KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus

) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 4 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 4.

detsembri 2012. a kohtuotsusega

§ 199

lg 2 p-de 7 ja 9 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 kuu ja 23 päeva vangistuse – võrra. Liitkaristuseks mõisteti A. Nosovile 4 aastat 2 kuud ja 22 päeva vangistust. Karistusaja alguseks luges kohus

1. veebruari
2. Karistusaja lõpp saabub
3. mail
6. detsembril 2017 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid A. Nosovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ning prokuratuur toetasid A. Nosovi ennetähtaegset vabastamist.
7. Viru Maakohtu
8. jaanuari
9. a määrusega jäeti A. Nosov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et karistuse kandmise ajal on A. Nosov osalenud terviserühmas, läbinud sotsiaalprogramme ja õppinud riigikeelt. A. Nosov on olnud kaasatud ka vangla majandusabitöödesse. Vangla iseloomustab A. Nosovit positiivselt. Süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel soovib A. Nosov elama asuda MTÜ Lootuse Küla rehabilitatsioonikeskusesse, kuid sellekohast kinnituskirja ei ole kohtule esitatud. Muu elukoht A. Nosovil puudub. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on A. Nosovil võimalik saada voodikoht Tallinna Hoolekande Keskuse öömajas või Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse öömajades. Samas ei saa neid määratleda elukohana, kuna süüdimõistetut ei ole võimalik kohustada nendes elama ja need kohad poleks selleks ka sobilikud, kui arvestada kinnipeetava riskifaktoreid. A. Nosovil puudub ka vabanemisjärgne töökoht. Seega ei ole tema vabastamine võimalik, kuna positiivsed asjaolud ei kaalu üle negatiivseid. A. Nosov avaldas, et MTÜ Lootuse Küla pakutav teenus ei ole tema eelistus ega vasta tema tõekspidamistele. Selline suhtumine tekitab kahtluse, kas süüdimõistetu on tegelikult valmis ja võimeline keskuses kehtestatud korrale alluma ja vajaliku rehabilitatsiooni läbima. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
10. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Nosovi kaitsja M. Paabumets, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vabastada A. Nosov vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja märgib, et A. Nosov on ära kandnud olulise osa karistusest ning vanglakaristus on käesolevaks hetkeks oma eesmärgi täitnud. A. Nosov on aru saanud, et õiguskuuleka elu alustamiseks peab ta narkootiliste ainete tarvitamisest hoiduma. Kaitsja hinnangul on rehabiliteerimisele suunatud tegevused olnud tulemuslikud. Olukorras, kus isik on järjepidevalt pingutanud oma suhtumise muutmise nimel, on põhjendamatu jätta teda ennetähtaegselt vabastamata. Karistus on oma eesmärgi täitnud ning võimalus, et isik jätkab uute kuritegude toimepanemist, on olulisel määral maandatud. MTÜ Lootuse Küla rehabilitatsiooniprogrammi läbimise nimel on A. Nosov valmis pingutama, kuigi see ei ole tema esmane eelistus usulise suunitluse tõttu. Kuivõrd A. Nosov on ise selle variandi välja pakkunud ja ta on nõus programmis osalema, tuleks tema soovi toetada. Nii Tartu Vangla kui ka prokuratuur toetavad A. Nosovi ennetähtaegset vabastamist. Vangla toetav seisukoht on oluline, kuna vanglal on olnud võimalik A. Nosovit kõige vahetumalt jälgida ning teha järeldusi tema ühiskonnaohtlikkuse kohta. Samuti on oluline arvestada A. Nosovi käitumist karistuse kandmise ajal – tal puuduvad distsiplinaarkaristused. See on oluline indikaator sellest, et ka vabaduses järgib A. Nosov temale kehtestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kaitsja toob välja loetelu teistest A. Nosovit iseloomustavatest positiivsetest asjaoludest – tal on toetav lähivõrgustik, kindel koht ööbimiseks MTÜ Lootuse Külas, samuti kindel töökoht rehabilitatsiooniprogrammi kaudu. 2

§ 76

lg 5 ls-st 1 tulenevalt võimalik vaid katseaja määramisega.

§ 76lg 5 ls 2 kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks alati käitumiskontrollile.

Käitumiskontrolli ajal peab aga süüdlane

§ 75lg 1 p-s 1 sätestatu järgi elama kohtu määratud alalises elukohas.

Kohtupraktikas on leitud, et alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeldus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. mai
2. a määrus asjas nr 3-1-1-45-16, p 7).
3. Kohtule esitatud materjalide kohaselt soovib A. Nosov asuda pärast vabanemist elama MTÜ Lootuse Küla rehabilitatsioonikeskusesse. Samas ei ole MTÜ Lootuse Küla kinnitanud, et ta pakub A. Nosovile vabanemisjärgset elukohta. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et A. Nosov loodab saada elukoha tugiisiku kaudu, kuid ta ei ole tugiisikuga veel kohtunud. Tugiisiku- ja majutusteenuse saamiseks on vajalik tegevustega alustada vangistuse ajal enne vabanemist. A. Nosovi rahvastikuregistri-järgne elukoht on Tallinnas XXX, kuid kriminaalhooldusametnik ei saanud korteriomanikuga kontakti. Seega pole andmeid selle kohta, et A. Nosovil oleks pärast vanglast vabanemist elukoht. Kriminaalhooldusametnik märkis, et kinnipeetav võib saada voodikoha Tallinna Hoolekande Keskuse öömajas Tallinnas Alasi 8 või Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse öömajades Akadeemia tee 34 või Merelahe tee 4 (KoTo, tl 11). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et sellist öömaja pole võimalik käsitada alalise elukohana

§ 75lg 1 p 1 mõttes.

Määruskaebusest ega kohtuasja materjalidest ei nähtu ka ühtki teist eluruumi, kus A. Nosovil oleks eelduslikul võimalik katseaja lõpuni elada ja mille kohus saaks määrata talle

§ 75lg 1 p 1 alusel alaliseks elukohaks.

Seetõttu pole käitumiskontrolli kohaldamine A. Nosovi suhtes võimalik ja järelikult ei saa teda ka tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada.

1. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
2. jaanuari
3. a määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
4. A. Nosovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Marko Paabumets esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluses palutakse määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure A. Nosovile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 180 eurot (sh käibemaks 30 eurot). Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu määrusega tutvumiseks ja määruskaebuse koostamiseks 6 pooltundi. Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
5. juuli
6. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10, §-st 3, ja § 7 lg-st 1, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud osaliselt. Arvestades vaidluseseme keerukust, määruskaebuse mahtu ja õigusliku argumentatsiooni kvaliteeti, loeb kolleegium RÕS § 22 lg 7 alusel kaebuse koostamise põhjendatud ajakuluks kaks pooltundi, millele vastav tasu on 60 eurot (sh käibemaks 10 eurot). Kuna A. Nosovi kaitsja määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb määratud kaitsjale makstud tasu kui menetluskulu KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A. Nosovilt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 3