KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis Tartu Ringkonnakohus
- jaanuar 2018 1-15-6413 Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Tiit Lõhmus Sergey Smotrovi (isikukood 36211280043) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
- novembri
- a määrus Sergey Smotrovi kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ene Uljanova Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- novembri
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu
- septembri
- a otsusega tunnistati Sergey Smotrov süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks neli aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel luges kohus karistusaja alguseks
- veebruari
- Vangistuse lõpptähtpäev on
- veebruar
- oktoobril 2017 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid S. Smotrovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla toetas S. Smotrovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist vaid juhul, kui S. Smotrov vangistusest vabanemisel riigist välja saadetakse. Prokuratuur S. Smotrovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toetanud.
- Tartu Maakohtu
- novembri
- a määrusega jäeti S. Smotrov karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus märkis, et KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenevad formaalsed eeldused S. Smotrovi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud, sest S. Smotrov on vangistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku, seejuures rohkem kui neli kuud. S. Smotrov on täitnud nõuetekohaselt individuaalset täitmiskava ning tema motivatsioon planeeritud tegevuste läbimisel on olnud hea. S. Smotrov on osalenud tööhõives, õppinud riigikelt ja läbinud sotsiaalprogrammi. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi S. Smotrovil ei ole. Vabanemise korral on S. Smotrovil elukoht abikaasa juures ning garanteeritud töökoht OÜ-s X. Siseministeeriumi
- novembri
- a otsusega on S. Smotrovile kohaldatud sissesõidukeeldu kümneks aastaks, alates päevast, mil isik vabaneb kinnipidamisasutusest. Kinnipeetav on selle otsuse kohtus vaidlustanud. Vaatamata sellele, et S. Smotrov on käitunud vangistuse jooksul õiguskuulekalt, täitnud individuaalset täitmiskava ning tema elutingimused vabaduses on head, ei ole S. Smotrovi vabastamine põhjendatud eelkõige tulenevalt kuriteo asjaoludest ning isiku suhtumisest toimepandusse. S. Smotrov kannab karistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. S. Smotrovi on kriminaalkorras karistatud kolm korda, varasemalt tahtliku tapmise, avaliku varguse katse, üliraske kehavigastuse tekitamise ja pantvangi võtmise eest. S. Smotrov kannab kolmandat reaalset vangistust. Seega on S. Smotrovil varasemast pikaaegne reaalse vangistuse kogemus, mis aga ei mõjutanud teda õigusvastasest käitumisest loobuma. Sõnades S. Smotrov küll kahetseb toimepandut, kuid samas otsib oma teole õigustusi ja vähendab enda süüd. Kohtuistungil jättis süüdimõistetu mulje, justkui oleks olnud tegemist ühekordse juhusliku tegevusega. Tegelikkuses pani S. Smotrov korduvalt toime suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku omandamise, valdamise, veo ja edasiandmise, sealjuures ühel korral grupis koos oma abikaasaga. Süüdimõistetu ja kaitsja tõid vabastamise põhjendusena välja S. Smitrovi siira kahetsuse ja koostöövalmiduse kogu kriminaalmenetluse käigus. Maakohus pidas seda küll oluliseks, kuid kui vaadata süüdistust ja mõistetud karistust, siis on nimetatud asjaoludega ilmselgelt arvestatud ka kokkuleppe sõlmimisel ja karistuse mõistmisel. Süüdimõistetu enne tähtaega vabastamata jätmine on põhjendatud eelkõige eripreventiivsetel kaalutlustel. Süüdimõistetu ei ole oma varasematest karistustest järeldusi teinud, vaid on jätkanud uute raskete kuritegude toimepanemist. S. Smotrov on varem vabastatud tingimisi enne tähtaega, ta on elanud ka Lootuse külas, et vabaneda sõltuvusharjumustest. Kõik see aga ei mõjutanud S. Smotrovi seaduskuulekalt elama. Perekonna rolli ja auvõla rõhutamine seaduskuuleka käitumise motivaatorina on vastuolus S. Smotrovi väljendatuga, et ka viimased kuriteod pani ta toime soovist aidata lähedasi isikuid. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
- Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Smotrovi kaitsja vandeadvokaat Robert Sarv, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada S. Smotrov tingimisi enne tähtaega vangistusest koos kohustusega alluda elektroonilisele valvele. Kaitsja hinnangul on maakohus eksinud asjaolude hindamisel. S. Smotrovi positiivselt iseloomustavad asjaolud, mille üle vaidlus puudub, on ammendavad eeldused isiku tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Asjakohatu on maakohtu seisukoht, mille kohaselt jäävad kõik isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud selle varju, et ta on toime pannud kuriteo. Maakohus pole selgitanud, miks on kuriteo asjaolud nõnda rasked, et varjutavad S. Smotrovi puhul kõik teda positiivselt iseloomustava. Maakohtu põhjendustest nähtub, et süüdimõistetu jääb vangistusest vabastamata muuhulgas põhjusel, et ta on juba piisavalt kerge karistuse saanud. Selline põhjendus ei ole asjakohane. S. Smotrovile karistuse mõistmine sanktsiooni alammäära lähedal iseloomustab S. Smotrovi kuritegu ja tema isikut pigem positiivselt. Sisuliselt tähendab isiku iseloomustamine tema varasemate tegude pinnalt väitmist, et isik ei ole end parandanud, oma vigadest õppinud ja teda iseloomustab üksnes vangistusele eelnev tegu. S. Smotrov on kõikidel kordadel süüdi tunnistatud kokkuleppemenetluses, ta on teinud koostööd võimuorganitega ja oma karistused kandnud ning end parandanud ja teinud olulisi pingutusi enda vigadest õppimiseks. S. Smotrovi käitumine vangistuse kandmisel on eeskujulik.
- detsembril 2017 esitas S. Smotrovi kaitsja täiendava seisukoha, milles palub S. Smotrovi ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Alternatiivselt palub kaitsja, et S. Smotrov vabastatakse kohustusega alluda elektroonilisele valvele. 2
(5)Kaitsja selgitab, et S. Smotrov on pikalt vaielnud elamisloa üle, kuid ta pole kohtutes edukas olnud. Tartu Ringkonnakohus jättis
- detsembri
- a otsusega rahuldamata süüdimõistetu apellatsioonkaebuse asjas nr 3-16-2490 ning see tähendab, et kohtuotsuse jõustumisel peab S. Smotrov Eestist lahkuma. S. Smotrovil on võimalik esitada kassatsioonkaebus
- jaanuarini
- Süüdimõistetu ei soovi jätkata vaidlust Eesti riigiga, vaid soovib alustada õiguskuulekat ja tavapärast elu Venemaal. Kuivõrd süüdimõistetu riigist lahkumine on äärmiselt tõenäoline, ei ole teda mõtet hoida kinnipidamisasutuses. Kuna süüdimõistetu peab ümber korraldama kogu oma senise elu, ei ole elektroonilise valve kohaldamine otstarbekas. Kui ringkonnakohus siiski leiab, et ilma elektroonilise valveta pole võimalik S. Smotrovi vabastada, palub süüdimõistetu ta vabastada elektroonilise valve alla. Viimasel juhul püüab süüdimõistetu olla elamisloa vaidluses edukas Riigikohtus ning taotleb esialgset õiguskaitset kuni haldusasjas lahendi jõustumiseni.
- Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Määruskaebuse esitaja tugineb S. Smotrovi ennetähtaegset vabastamist taotledes mh sellele, et Siseministeeriumi
- novembri
- a otsusega on S. Smotrovi suhtes kohaldatud sissesõidukeeld Schengeni territooriumile kümneks aastaks ning Tartu Halduskohus (
- mail 2017) ja Tartu Ringkonnakohus (
- detsembril 2017) jätsid asjas nr 3-16-2490 S. Smotrovi kaebuse selle haldusakti peale rahuldamata. Ka vangla toetab sel põhjusel kinnipeetava enne tähtaega vabastamist, viidates kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 426 lg-le
- Ringkonnakohus märgib, et otsustamaks, kas S. Smotrovi ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud KarS § 76 lg-st 4 tulenevad tingimused, pole tähtsust sellel, kas S. Smotrov saadetakse Eestist välja või mitte. KrMS § 426 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik määruses loobuda KarS § 76, 761 või 77 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, kui süüdimõistetu antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Kriminaalmenetluse seadustiku osutatud säte ei mõjuta vangistusest ennetähtaegse vabastamise formaalsete ega materiaalsete eelduste olemasolule antavat hinnangut, s.t sellest sättest ei tulene täiendavat alust isiku ennetähtaegseks vabastamiseks. KrMS § 426 lg 3 võimaldab jätta sellise isiku, kelle puhul on täidetud kõik ennetähtaegse vabastamise eeldused ja kes samas antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja, allutamata KarS § 76 lg 5 teise lause järgi kohustuslikule käitumiskontrollile. Kuid juhul, kui kohus leiab, et isiku puhul ei ole täidetud KarS § 76 lg-st 4 tulenevad ennetähtaegse vabastamise eeldused, ei saa KrMS § 426 lg-t 3 kohaldada. Ettekirjutus isiku riigist väljasaatmiseks ei ole ka selline asjaolu, mida kohus võiks võtta arvesse, kui ta hindab isiku ennetähtaegse vabastamise põhjendatust KarS § 76 lg 4 järgi. Ettekirjutus riigist väljasaatmiseks on täidetav pärast süüdimõistetu vabanemist vangistuse kandmiselt. Välismaalaste seaduse § 43 lg 1 lg 1 p 5 ja lg 3 kohaselt on Eestis kohtulahendi alusel kinnipidamisasutuses viibival kinnipeetaval õigus ja kohustus viibida Eestis ja tal ei pea kinnipidamisasutuses viibimise ajal olema Eestis viibimiseks muud seaduslikku alust. (Tartu Ringkonnakohtu
- septembri
- a määrus asjas nr 1-14-6902, p-d 14–15) Eeltoodust tulenevalt jätab kolleegium tähelepanuta kaitsja, aga ka vangla seisukoha osas, milles S. Smotrovi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamine seotakse tema võimaliku Eestist väljasaatmisega.
- Maakohus leidis, et S. Smotrovi ei saa enne tähtaega vangistusest vabastada, kuna selleks on täitmata KarS § 76 lg-st 4 tulenevad sisulised eeldused. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud 3
(5)kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis annaks aluse kohtumääruse tühistamiseks.
- Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks ei saa S. Smotrovi KarS § 76 lg-st 4 lähtudes ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Seejuures ei nõustu ringkonnakohus kaitsjaga, et maakohus arvestas vaid S. Smotrovi negatiivselt iseloomustavate asjaoludega. Maakohus tõi välja ka S. Smotrovi hea käitumise vangistuse jooksul (sotsiaalprogrammide läbimise, riigikeele õppe, tööhõives osalemise) ning vabanemisjärgse töö- ning elukoha olemasolu. Samas leidis maakohus asjaolusid kogumis hinnates, et S. Smotrovi ennetähtaegse vabastamise vastu räägib rohkem kui selle kasuks.
- Kohtupraktika kohaselt vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus isiku edasine õiguskuulekas käitumine (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 20). Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 21).
- Vaatamata S. Smotrovi heale käitumisele vanglas on tema puhul uute kuritegude toimepanemise tõenäosus nende võimalike kuritegude raskust arvestades liiga kõrge, et kinnipeetav praegu ennetähtaegselt vabastada. S. Smotrov on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varem on S. Smotrov süüdi tunnistatud tahtlikus tapmises, üliraske kehavigastuse tekitamises ning pantvangi võtmises. Hetkel kannab S. Smotrov kolmandat reaalset vanglakaristust suures koguses narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise eest grupis. Nagu maakohus rõhutas, pani S. Smotrov viimase kuriteo toime korduvalt. Tegemist ei olnud ühekordse juhusliku tegevusega – S. Smotrov pani kuriteo toime ajavahemikul
- aasta augustist kuni
- veebruarini
- Vangla on hinnanud S. Smotrovi ühiskonnas kõrgohtlikuks (KoTo, tl 35 pöördel). Uute kuritegude toimepanemise soodusteguriks on S. Smotrovi puhul ka varasemast säilinud kriminaalsed sidemed, alkohol ja majanduslikud raskused (KoTo, tl 34). Nähtuvalt vangla iseloomustusest, on S. Smotrov vangistuses tegelenud oma alkoholisõltuvusega, kuid samas ei ole välistatud tagasilangus, mille korral võib S. Smotrov hakata toime panema uusi vägivaldseid kuritegusid (KoTo, tl 35). Kuigi iseenesest on positiivne, et S. Smotrovil on vabanemisjärgne elu- ja töökoht, tuleb silmas pidada, et S. Smotrov asuks elama koos abikaasaga, kellega koos ta pani toime ka viimase kuriteo. Kriminaalhooldusametniku andmetel asub S. Smotrovi vabanemisjärgne elukoht kõrge kriminogeense tasemega piirkonnas (KoTo, tl 35). Seetõttu võib elukeskkond ja suhtlusvõrgustik mõjutada S. Smotrovit vabaduses jätkama kriminaalse eluviisiga. S. Smotrov on vangla iseloomustuse kohaselt ka ise tunnistanud, et tal on tuttavate hulgas palju kriminaalse taustaga inimesi (KoTo, tl 35).
- Kolleegium ei nõustu kaitsja hinnanguga, et maakohus jättis S. Smotrovi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata mh seetõttu, et süüdimõistetule on mõistetud piisavalt kerge karistus. Maakohus leidis vaid seda, et S. Smotrovi kahetsust ja koostööd on talle karistuse mõistmisel juba arvestatud. Samas ei ole kohus põhjendanud S. Smotrovi vabastamata jätmist talle mõistetud karistuse leebusega. Ringkonnakohus peab positiivseks, et S. Smotrov on väljendanud kahetsust toimepandud kuriteo osas ja kaitsja väitel teinud võimuorganitega koostööd nii käesolevas kui ka varasemates kriminaalmenetlustes. Samas ei kaalu see ringkonnakohtu arvates üles asjaolu, et 4
(5)S. Smotrov on pärast raskete kuritegude eest mõistetud karistuste kandmist jätkanud kuritegude toimepanemist.
- Kokkuvõttes leiab kolleegium maakohtuga nõustuvalt, et S. Smotrovi ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud, kuna vabanemisjärgsed riskid ei ole piisaval määral maandatud. Seetõttu ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- novembri
- a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
- Andmeid määruskaebemenetluse kulude kohta pole ringkonnakohtule esitatud. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Juhan Sarv Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 5
(5)