eksitava tegevuse tõttu. Seega oli T. J-il ja tema kaitsjal õigus taotleda menetlustähtaja ennistamist ka määruskaebuses ringkonnakohtu läbi vaatamata jätmise määruse peale. 8.2. Määruskaebetähtaja ennistamine on praegusel juhul põhjendatud, sest isikul on õigus saada määruskaebuse koostamiseks vara arestimise määruse täisteksti.

§ 1604kohaselt on isikul õigus taotleda määruse koopia saamist.

Selle õiguse selgitamine kuulub menetleja ülesannete hulka. Kaitsja määruskaebuse kohaselt taotles isik menetlejalt määruse koopiat juba tutvustamise käigus, kuid selle andmisest keelduti. Kuigi selle taotluse kohta ei ole tehtud märget vara arestimise määrusesse ega protokolli, ei nähtu nendest dokumentidest ka seda, et menetleja oleks kahtlustatavale vastavat õigust selgitanud. Sellekohaseid kahtlusi tuleb tõlgendada isiku kasuks. Lisaks näeb ka

§ 1562lg 1 ette kohtu kohustust teha e-toimiku süsteemis kohtumenetluse 2

§ 142lg-s 5 kirjeldatud viisil.

Kriminaalasjast nähtub, et vara arestimise määrust ei tehtud pärast tutvustamist kättesaadavaks ka e-toimiku kaudu.

1. Tallinna Ringkonnakohtu
2. novembri
3. a määrusega jäeti kahtlustatav T. J-i kaitsja taotlus määruskaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised. 9.
4. Vaatamata sellele, et menetleja ei tutvustanud T. J-ile õigust teha määrusest väljakirjutusi või saada taotluse esitamise korral määruse koopia, ei ole mingit alust asuda seisukohale, et menetleja on pahatahtlikult keeldunud määruse koopia väljastamisest, nagu seda väidab kaitsja. Toimikus olevast e-kirjast (tl 20) nähtub, et uurijad olid ekslikult jätnud määruse koopia isikule kätte andmata, kuid T. J-i taotlusel on temale vara arestimise määruse koopia kohe e-postiga edastatud (tl 26-27). 9.
5. Ennistamise taotluse läbivaatamisel edastas prokuratuur ringkonnakohtule kaitsja volikirja, millest nähtub, et T. J. pöördus vandeadvokaat R. Sarve poole hiljemalt
6. mail
7. Sama kuupäeva ennelõunal teatas kaitsja prokurörile tema kaitsjaks valimisest. Eksitavale teabele vaatamata pöördus T. J. lepingulise kaitsja poole kaebetähtaja jooksul, seega oli isikule tagatud võimalus esitada vandeadvokaadi vahendusel määruskaebus tähtaegselt. Seega esitas R. Sarv Riigikohtule eksitavat teavet selle kohta, et kahtlustatav pöördus tema poole alles siis, kui maakohtu määruse vaidlustamise tähtaeg oli juba möödunud. Menetleja edastas T. J-ile vara arestimise määruse ja protokolli, millest nähtub üheselt, et vara arestimise määrust tutvustati kahtlustatavale
8. mail
9. Sisuliselt oli kaitsjal kaks tööpäeva selleks, et koostada ja esitada tähtaegne määruskaebus. Määruskaebuse esitamine menetleja tegevuse tõttu võis olla takistatud kuni
10. maini 2017, mil isikule väljastati vara arestimise määruse koopia. Juhul, kui kaitsja leidis, et kahest tööpäevast ei piisa määruskaebuse koostamiseks, oleks ta saanud taotleda 14 päeva jooksul, s.o kuni
11. juunini 2017, kaebetähtaja ennistamist, kuid kaitsja ei ole ka seda tähtaegselt teinud. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-121-99 p-s 2 asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamise mõjuva põhjusena ei ole käsitatav lepingulise kaitsja poolt kaebuse tähtajaks esitamata jätmine. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
12. Tallinna Ringkonnakohtu
13. novembri
14. a määruse peale esitas määruskaebuse isiku kaitsja, kes taotleb määruse tühistamist ja asja saatmist Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised. 10.
15. Ringkonnakohus rikkus oluliselt

§ 364

ja § 384 lg 3, mis sätestavad, et Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Kuivõrd Riigikohus leidis, et tähtaeg tuleb ennistada, on ringkonnakohtu vastupidine seisukoht vastuolus kõrgema kohtu suunistega. Sel põhjusel tuleb ringkonnakohtu määrus igal juhul tühistada. 3

§ 142

lg 5 ei sätesta otsesõnu, kellel lasub kohustus tutvustada isikule vara arestimise määrust. Praktikas on tavapärane, et seda teeb uurimisasutus. Riigikohus asus määruses seisukohale, et olukorras, kus eeluurimiskohtuniku vara arestimise määrust tutvustab uurimisasutuse ametnik, lasub tal nii nagu kohtulgi kohustus anda isikule õiget teavet edasikaebekorra kohta. Kui menetleja loob kahtlustatavale eksliku kujutluse kaebetähtaja kulgemise kohta, peab isikul pärast sellise eksimuse ilmsikstulekut olema võimalus taotleda kaebetähtaja ennistamist. Seega saab menetlustähtaja ennistamist taotleda erandlikult ka määruskaebuses ringkonnakohtu läbi vaatamata jätmise määruse peale, sest sel juhul ilmneb kaebetähtaja arvutamise ekslikkus ringkonnakohtu põhjendustest. 13. Ringkonnakohtu määruses leitakse, et kahtlustatav pöördus kaitsja poole kaebetähtaja jooksul, mistõttu kaitsjal kui vajalike õigusteadmistega isikul oli võimalik esitada tähtaegne määruskaebus või kooskõlas

§ 172

lg-ga 3 taotleda tähtaja ennistamist 14 päeva jooksul pärast määruse koopia saamist, s.o kuni

1. juunini
2. Kaitsja esitas ennistamise taotluse alles
3. juunil 2017 ringkonnakohtu määruse vaidlustamisel. Viitega Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. detsembri
5. a määrusele asjas nr 3-1-1-121-99 leidis ringkonnakohus, et lepingulise kaitsja eksimus, sealhulgas ennistamistaotluse hilinenult esitamine, ei tingi menetlustoimingu tähtaja ennistamist.
6. Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu viidatud määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-121-99 kirjeldatud asjaolude kohaselt ei olnud lepingulise kaitsja eksimus tingitud menetleja (kohtu) tegevusest. Seevastu Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
7. detsembri
8. a määruses nr 1-177210/11 leiti, et menetleja eksimused kaebetähtaja kirjapanekul ja selgitamisel võivad anda aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Seejuures ei välista tähtaja ennistamise taotluse rahuldamist iseenesest ka asjaolu, et määruskaebuse esitas advokaat, kui kohtu eksimus ei olnud ilmne ega kohe äratuntav.
9. Kolleegiumi hinnangul ei olnud praegusel juhul uurimisasutuse ametniku eksimus kaebetähtaja selgitamisel ilmne. Riigikohtu
10. novembri
11. a määruses nr 1-17-4754/16 väljendatud seisukoha kohaselt on kaitseõiguse edukaks teostamiseks üldjuhul vajalik määruse täisteksti valdamine.

§ 387

lg 2 sõnastust silmas pidades ja menetleja selgitusi arvesse võttes oli ka kaitsjal põhjust arvata, et kaebetähtaja arvutamisel võib lähtuda määruse koopia kätteandmise ajast, s.o

1. maist
2. Selle arvamuse ekslikkus ilmnes ringkonnakohtu määruse tegemise järel. Eeltoodust tulenevalt jääb kolleegium seisukoha juurde, et T. J-i kaitsjal oli õigus taotleda menetlustähtaja ennistamist ka määruskaebuses ringkonnakohtu läbi vaatamata jätmise määruse peale ja vastupidisele seisukohale jõudmisel rikkus ringkonnakohus oluliselt kriminaalmenetlusõigust

§ 339lg 2, § 364 ja § 390 tähenduses. 4

§ 1604lg 1).

Ringkonnakohus ei lükanud ümber kahtlustatava väidet, et ta taotles koopia saamist määruse tutvustamisel, kuid see jäeti talle andmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjust eeldada menetleja pahatahtlikkust määruse väljastamisest keeldumisel, sest ka uurimisasutuse kirjas kahtlustatavale selgitatakse, et määruse koopia jäeti väljastamata ekslikult. Kolleegium märgib, et kirjas ei selgitata siiski eksimuse sisu, mistõttu ei välista see sündmuste toimumist kahtlustatava kirjeldatud viisil. Lisaks on üldjuhul põhjendatud pärast määruse tutvustamist ka selle kättesaadavaks tegemine e-toimiku kaudu, mis jäeti praegusel juhul samuti tegemata. Menetleja käitumine vara arestimise määruse tutvustamise järel, s.o vara arestimise määruse täisteksti kättesaadavaks tegemata jätmine (kas isikule antava koopiana või e-toimiku kaudu) kuni 24. maini 2017, annab aluse määruskaebetähtaja ennistamiseks. Praegusel juhul esitas kahtlustatava kaitsja määruskaebuse vara arestimise määruse peale 2. juunil 2017, s.o juba enne tähtaja ennistamise taotlemist. Eeltoodust tulenevalt leiab Riigikohus, et määruskaebuse esitamise tähtaeg tuleb ennistada. 17. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§-st 390 ja § 361 lg 1 p-st 6, tühistab Riigikohus Tallinna Ringkonnakohtu

1. novembri
2. a määruse ja ennistab Pärnu Maakohtu
3. mai
4. a määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja. Kaitsja määruskaebus Pärnu Maakohtu
5. mai
6. a määruse peale tuleb saata Tallinna Ringkonnakohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Kaitsja määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtu
7. novembri
8. a määruse peale tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) 5