Obsah (5)

§ 445§ 173§ 174§ 162§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-14540 Tsivii

) § 459 lg 1 järgi on võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Kohtupraktikas on leitud, et elatise suuruse muutmise aluseks võib olla ka ainuüksi see, kui muutunud on miinimumelatise suuruse arvestamise aluseks olev Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-17, p 34). Sel juhul saab eeldada, et muutunud on ka laste vajadused ja seda ei ole vaja eraldi tõendada.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps ja laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21 aastaseks saamiseni, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määruse nr 139 järgi on töötasu alammäär 01.01.2017 470 eurot kuus, millest 1/2 on 235 eurot.
2. Puudub vaidlus, et hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine laps on Xxxx (tl 6). Puudub vaidlus, et Tallinna Linnakohtu 01.11.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2/27-23267/05 mõisteti kostjalt välja hageja kasuks elatis alates 31.10.2005 kuni hageja täisealiseks saamiseni 127,82 eurot (2000 krooni) kuus (tl 3-4). Kostja ei ole esitanud hageja nõudele sisulisi vastuväiteid. Kostja esitatud seisukohad on seotud vanema ja lapse vahelise suhtluskorraga (tl 20). Kohus on kostjale 08.11.2017 elektronkirjas selgitanud, et suhtluskord ei ole seotud elatise maksmise kohustusega ning käesolevas menetluses ei saa suhtluskorra küsimust lahendada. Kohus määras 2 kostjale täiendava tähtaja hagile sisulise vastuse esitamiseks (tl 21). Kostja ei ole sisulisi vastuväiteid elatise nõude osas esitanud.
3. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kostja ei ole esitanud sisulisi vastuväiteid elatise suurusele. Kohus on seisukohal, et sellises suuruses elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-21-15, p 14).
4. Kohus peab selguse huvides vajalikuks kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra (

§ 445lg 1).

PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulud 10.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. 11. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (

§ 162lg 1).

Menetluskulud jäävad kostja kanda. Kuna toimikumaterjalide järgi ei saanud hagejal tekkida menetluskulusid, siis kohus ei määra kindlaks menetluskulude suurust. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur kohtunik 3