Obsah (9)

§ 243§ 638§ 646§ 4§ 5§ 656§ 392§ 403§ 173

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Reet Allikvere, Indrek Parrest, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 17. aprill 2018, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-286

) §

2. Ebaõiged on kohtu järeldused, et hageja ei olnud huvitatud kostjale rahalise hüvitise maksmisest. Hageja väljendas huvi hüvitise maksmise kohta hagiavalduses, 21.06.2017 vastuses, 29.06.2017 e-kirjas ja 22.01.2018 menetlusdokumendis. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja ei soovi hüvitist maksta.
3. Hageja palve võimaldada tal maksta kostjale hüvitist 6 kuu jooksul ei saa viidata sellele, et hageja majanduslik seis ei võimalda tal kanda enda ja lapse igakuiseid kulusid ning täita samal ajal ka muid kohustusi. Sellest, et pank annab hagejale võimaluse vormistada laen enda nimele, võib järeldada, et panga jaoks ei ole hageja majanduslik seisund kahtluse all. Kohtu poolt hüpoteetiliselt järeldatud asjaolu ei saa olla aluseks korteri sundmüümisele. Kohtutäituril on igal enampakkumisel võimalus hinda alandada kuni 25% ja kokku kuni 70% vara alghinnast. Juhul, kui esimene enampakkumine ei õnnestu ja kohtutäitur vähendab hinda, siis võivad pooled jääda pangale võlgu. Seega ei saa nõustuda, et kohustustest vabanemine ja uue elukoha soetamine või üürimine on kõige mõistlikum lahendus.
4. Erinevus poolte hindamisaktides võib olla tingitud sellest, et hageja poolt tellitud hindamisakt tehti 28.11.2016 ja kostja oma 26.06.
5. Korteri väärtuse tuvastamiseks oleks õiglasem võtta ekspertiisiaktide keskmine summa, milleks on 70 500 eurot. Hageja hindamisakt oli tellitud 2 kuud enne kohtusse pöördumist ja kostja oma 4 kuud hiljem. Asjaolu, et pooled vaidlevad korteri turuväärtuse üle ei ole aluseks korteri sundmüümisele. Kohus ei uurinud ega hinnanud tõendeid kooskõlas

-s sätestatud normidega. Maakohus ei hinnanud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ega tõlgendanud neid 4 õigesti. Maakohus rikkus

§ 243

lg-t 1, § 436 lg-d 1 ja 2, § 439, § 438 lg-t 1 ja § 442 lg-t 8, mis tõi kaasa ebaõige otsuse tegemise. Ringkonnakohtu seisukoht 20. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb

§ 638

lg 1 alusel menetlusse võtta, maakohtu otsus

§ 646

ning § 656 lg 1 p 1 alusel tühistada kaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ning asi saata uueks arutamiseks samale esimese astme kohtule. 21. Maakohus on rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis selgelt toob kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu menetluse puudusi ise kõrvaldada. Maakohtu otsuse tühistamine toob kaasa apellatsioonkaebuse rahuldamise. Kuivõrd vaidlustatud maakohtu otsus tühistatakse kaebuse põhjendustest olenemata, ei tule küsida ka vastustaja seisukohta. 22.

§ 4

lg 1 kohaselt menetleb kohus tsiviilasja üksnes juhul, kui seaduses sätestatud korras on esitatud hagi või muu avaldus.

§ 5

lg 1 ja § 439 järgi lahendab kohus hagiasjas üksnes need nõuded, mis on kohtule esitatud.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Maakohus viitas õigesti AÕS § 77 lg-le 2, mille kohaselt juhul, kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Seega saab kohus otsustada kaasomandi jagamise viisi üle hageja nõudel, kusjuures kohus saab valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis.
2. Hageja esitas hagi ühisvara jagamiseks selliselt, et tema ainuomandisse jääb korteriomand asukohaga XXX, Tallinnas, tema kanda jääb laenukohustus Nordea Bank AB Eesti filiaali (hagiavalduses ebaõigesti märgitud Nordea Finance Estonia AS) ees ja ta maksab kostjale enamsaadud ühisvara eest hüvitist. Samuti esitas hageja kostja vastu nõude omandi üleandmiseks tahteavalduse andmise kohustamiseks. Kostja vastuhagi ei esitanud, mida ta kinnitas kohtule 14.02.2018 vastuses hagiavaldusele.
3. Kuigi kostja ei esitanud vastuhagi ühisvara jagamiseks teisel viisil, märkis maakohus otsuse resolutsioonis ebaõigesti, et rahuldab hagi ja vastuhagi osaliselt. Kohus otsustas lõpetada poolte ühisomandi korteriomandile selle müümisega kohtutäituri poolt enampakkumisel ja selle, et müügist laekuva raha arvel täidetakse poolte rahaline solidaarkohustus Nordea Finance Estonia AS ees ning järele jääv raha jagatakse poolte vahel võrdsetes osades. Sellisel viisil ühisvara jagamise nõuet ei olnud hageja esitanud.
4. Vastuhagi puudumise tõttu oli maakohtul käesoleva asja lahendamisel võimalik lähtuda vaid hageja esitatud nõuetest. Maakohus võis hageja nõuded rahuldada või jätta rahuldamata. Kuivõrd hageja ei taotlenud ühisvara jagamist selle müümisega enampakkumisel, siis ei saanud maakohus sellekohast otsust teha. Maakohus tegi otsuse nõude kohta, mida ei ole esitatud, millega rikkus

§-s 439 sätestatut, ja jättis hagiavalduses esitatud nõude lahendamata. Kohtuotsus on ainuüksi eeltoodu tõttu ebaseaduslik ja tuleb tühistada. 5 27. Samuti rikkus maakohus oluliselt

§ 656lg 1 p-s 1 sätestatud õigusliku ärakuulamise põhimõtet.

Selle põhimõtte järgimiseks on vaja läbi viia nõuetekohane eelmenetlus, järgides

§ 392lg 1 p-des 1-4 sätestatud eelmenetluse ülesandeid.

Maakohus seda ei teinud ja rikkus selgitamiskohustust. Maakohtus piirdus kogu asja menetlus sellega, et kohus esitas pooltele kaks kompromissilepingu projekti ja selgitas kostja vastuses loetletud vallasvaraga seonduvat tõendamiskoormist, seejärel andis pooltele tähtaja taotluste, avalduste ja tõendite esitamiseks ning tegi teatavaks kohtuotsuse tegemise kuupäeva. 28. Maakohus rikkus selgitamiskohustust, kui jättis kostjale selgitamata tema õiguse esitada vastuhagi. Kohtul on ühisvara jagamise menetluses

§ 392

lg 1 p-de 1 ja 3 järgi kohustus juba eelmenetluses juhtida poole tähelepanu asjaolule, et hagiavalduse vastuses esitatud kostja nõudeid kohus ei menetle ning nende lahendamiseks tuleb esitada vastuhagi (vt Riigikohtu otsust asjas nr 3-2-1-74-16, p 22.3). Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama kostjale vastuhagi esitamise võimalust ja võimaldama tal see soovi korral esitada. 29. Lisaks eeltoodule ei järginud maakohus

§ 403

lg 1 teises lauses sätestatut.

§ 403

lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Eelviidatud sätte eesmärk on luua menetluses selgust ja anda pooltele võimalus esitada oma seisukohti asja lahendamisel tõusetunud küsimuste kohta. Maakohus peaks kas kirjaliku menetluse määramisel või enne seda viima läbi eelmenetluse olulised toimingud, sh täitma selgitamiskohustust. Käesolevas asjas ei ole maakohus teinud

§ 403lg 1 nõuetele vastavat määrust.

Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu ka

§ 403

lg-s 3 sätestatule, mille kohaselt eeldatakse, et pool soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kui ta ei ole kohtule teatanud, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Asja materjalidest nähtub, et kostja ei ole andnud nõusolekut asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. 30.

§ 173

lg 3 teise lause kohaselt jääb menetluskulude jaotus esimese astme kohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Reet Allikvere Indrek Parrest Ande Tänav 6