lg 1 p 1 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati Tarvo Tammikule mõistetud karistust Tartu Maakohtu 21.12.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9492 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 1 kuu 28 päeva vangistust, võrra ning mõisteti Tarvo Tammikule liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 1 kuu 28 päeva vangistust.
lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Tarvo Tammik temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused Tarvo Tammiku tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tarvo Tammikut on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, käesolev vangistus on esimene. Varem on teda karistatud väljapressimise, kehalise väärkohtlemise, avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga ning mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ning süstemaatilise sõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta. Käesolevat karistust kannab süüdimõistetu taas avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga. Seega iseloomustab Tarvo Tammikut vägivaldne käitumine, mida soodustab alkoholi kuritarvitamine. Vähetähtis ei ole seegi, et kuriteod, mille eest süüdimõistetu praegu karistust kannab, on toime pandud katseajal, vaid paar kuud pärast Tartu Maakohtu 21.12.2015. a kriminaalasjas nr 1-15-9492 tehtud kohtuotsuse kuulutamist. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu reegelid eiravat käitumist jätkanud. Tal on 13 distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest, näiteks keelatud esemete omamine, viisakusreeglite eiramine, ametniku korralduste eiramine, allumatus, tööst keeldumine. Valdavalt on karistuseks määratud kartser, mis on rangeim kinnipeetava karistamise viis. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt on selline käitumine olnud tingitud osalt vajadusest tähelepanu järele ning ka soovist saada teistest kinnipeetavatest eraldatud. Olenemata rikkumiste põhjusest näitab just kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal, kas ta on valmis oma käitumist muutma. Sõnades on Tarvo Tammik väljendanud soovi kuritegelikust käitumisest loobuda, kuid oma käitumisega ta seda tegelikult kinnitanud ei ole. Isik, kes soovib vabaneda vangistusest enne tähtaega, peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on õiguskuulekas käitumine ka karistuse kandmise ajal ja millised tagajärjed võib endaga kaasa tuua normide rikkumine. Varasemaga võrreldes ei muutuks vabanemise korral ka süüdimõistetu elutingimused, mistõttu ei ole kindla elu- ja töökoha võimalus piisavad, et kinnipeetavat tingimisi enne 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.