Obsah (12)

§ 475§ 477§ 173§ 172§ 175§ 190§ 179§ 177§ 178§ 122§ 125§ 132

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Merit Helm Kohtujurist Näncy-Marita Maltseva Määruse tegemise aeg ja koht 12. detsember 2017.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-17715 Tsi

§ 475lg 1 p-st 15 hagita menetluses.

Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. 4
2. Antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, mistõttu kohus määras asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kaebuse sisuline lahendamine
3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja kohtutäituri seisukohaga, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele.
4. Pooled ei vaidle selle üle, et kohtutäitur arestis Haigekassa poolt avaldajale väljamaksmisele kuulunud hüvitise summas 90,78 eurot (tl 19), ilma, et kaebajat oleks arestist õigeaegselt teavitatud (vt kaebuse lk 1, tl 2 ja kohtutäituri otsuse p II, tl 29). Kohtutäituri otsusest nähtuvalt oli akt koostatud 23.08.2016, kuid kaebaja sai arestimisest teada alles Haigekassa poolt väljasaadetud arestimise teatises, mille kaebaja sai kätte 06.10.
5. Seda kinnitab enda otsuses ka kohtutäitur. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohtutäitur arestis hüvitise õiguspäraselt ja teavitas avaldajat arestimisest kohaselt. Samuti selle üle, kas kohtutäitur pidi arestitud summa võlgnikule tagastama.
6. TMS §-d 130–136 sätestavad võlgniku sissetuleku arestimise alused ja piirangud. Nende sätete põhieesmärgiks tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülevalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Selleks näeb TMS § 131 ette võlgniku sissetulekud, millele ei saa üldse sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul. TMS § 132 näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt.
7. TMS §-dest 130-136 nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks võlgniku igakuine töötasu, ametipalk, seadusel põhinev elatis, riiklik pension, saadavad toetused ja hüvitised. Riigikohus on enda lahendis tsiviilasjas r 3-2-1-124-16 rõhutanud, et TMS § 130 lg-st 1 tulenevalt on sissetuleku mõiste lahtine ning sissetulekuks saab lugeda ka muud töötasunõudega sarnast sissetulekut. Haigekassa poolt makstav töövõimetushüvitis on otseselt seotud isiku sissetulekuga – see sisuliselt asendab töötasu, mida võlgnik ei saanud haigestumise tõttu teenida. Eelnevast tulenevalt on töövõimetushüvitis loetav muuks töötasunõudega sarnaseks sissetulekuks TMS § 130 lg 1 mõttes. Riigikohtu varasema praktika (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p-d 11-12) kohaselt on võimalik, et sissetulek TMS § 130 jj tähenduses makstakse võlgnikule ühekordse maksena n-ö etteulatuvalt või tagasiulatuvalt ning ka siis kehtivad TMS §-d 132 ja
9. TMS § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kohtutäitur oleks pidanud arvestama TMS §-s 132 sätestatud arestimise piirangutega.
10. TMS § 133 lg 1 esimese lause järgi märgib kohtutäitur arestimisaktis, et arestimisele ei kuulu iga kuu summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Seega peab kohtutäitur olenemata võlgniku muudest laekumisest märkima, et arestimisele ei kuulu sissetulek ühe kuupalga alammäära ulatuses (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-12-166-16, p 15). Vabariigi Valituse 18.12.2015 määruse „Töötasu alammäära kehtestamine" § 1 lg 1 kohaselt oli
11. a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 430 eurot. Kui kohtutäiturile ei ole teada võlgniku sissetuleku iseloom, on võlgnikul õigus esitada kohtutäiturile asjakohane avaldus, mille alusel tühistab kohtutäitur kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (TMS §- des 131 ja 132 sätestatud piirangud). TMS § 133 lg 1 teises lauses on sätestatud, et kohtutäitur tühistab võlgniku avalduse alusel 5 kolme tööpäeva jooksul konto arestimise ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku (TMS §-des 131ja 132 sätestatud piirangud).
12. TMS § 132 lg-te 1 ja 2 kohaselt oli võlgniku haigushüvitis tema sissetuleku osaks, millele ei saanud sissenõuet pöörata 430 euro ulatuses. Kuna võlgniku saadav haigushüvitis ei ületanud nimetatud summat, ei oleks iseenesest juba TMS § 132 lg 1 järgi tohtinud kohtutäitur tema sissetulekut haigushüvitise näol arestida ja arestimine on olnud õigusvastane.
13. Kohtutäitur on avaldanud kahtlust, et tuginedes võlgniku poolt tsiviilasjas esitatud teabele (võlgniku väidetav sissetulek katab tema eluasemekulud 310 eurot kuus ning muu sissetulek (ebaselge staatusega sissetulekud) summas 130 eurot kuus, omas võlgnik augustis - septembris 2016 mitteametlikke sissetulekuid, mille kohta võlgnik ei ole kohtutäiturile teavet avaldanud ega dokumentaalseid tõendeid sissetulekute algallikate kohta esitanud. Kohtutäitur leiab, et sissetulekute osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, on tuvastatav üksnes olukorras, kus võlgniku poolt on esitatud objektiivne teave võlgniku kõikide tegelike igakuiste sissetulekute suuruse kohta. Kohtutäituri hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgniku ainsaks sissetulekuks, mille arvel igapäevased kulud kaetakse, oli haigushüvitis vm sissetulek, kokku 130 euro ulatuses (väidetavast kohaliku omavalitsuse poolt makstud sotsiaaltoimetuleku toetust ületav summa). Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et võlgnikul oleks ebaseaduslikke sissetuleku allikaid. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kohtutäituril tuleb asja uuel läbivaatamisel kindlaks teha, kas avaldaja on saanud peale Haigekassalt laekuma pidanud töövõimetushüvitise 2016 augustis muid sissetulekuid ning vastavalt sellele tuleb lahendada avaldaja poolt 17.10.2016 kohtutäiturile esitatud avaldus (kaebus).
14. Riigikohtu lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 14 on kolleegium selgitanud, et kohtutäitur ei tea harilikult, millisest allikast on pärit summad, mis tema koostatud arestimisakti alusel krediidiasutuses arestitakse. Seda on kohtutäituril enamasti võimalik teada saada võlgniku avalduse (kaebuse) alusel, mille esitamiseks peab võlgnikule olema tagatud mõistlik võimalus. Asjakohase avalduse (või kaebuse) saamisel tuleks kohtutäituril siiski arestimisele mittekuuluva summa ulatuses võlgniku arvelduskonto vabastada ning arestimise akti vastavas osas muuta (TMS § 133 lg 1 teine lause). Ühtlasi selgitab kohus, et kui kohtutäituril on kahtlus, et võlgnikule on toimetulekutoetuse maksmine lõpetatud, on kohtutäituril võimalik nõuda laekumiste kohta täiendavat teavet nii võlgnikult, kui ka kohalikult omavalitsuselt (TMS § 26 lg-d 1 ja 2). Seisukohta, et kohtutäitur ei saa mittearestitavat summat arestida vaid põhjendusel, et on eluliselt usutav võlgniku poolt täiendavate mitteametlike sissetulekute saamine, on korduvalt väljendanud ka teise astme kohus (st nt Tartu Ringkonnakohtu otsust tsiviilasjas nr 2-16-6195).
15. Riigikohus on enda lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 13 leidnud, et kuivõrd TMS § 43 lg 1 kohaselt kohustus kanda võlgniku varast sundtäitmise tulemusel kohtutäituri ametialasele arvelduskontole laekunud raha üle sissenõudjale viie tööpäeva (kehtiva seaduse kohaselt kümne päeva) jooksul raha laekumisest arvates. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis eeltoodust tulenevalt, et kohtutäitur ei või oma kontolt raha üle kanda sissenõudjale enne, kui on möödunud mõistlik aeg, mille jooksul võlgnik saaks esitada TMS § 133 lg 1 teises lauses nimetatud avalduse. Üldjuhul tuleks Riigikohtu hinnangul mõistlikuks ajaks lugeda TMS § 133 lg 1 teise lause analoogia alusel kolm tööpäeva arestimisakti kättesaamisest arvates. Ka TMS § 133 lg 2 sõnastus viitab sellele, et enne raha ülekandmist sissenõudjale tuleb võlgnikule anda mõistlik võimalus avalduse esitamiseks. Vastasel korral võib TMS § 133 lg-s 1 võlgnikule antud õiguskaitse osutuda ebatõhusaks. Seega peaks kohtutäitur Riigikohtu ülalviidatud lahendis antud juhistest tulenevalt arestimisakti postitamise korral raha sissenõudjale ülekandmisega ootama 6 reeglina kolm päeva postitamisest arvates ning seejärel kolm tööpäeva arestimisakti eelduslikust kättesaamisest arvates. Seega tuleb arestimisakt võlgnikule kätte toimetada, et võimaldada tal esitada TMS § 133 lg 1 teises lauses nimetatud avaldus. Seda ei ole kohtutäitur teinud.
16. Praeguses asjas on võlgnik esitanud kohtutäituri tegevuse peale kaebuse TMS § 217 lg 1 järgi, milles on viidanud sellele, et kohtutäitur ei ole Haigekassa hüvitist arestides arvestanud mittearestitavat sissetuleku osa ning ei ole jätnud arestimisakti võlgnikule kättetoimetamise ja raha edasikandmise vahele piisavat puhveraega nõude arestist vabastamise taotluse esitamiseks. Käesoleval juhul on võlgnik sellise avalduse esitanud koos enda kaebusega. TMS § 133 lg 1 ei keela võlgnikul avaldust arestist vabastamiseks esitamast ka kaebuse vormis. Kohtutäitur aga ei ole sellele tähelepanu pööranud. Isegi kui lugeda arestimisakti kohaseks kättetoimetamiseks selle edastamist võlgnikule Haigekassa poolt, on võlgnik ilmajäetud võimalusest taotleda summa arestist vabastamist, kuna summa arestist vabastamise taotluse esitamise ajaks oli raha juba osaliselt kohtutäitur U. Tärnole üle kantud ja võlgnik ei saanud enam enda õigusi efektiivselt kaitsta.
17. Lisaks arestimise ebaseaduslikuks tunnistamise (arestimise tühistamise) taotlusele taotles avaldaja enda esialgses kaebuses kohtutäiturile ka kahju hüvitamist summas 180,78 eurot. Avaldaja taotlus raha tagastamiseks (s.o kohtutäiturilt või sissenõudjalt raha väljamõistmiseks ja täiendava kahju hüvitamiseks) rahuldamine käesolevas menetluses ei ole võimalik. Kaebus tuleb vastavas ulatuses jätta rahuldamata. Avaldaja on esitanud kaebuse kohtutäituri tegevusele, mille raames ei saa nõuda kohtutäiturilt raha väljamõistmist. Hagita menetluses TMS § 218 ja

§ 475

lg 1 p 15 alusel kaebuse läbivaatamisel kohtutäituri tegevuse peale ei ole avaldajal võimalik oma eesmärki saavutada. Kui ekslik arestimine selgub tagantjärele, ei saa juba sissenõudjale (käesoleval juhul osaliselt kohtutäitur Urmas Tärnole) ülekantud summade tagastamist nõuda kahju hüvitamise korras kohtutäiturilt, vaid sissenõudjalt alusetu rikastumise sätete alusel. Sissenõudja on sel juhul raha saanud (osaliselt) tühise arestimisakti alusel ning peab selle tagastama (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 16). Välistatud pole ka kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude eeldused on täidetud (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-13, p 19).

1. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldus kuulub osaliselt rahuldamisele ja Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi 16.11.2016.a otsus täiteasjas nr 025/2011/2710 tuleb tühistada osas, milles kohtutäitur jättis rahuldamata A. Helekivi kaebuse arestimise õigusvastasuse kindlakstegemise osas. Kohus kohustab kohtutäiturit vaatama Xxxx17.10.2016 kaebus kohtutäituri tegevusele selles osas uuesti sisuliselt läbi.
2. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
3. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 37.

§ 172

lg 10 kohaselt kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti.

§ 175

lg 31 sätestab, et kohtutäituri 7 otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud ja notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Eeltoodule tuginedes jätab kohus asjas tasumisele kuuluva riigilõivu summas 15 eurot (mille tasumisest A. Helekivi kaebuse esitamisel menetlusabi korras vabastati) kohtutäituri kanda. 38. Menetluskulude osas tuleb juhinduda

§-dest 172 ja 173.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades kaebuse asjaolusid ning seda, et kohus rahuldab avaldaja kaebuse osaliselt, määrab kohus, et kõigi menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. 39.

§ 190

lg-s 6 on sätestatud, et kui menetlusosalisele anti menetlusabi menetluskulude kandmiseks hagita menetluses, võib kohus menetluskulud mõnelt teiselt menetlusosaliselt riigituludesse välja mõista

§ 172

lõikes 1 sätestatud tingimustel.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eeltoodust nähtuvalt on avaldajale antud menetlusabi ning vabastatud ta riigilõivu kandmisest 15 euro ulatuses. Kohus leiab, et menetlusabikulu 15 eurot tuleb kohtutäiturilt riigituludesse välja mõista, kuivõrd

§ 172lg 10 kohaselt jättis kohus riigilõivu kohtutäituri kanda.

40.

§ 179

lg 5 järgi kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus hoiatab avaldajat, et käesolev lahend võidakse tulenevalt

§ 179

lg-st 6 sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

§ 179

lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. Seega märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et 15 päeva möödumisel määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni tuleb avaldajal tasuda riigile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (15 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 41.

§ 179

lg 21 sätestab, et kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. Kohus on käesolevale lahendile lisanud nõude tasumist hõlbustava makseinfodokumendi.

§ 179

lg 4 sätestab, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele. 42.

§ 177

lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 8 Tsiviilasja hinna määramine 43. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus

§ 122

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja hagita asja hind, lg 3 kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletud või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus.

§ 125

sätestab, et tuvastushagi hind määratakse hüve väärtusega, mida hageja on eeldatavalt õigustatud saama hagi rahuldamise korral. Kui hüve väärtust ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse haginõue mittevaraliseks.

§ 132

lg 1 sätestab, et mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3 500 eurot. Tulenevalt eeltoodust on tsiviilasja hinnaks 3 500 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik 9