KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- aprill 2018 1-14-8358 Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Maarika Kuusk Eldur Reigasele (isikukood 36804200343) karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
- märtsi
- a määrus Eldur Reigas Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Hinto Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- märtsi
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Varasem menetlus
- Harju Maakohtu
- novembri
- a otsusega tunnistati Eldur Reigas süüdi ja teda karistati karistusseadustiku (KarS) § 142 lg 2 p-de 1 ja 2 (praegu KarS § 141 lg 2 p-d 1 ja 6), § 175 lg 1 (praegu KarS § 175 lg 11) ning KarS § 178 lg 11 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti E. Reigasele liitkaristus 6 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati kolmandiku võrra. Karistuse kandmise alguseks loeti
- aprill 2014 ja vangistuse lõpptähtpäevaks
- aprill
- Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine
- jaanuaril 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule dokumendid E. Reigasele karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.
- Tartu Maakohtu
- märtsi
- a määrusega allutati E. Reigas karistusjärgsele käitumiskontrollile üheks aastaks. Lisaks KarS § 75 lõikes 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõuetele pandi E. Reigasele KarS § 75 lg 2 p-de 4 ja 7 alusel käitumiskontrolli ajaks kohustus otsida endale töökoht või registreerida ennast töötuna ja mitte suhelda alaealistega ilma täisealise isiku juuresolekuta.
- Kohus leidis, et formaalsed eeldused E. Reigase suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on KarS § 871 lg 2 kohaselt täidetud. E. Reigas kannab nelja-aastast vangistust kuriteo eest, mis on sätestatud karistusseadustiku
- peatüki
- jaos.
- E. Reigas kannab karistust alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegude eest, kusjuures samalaadseid seksuaalkuritegusid on ta toime pannud ka varem. Vanglas läbitud sotsiaalprogrammid ei ole soovitud tulemusi saavutanud. E. Reigas ei tunnista kuritegude toimepanemist ja leiab, et ta ei ole midagi valesti teinud. Kuivõrd süüdimõistetu ei teadvusta oma tegude õigusvastasust ega saa aru nende tagajärgedest, püsib tema puhul oht uute kuritegude toimepanemiseks. Ka Tartu Vangla on hinnanud E. Reigase avalikkusele kõrgohtlikuks. Vabanemisel asub E. Reigas elama varasemasse elukohta. Süüdimõistetu elutingimused on küll head, kuid need ei erine varasemast ega ole seega ka määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. E. Reigas on viimased kuriteod toime pannud just enda elukohas. Kuna kinnipeetav ei suuda oma seksuaalse hälbega jätkuvalt toime tulla ning tema arusaamine ühiskonnas kehtivatest normidest on kõrvalekaldega, püsib oht uute kuritegude toimepanemiseks. Põhjendatud on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine aastaks, mis on piisav aeg, et toetada E. Reigase resotsialiseerumist ja teostada tema üle järelevalvet. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Tartu Maakohtu määruse peale esitas E. Reigas määruskaebuse, milles palub kohtumääruse ümbervaatamist, kuna kohtu määratud piirangud ja kohtu põhjendused on omavahel vastuolus. E. Reigas märgib, et ei ole mõistetav, miks on vangla esitanud kohtule taotluse karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks, kui vanglal puuduvad pretensioonid E. Reigase käitumise kohta (süüdimõistetul pole distsiplinaarkaristusi). E. Reigas selgitab, et ta ei tunnista end süüdi, kuna kohtuotsus sisaldab fabritseeritud materjale ning eirab tunnistajate ütlusi. Kohus ei arvestanud käitumiskontrolli kohaldades kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kohus ei ole vaevunud lugema toimikut, kust nähtuvad vead ja seaduserikkumised. Karistusjärgse käitumiskontrolli nõuded piiravad E. Reigase hinnangul tema liikumisvabadust ja põhiõigusi, kuna ta peab elama kindlas elukohas. Taoliselt piiratakse ka tema töövõimalusi, kui ta peaks saama tööpakkumisi teisest linnast või vallast. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruskaebus on ainetu.
- Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise menetluse algatamisel ei võeta arvesse kinnipeetava tahet. Vangistusseaduse (VangS) § 762 lg 2 kohaselt edastab vangla materjalid kohtule karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks, kui kinnipeetav vastab KarS § 871 lg 1 p-des 1 ja 2 või lg-s 2 sätestatud tingimustele. Riik alustab käitumiskontrolli kohaldamise menetlust alati kindlate formaalsete aluste olemasolul süüdimõistetu tahtest sõltumatult, mistõttu ei ole süüdimõistetul mingit võimalust kõnealuse menetluse vältimiseks (vt ka Riigikohtu
- veebruari
- aasta määrust asjas nr 3-1-1-1-16, p 9.2). Formaalsed eeldused E. Reigasele karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks on täidetud (vt käesoleva määruse punkt 4). Seega ei ole tähtsust asjaolul, et E. Reigas ei soovi käitumiskontrollile alluda.
- Samuti selgitab kolleegium, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise menetluses ei ole kohus pädev uuesti kontrollima käitumiskontrolli kohaldamise aluseks olevate kuritegude tõendatust. Kuriteod, milles süüdimõistetu on jõustunud kohtuotsusega süüdi tunnistatud, loetakse 2
(3)käitumiskontrolli menetluses siduvalt tuvastatuks ja nende tõendatuse üle selles menetluses enam vaielda ei saa.
- Ringkonnakohtu hinnangul on E. Reigase puhul alust rääkida kõrgest retsidiivsusriskist. E. Reigas on korduvalt toime pannud seksuaalkuritegusid. Teda on varem karistatud sugulise kire vägivaldse rahuldamise ning lapsporno valmistamise eest ning viimati vägistamise, lapsporno valmistamise ja inimkaubandusega seotud kuriteo eest. Seega on E. Reigase kuritegude laad jäänud samaks ning tema käitumismustrid ei ole ajas muutunud. Nähtuvalt Tartu Vangla iseloomustusest, on E. Reigasel diagnoositud seksuaalne hälve (KoTo, tl 8). E. Reigas ise sellise hälbe olemasolu ei tunnista ja leiab, et ta on süüdi tunnistatud fabritseeritud tõendite alusel. Vangla materjalidest nähtuvalt on E. Reigas selgitanud, et ta ei ole kuritegu toime pannud, vaid lapsed käisid lihtsalt tema juures aega veetmas ning tema pakkus neile majanduslikku abi (KoTo, tl 8). E. Reigase sellist suhtumist arvestades ei ole kolleegiumil vähimatki kindlust, et vabaduses suudaks E. Reigas hoiduda uute seksuaalkuritegude toimepanemisest. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on E. Reigas läbinud riskide maandamise eesmärgil sotsiaalprogrammi „Uus suund“, kuid ta ei ole võimeline seostama programmis õpitud teadmisi ja oskusi oma eluga. E. Reigas püüdis programmi läbides vältida ja minimeerida kõike, mis puudutab seksuaalkuritegusid ja seonduvaid riskitegureid. (KoTo, tl 7 pöördel) Seega ei ole E. Reigas suutnud edukalt läbida ühtegi teraapiat, mis võiks vähendada uute seksuaalkuritegude toimepanemise riski.
- Kuigi on positiivne, et E. Reigasel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, ei vähenda see temast lähtuvat ohtu. Vangistuses oli retsidiivsusrisk täielikult maandatud, kuna E. Reigasel polnud juurdepääsu lastele, kelle suhtes kuritegusid toime panna. Vangistusest vabanedes avaneb aga süüdimõistetul taas võimalus alaealistega suhelda ja seega ka võimalus nende suhtes kuritegusid toime panna. Olukorras, kus E. Reigas enda kuritegusid ei tunnista, ei ole kolleegiumil usku, et süüdimõistetu suudaks ilma järelevalveta hoiduda laste vastu suunatud seksuaalkuritegudest. Võttes arvesse, et varasemad kuriteod (vägistamise ja alaealiste laste fotografeerimise) pani E. Reigas toime enda elukohas, on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vältimatult vajalik.
- Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt rikuvad karistusjärgse käitumiskontrolli nõuded ebaproportsionaalselt tema põhiõigusi. Kohustus saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks ei ole võrdsustatav keeluga elu-, töö- või õppimiskohta vahetada. Kõnealune piirang peab tagama üksnes kriminaalhooldusametniku informeerituse sellest, kus süüdlane asub ja millega ta tegeleb. Seega olukorras, kus E. Reigas leiab töökoha alalisest elukohast erinevas vallas või linnas, on tal õigus taotleda luba elukoha vahetamiseks.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Aarne Sarjas Maarika Kuusk 3
(3)