← Eesti

2-13-58474/112

Obsah (9)§ 64§ 430§ 645§ 423§ 457§ 168§ 179§ 150§ 661

Tsiviilasi nr 2-13-58474 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Kaija Kaijanen, Ande Tänav Määruse tegemise aeg ja koht 11.05.2018, Tallinn Kohtuasja number 2-13-58474

§ 64lg 2 ja § 661 lg 4).

Selgitused: Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. 12.12.2013 esitas XX (hageja) Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu ühisvara jagamise nõudes ning palus jagada poolte ühisvara alljärgnevalt:

(1)jätta hageja ainuomandisse rahalised vahendid hageja nimel olevatel panga- ja väärtpaberikontodel summas 5754,81 eurot;
(2)jätta kostja ainuomandisse rahalised vahendid kostja nimel olevatel panga- ja väärtpaberikontodel summas 14577,31 eurot;
(3)määrata, et kostja ja AS-i SEB pank vahel 28.04.2014.a sõlmitud laenulepingust nr 2014009636 tulenevad kohustused (jääk 8580,10 eurot) jäävad poolte omavahelistes suhetes hageja kanda;
(4)kostja hüvitab hagejale enamsaadud ühisvara väärtuse summas 8701,30 eurot. 2. Juhul, kui kohus leiab, et OOO kinnistu kuulub poolte ühisvara hulka, palub hageja kohtul jagada poolte ühisvara alljärgnevalt:
(1)jätta hageja ainuomandisse OOO kinnistu, 3
(7)Tsiviilasi nr 2-13-58474 väärtusega 208000 eurot;
(2)määrata, et kostja ja AS-i SEB pank vahel 28.04.2014.a sõlmitud laenulepingust nr 2014009636 tulenevad kohustused (jääk 8580,10 eurot) jäävad poolte omavahelistes suhetes hageja kanda;
(3)jätta hageja ainuomandisse rahalised vahendid hageja nimel olevatel panga- ja väärtpaberikontodel summas 5754,81 eurot;
(4)jätta kostja ainuomandisse rahalised vahendid kostja nimel olevatel panga- ja väärtpaberikontodel summas 14577, 31 eurot. 3. 23.01.2014 esitas YY Harju Maakohtule vastuhagi XX vastu ühisvara jagamise nõudes ning palus ühisvara jagada järgnevalt:
(1)jätta YY ainuomandisse: kinnistu asukohaga OOO, Tallinn; rahalised vahendid YY nimel olevatel panga- ja väärtpaberikontodel.
(2)jätta XX ainuomandisse: rahalised vahendid XX nimel olevatel panga- ja väärtpaberikontodel; XX ja YY nõudeõigus A OÜ vastu; hüvitis A OÜ osade ja/või A OÜ nõudeõiguse väärtuse vähendamise eest summas 195699 eurot; XX poolt peale poolte abielusuhete lõppemist poolte ühisvara hulka kuuluvatelt kontodelt omandatud rahalised vahendid summas 143338,5 eurot või alternatiivselt hüvitis ühisvara väärtuse vähendamise eest summas 143338,5 eurot seoses XX kontodel süüliselt ja ilma kostja tahteavalduseta tehtud tehingutega.
(3)Määrata, et YY ja AS SEB pank vahel 28.04.2014.a sõlmitud laenulepingust nr 2014009636 tulenevad kohustused jäävad poolte omavahelistes suhetes YY kanda.
(4)Määrata, et kohtuotsusega on asendatud XX nõusolek omanikukande muutmiseks ja mõista XX-lt YY kasuks välja hüvitis enamsaadud ühisvara väärtuse eest summas 65397,55 eurot.
  1. Hageja kohtul hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata.
  2. Kostja palus kohtul rahuldada vastuhagi ning jätta hagi rahuldamata. Maakohtu otsus
  3. Harju Maakohus rahuldas 07.12.2017 otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt, lõpetas XX ja YY varaühisus ning jagas XX ja YY ühisvara võrdsetes osades; jättis XX ainuomandisse rahalised vahendid XX nimel olevatel panga- ja väärtpaberikontodel; jättis YY ainuomandisse rahalised vahendid YY nimel olevatel panga- ja väärtpaberikontodel ja OOO kinnistu registriosa nr OOOOOO väärtusega 208000 eurot; asendas XX tahteavalduse kinnistusraamatus omaniku kande muutmiseks OOO kinnistu registriosa nr OOOOOO suhtes kohtuotsusega; jättis YY ja AS SEB pank vahel 28.04.2014 sõlmitud laenulepingust nr 2014009636 tulenevad kohustused jäägiga 8580 eurot poolte omavahelistes suhetes YY kanda; mõistis XX-lt YY kasuksvälja vähendatud ühisvara väärtuse hüvitamiseks 70919 eurot; mõistis YY-lt XX kasuks enamsaadud ühisvara väärtuse hüvitamiseks välja 99710 eurot; lõpetas menetluse XX ja YY nõuetes OÜ A osa jagamiseks, võttis vastu XX nõudest loobumise sõiduauto Mazda ja liisingulepingust nr 20110986 Nordea Panga ees tuleneva kohustuse jagamiseks ning YY nõudest loobumise OOO sisustuse jagamiseks.
  4. Maakohus jättis õigusabikulud ja hagiavaldustelt tasutud riigilõivud kummagi poole enda kanda, tsiviilasjas läbiviidud ekspertiisidega seonduvad kulutused võrdsetes osades poolte kanda ning mõistis XX-lt YY kasuks välja finantsekspertiisi läbiviimiseks ettemakstud summa pooles ulatuses, s.o 2550 eurot.
  5. Maakohus mõistis YY-lt riigituludesse välja ehitustehnilise ekspertiisi läbiviimise kulu summas 810 eurot ja XX-lt riigituludesse välja ehitustehnilise ekspertiisi läbiviimise kulu summas 10 eurot. Apellatsioonkaebus
  6. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, millega rahuldati osaliselt vastuhagi ja osas, milles hagi jäi rahuldamata, teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta vastuhagi rahuldamata, tühistada maakohtu otsus osaliselt menetluskulude jaotuse osas, so punktid 2 ja 3, millega jäeti tsiviilasjas läbiviidud finantsekspertiisi kulud pooles ulatuses hageja kanda; teha 4
(7)Tsiviilasi nr 2-13-58474 menetluskulude jaotuse osas uus otsus, millega jätta finantsekspertiisi kulud täies ulatuses kostja kanda; menetluskulud jätta vastustaja kanda. Vastus ja vastuapellatsioonkaebus
  1. Kostja esitas ringkonnakohtule vastuse ja vastuapellatsioonkaebuse, milles palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsus taotletud osas muutmata; rahuldada vastuapellatsioon ning tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata kostja nõude jagada ühisvarana XX ja YY nõudeõigus A OÜ vastu, nõude A OÜ osade ja/või A OÜ nõudeõiguse väärtuse vähendamise hüvitamiseks summas 195 699 eurot, menetluskulud poolte endi kanda ning teha tühistatud osas uus otsus, millega kostja nõuded rahuldada ja jätta kõik menetluskulud hageja kanda; jätta apellatsioonimenetlusega seotud menetluskulud hageja kanda. Hageja seisukoht vastuapellatsioonkaebuse osas
  2. Hageja palus vastuapellatsioonkaebuse jätta läbi vaatamata osas, mis puudutab OÜ Arkadia Grupp osa jagamist; alternatiivselt anda apellandile täiendav tähtaeg vastavas osas vastuse esitamiseks; rahuldada hageja apellatsioonkaebus ja jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Menetluse edasine käik
  3. 03.05.2018 ringkonnakohtus toimunud kohtuistungil jõudsid pooled kompromissini, palusid selle ringkonnakohtul kinnitada ülaltoodud tingimustel ning tsiviilasja menetluse lõpetada. Ringkonnakohtu määruse põhjendused
  4. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte poolt kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tuleb kompromissi kinnitamise tõttu tühistada osaliselt, so otsuse resolutsiooni punktide 1-10 ning menetluskulude jaotuse resolutsiooni punktide 1-5 osas ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Maakohtus otsus on jõustunud resolutsiooni punktide 11 ja 12 osas. 14.

§ 430

kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Kohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi kinnitamise korral kuulub maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele (

§ 645lg 1).

15. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 423

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on menetluse lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetlus lõpetamise kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 16.

§ 457

kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. 17.

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled teisiti kokku leppinud ei ole, mistõttu tuleb menetluskulud eeltoodust ja kompromisslepingu tulenevalt kõigis kohtuastmetes jätta poolte endi kanda. 18. Tulenevalt poolte kokkuleppest menetluskulude enda kanda jätmise kohta ning asjaolust, et käesoleva tsiviilasja menetluse käigus on läbiviidud ehitustehniline ekspertiis, mille 5

(7)Tsiviilasi nr 2-13-58474 läbiviimiseks tasus XX ette 800 eurot, kuid ekspertiisi tegelikuks maksumuseks kujunes 1620 eurot ning maakohus määras 16.12.2015 eelnimetatud summa eksperdile välja maksta riigi eelarve vahendite ja XX ettemakstud summa arvelt, mõistab ringkonnakohus

§ 179

lg 1 alusel YY-lt riigituludesse välja 810 eurot ja XX-lt riigituludesse välja 10 eurot. 19.

§ 179

lg 5 tulenevalt tuleb kummalgi poolel eelnimetatud rahaline kohustus riigi ees täita 15 päeva jooksul arvates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. 20. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 179

lg 6 kohaselt võib valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

§ 179

lg 9 kohaselt tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis. 21. Apellant XX taotles kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu tagastamist. Apellatsioonkaebuselt kuulus tasumisel riigilõiv summas 300 eurot. Apellandi eest tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu OÜ Advokaadibüroo Lextal (VI kd, tl 67). 22.

§ 150

lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Eeltoodut tulenevalt rahuldab ringkonnakohus esitatud taotluse. Apellandile kuulub tagastamisele riigilõiv summas 150 eurot apellandi eest makse teostanud OÜ Advokaadibüroo Lextal arvelduskontole nr EE

  2. Vastuapellant YY taotles kompromissi sõlmimise tõttu poole vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu tagastamist. Vastupellatsioonkaebuselt kuulus tasumisel riigilõiv summas 300 eurot. Vastuapellant tasus vastuapellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 300 eurot (VI kd, tl 81). 24.

§ 150

lg 2 p 1 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Eeltoodut tulenevalt rahuldab ringkonnakohus esitatud taotluse. Vastuapellandile kuulub tagastamisele riigilõiv summas 150 eurot vastuapellandi arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. 25.

§ 64

lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuivõrd pooled lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaega, on määrust võimalik vaidlustada 3 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 6

(7)Tsiviilasi nr 2-13-58474 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.