KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02. mai 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-2529 (16221000063) Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekr

§ 22

lg 3 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Tõnu Hein, isikukood 36304112715, elukoht xxxx, xxxx; Eesti Vabariigi kodanik; kõrgharidus; emakeel eesti keel; töökoht – xxxx OÜ; varem väärteo- ja kriminaalkorras karistamata; tõkend – ei ole kohaldatud Kaitsja Erki Kergandberg RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Tunnistada Tõnu Hein süüdi KarS § 210 lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 400 (nelisada) päevamäära (lähtudes Tõnu Heina keskmisest päevasissetulekust kuulub kohaldamisele miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o 4000 (neli tuhat) eurot. Tunnistada Tõnu Hein süüdi KarS §

§ 22lg 3 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, s.o 1000 (üks tuhat) eurot. Kar

S § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks rahaline karistus 500 (viissada) päevamäära, s.o 5000 (viis tuhat) eurot. Rahaline karistus kokku summas 5000 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300 või Danske Bank EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918400002840 ning selgitus: „Tõnu Hein, 1-18-2529, rahaline karistus“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Tõnu Heinalt menetluskuluna sundraha 750 (seitsesada viiskümmend) eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel võimaldada Tõnu Heinal kriminaalmenetluse kulud kokku summas 750 eurot tasuda ositi 1 aasta jooksul, tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 62,50 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003, viitenumbriga 99918700023516 ning selgitusega: „Tõnu Hein, 1-18-2529, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kõik asitõendid ja salvestised kriminaalasja nr 16221000063 toimiku juurde. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
2. peatüki
3. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. SÜÜDISTUS Ajavahemikul 01.01.
4. a kuni 28.10.
5. a töötas Tõnu Hein SA Virumaa Kompetentsikeskuses (registrikood 90003752; edaspidi: Sihtasutus) tegevussuuna ’Teadus- ja arendustegevus uute toodete/teenuste väljatöötamiseks’ juhi ametikohal. Vastavalt temaga sõlmitud töölepingu punktidele 2.1 ja 2.2 oli Tõnu Heina tööülesandeks ja vastutusel eelviidatud tegevussuuna juhtimine ning sellele seatud eesmärkide saavutamine, samuti tegevussuuna töö üldine korraldamine ja koordineerimine, koostöö kavandamine keskuse teiste tegevussuundadega ning kavandatavate projektidega, tegevussuuna juhtimiseks vajalike tegevuste kavandamine ja täitmise korraldamine, teadus- ja arendusprojektide kavandamine ning elluviimise korraldamine ja koordineerimine, projektide tehnilise kirjelduse lähteülesannete koostamine, teadus- ja arendustegevusega seotud valdkondlike spetsialistide töö korraldamine ja koordineerimine, täiendavate projektipartnerite kaasamine, asjakohaste hangete korraldamine, saadud tulemuste levitamine ning muude ettenägematute jooksvate ülesannete täitmine vastavalt vajadusele. Vastavalt põhikirjale oli Sihtasutus kasumit mittetaotlev kohalikke omavalitsusi, kõrgkoole, kutseõppeasutusi- ja arendusvaldkonnas tegutsevaid organisatsioone ning ettevõtjaid ühendav võrgustik, mis oli loodud Lääne-Virumaa spetsiifiliste arenguressursside paremaks kasutamiseks. Sihtasutuse eesmärgiks oli avaliku sektori, hariduse- ja teadusvaldkonnas tegutsevate organisatsioonide ning ettevõtjate parema koostöö kaudu Lääne-Virumaal konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna kujundamine. 3.
6. 2 T. Heina süüdistatakse riigihangete teostamise nõuete rikkumisele füüsilises ja vaimses kaasaaitamises (kaasaaitamine K. K poolt riigihanke menetluse nõuete rikkumisele, mille eesmärgiks oli vastavas hankemenetluses osalejale - kas AS-ile Võrguvara või Willfull OÜ-le eelise andmine). T. Heinale ette-heidetav tegevus leidis aset järgmistel asjaoludel: Sihtasutus taotles Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (edaspidi: EAS) korduvalt rahalist toetust projektidele, mille lõppeesmärgiks oli käivitada Rakveres Kompetentsikeskus. Rahalise toetuse saamisel viis Sihtasutus
7. aasta teisel poolel läbi mitmeid erinevaid hankeid, mis olid antud projektide raames suunatud Kompetentsikeskuse hoones (Rakvere ’Targa Maja’) erinevate tehniliste süsteemide ja nutilahenduste väljaehitamisele. Nimetatud hangete eest vastutavaks isikuks ja hangete korraldajaks oli K. K, kes töötas ajavahemikus 17.11.
8. a kuni 14.12.
9. a Sihtasutuse juhatuse liikmena. Korraldades Sihtasutuse hangete läbiviimist osales K. K muuhulgas edukate pakkujate väljaselgitamisel ning kinnitas hiljem töövõtjate poolt esitatud aktid teostatud tööde kohta. Nimetatud tegevuses abistasid K. K it (osalesid nõupidamistel, pidasid läbirääkimisi, valmistasid hangete läbiviimiseks ette vajalikke pabereid) T. Hein ja sihtasutuse teine suunajuht (teadus- ja arendusprojektide suunal) R. R .
10. a suvel toimunud kohtumistel ja aruteludel leppisid K. K , R. Re ja T. Hein Sihtasutuse nõukogu liikmeks kaasatud j. R ga kokku selles, et korraldatavate hangete tingimused annaksid eelisseisundi hangetes osalemiseks ning parima pakkumuse esitamiseks ettevõtetele, milles J. R oli juhatuse liige (AS Võrguvara ja Willfull OÜ). Muuhulgas korraldati 26.06.
11. a T. Heinale kuuluva ettevõtte HeiVäl OÜ kontoris (aadressil xxxx, Tallinn) Sihtasutuse ja AS Võrgu-vara esindajate vaheline kohtumine (sellest võttis osa ka T. Hein), mille tulemusel koostati ’Targa Maja Kompetentsikeskuse ja Võrguvara koostööleping’. Nõupidamisel otsustati omavahelised tegevused jagada kaheks. Esimese etapina lepiti kokku luua ja käivitada Rakverre ehitatavas hoones AS Võrguvara vajadustele vastav ja sobiv test- ja demokeskkond. Samuti lepiti kokku, et AS Võrguvara ehitab Targa Maja tarbeks välja Wi-Fi võrgu. Kohtumisest osavõtjad lähtusid sellest, et edasiste hangete käigus saavad tellimuse just J. Rga seotud ettevõtted. Ajavahemikul juuli 2015 kuni 06.10.
12. a, s.o hangete ettevalmistamise perioodil kooskõlastasid Sihtasutuse esindajad (sh T. Hein, R. R ja K. K) J. R ja R. Sga (Willfull OÜ ekspert ja AS Võrguvara nutimaja lahenduste juht) hangete läbiviimist ja hanketingimusi korduvalt selliselt, et AS-il Võrguvara või Willfull OÜ-l oleks võimalik hankes ainukesena osaleda või esitada parim pakkumine. Oma kirjeldatud tegevusega rikkus T. Hein hangete läbiviimisel RHS § 3 p-des 2, 3 ja 4 märgitud riigihanke korraldamise üld-põhimõtteid. 3.1.
13. Lihthange ’SA Virumaa Kompetentsikeskus testsüsteemide funktsionaalsuse loomine ja toimimise tagamine’ (viitenumber 166901; ’Demokorter’) 30.09.
14. a avaldas Sihtasutus Riigihangete Registris lihthanke ’SA Virumaa Kompetentsikeskus testsüsteemide funktsionaalsuse loomine ja toimimise tagamine’, mida EAS rahastas projekti nr EU41359 raames. Seejuures oli pakkumuste esitamise tähtaeg 06.10.
15. a. Antud hanke eest vastutav isik oli K. K ja volitatud isik R. R . Kuigi hanketeade avaldati
16. a septembri lõpus, edastas Sihtasutus hanke ettevalmistamise perioodil (
17. a suvel) AS Võrguvara esindajale hankega seonduva tehnilise dokumentatsiooni ja andmed. Ühelegi teisele (hankes osalemisest huvitatud) ettevõttele / võimalikule pakkujale juurdepääsu sellisele teabele ei antud. Muuhulgas edastati R. Sle hankekavand juba 28.08.
18. a. Taolise tegevusega võimaldati AS-il Võrguvara asuda koostama ’Demokorteri’ eelarvet ja hankes osalemiseks vajalikke materjale mitu kuud enne hanke väljakuulutamist. Samuti sai AS Võrguvara juhatuse liige J. R Sihtasutuse nõukogu liikmena hanke korraldajatelt jooksvalt siseinfot, mis andis AS-ile Võrguvara eelise hankes osalemiseks ja selle võitmiseks.
19. a juuli lõpus-augusti alguses osapoolte vahel toimunud kirjavahetuses demokorteri ja sellega seonduva arvutivõrgu 3 hangete teemal oli muuhulgas teemaks vajadus panna ’täpselt paika’ lihthanke kvalifitseerimistingimused ja parima pakkumuse valiku-kriteeriumid, et ei toimuks ’libastumisi’ (et keegi teine võimalik osaleja ei saaks juhuslikult teha / esitada soodsamat pakkumist). Toimunud läbirääkimiste ja konsultatsioonide tulemusel sõnastati hanke kvalifitseerimistingimused selliselt, et hankes kvalifitseeruks vaid AS Võrguvara (tingimustesse kirjutati nõue osalejatele, et viimastel oleks ette näidata spetsiaalsed / spetsiifilised erialased sertifikaadid, mida Eestis tol hetkel reaalselt tegutsevatest ettevõtetest omas faktiliselt vaid AS Võrguvara). Lisaks sellele anti pakkumiste esitamiseks aega vaid 5 tööpäeva, mis jättis eelnevalt ette hoiatamata teistele võimalikele osaleda soovijatele liialt napi aja dokumentide ettevalmistamiseks. Eeltoodust tulenevalt rikuti hanke nr 166901 korraldamisel RHS § 3 p 2, 3 ja 4 märgitud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (läbipaistvus, võrdne kohtlemine ja olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine), aga samuti Sihtasutuse enda 02.01.
20. a kinnitatud hankekorra punkti 1.2.3 ning regionaalministri 03.07.
21. a määruse nr 10 ’Meetme Kompetentsikeskuste arendamine tingimused’ § 26 punkti 13, mis kokkuvõtlikult kohustasid toetuse saajat / hanke korraldajat järgima RHS-is kehtestatud nõudeid (eeskätt RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid). 3.1.
22. Hange interneti võrguühenduse loomiseks Projekti nr EU41359 raames korraldas Sihtasutus
23. a augustis-septembris hanke interneti võrgu-ühenduse väljaehitamiseks (Rakvere Targa Maja tarbeks). Hanke eest vastutavad isikud leppisid kokku korraldada hange selliselt, et hankevõitjaks osutuks Sihtasutuse nõukogu liikmega (J. R) seonduv äriühing AS Võrguvara. Selleks alustati
24. a juulis T. Heina osavõtul Sihtasutuse ja AS Võrguvara esindajate vahel läbirääkimisi (nii suuliselt kui ka e-kirja teel) interneti võrguühenduse ja demokorteri väljaehitamise teemadel. Läbirääkimiste käigus kokkulepitu tulemusel korraldas J. R huvitatud isikuna pakkumiste esitamise kolme erineva firma poolt. Samas suunas ja korrigeeris ta pakkumiste esitamise moel, et parimaks osutuks (ja hanke võidaks) AS Võrguvara. Nii esitas AS Võrguvara 09.09.2015.a Sihtasutusele pakkumise kohtvõrgu kommutaatorite osas kogusummas 9 867,51 (km-ta). Samas hankis J. R Sihtasutusele (kuid AS Võrguvara nimelt) alternatiivsed pakkumised Datagate OÜ-lt (kogusummas 10 153,06 (km-ta)) ja Econet Systems OÜ-lt (kogusummas 9 965,89 (km-ta)). Kokkuvõtlikult lasti pakkumiste võtmisega tegelema isik, kes oli samal ajal ise hankes osaleja (s.o huvitatud isik). Eeltoodust tulenevalt rikuti antud hanke puhul samuti RHS § 3 p 2, 3 ja 4 märgitud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (läbipaistvus, võrdne kohtlemine ja olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine), aga samuti Sihtasutuse enda 02.01.
25. a kinnitatud hankekorra punkti 1.2.3 ning regionaalministri 03.07.
26. a määruse nr 10 ’Meetme Kompetentsikeskuste arendamine tingimused’ § 26 punkti 13, mis kokkuvõtlikult kohustasid toetuse saajat / hanke korraldajat järgima RHS-is kehtestatud nõudeid (eeskätt RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid). 3.1.
27. Hange ’Ilmastiku ja liikumisanduritega sillapiirete multimeedialahendus’ Projekti nr EU41359 raames korraldas Sihtasutus hanke, mille lõppeesmärgiks sõnastati vajadus luua ilmastiku- ja liikumisanduritega sillapiirete multimeedialahendus (Rakvere Targa Maja tarbeks). Hanke eest vastutavad isikud leppisid kokku korraldada hange selliselt, et hankevõitjaks osutuks Sihtasutuse nõukogu liikmega (J. R ) seonduv äriühing Willfull OÜ, kes oli tehtud tööde eest juba (enne hankedokumentide faktilist vormistamist) esitanud arve 28.10.
28. a. Kõik hankedokumendid, aga ka leping hankevõitjaga vormistati tagantjärgi kuupäevadega (lepingu sõlmimise kuupäevaks märgiti 14.09.
29. a; faktiliselt vormistati leping aga alles oktoobris
30. 4 a). Vastavalt tegutsemine lepiti kokku ja kooskõlastati Sihtasutuse ja Willfull OÜ esindajate vahel (nii suuliselt kui ka e-kirja teel). Peale Willfull OÜ ei olnud ükski äriettevõtte hankest tegelikult teadlik ning hankes puudus tegelik konkurents. Selleks, et näidata EAS-ile, et Willfull OÜ oli parim pakkuja, koostas R. R 10.12.
31. a ’hanke pakkumise küsimise’, mida vormistades lõi mulje, nagu oleks antud dokument koostatud 04.09.
32. a. Samal päeval pöördus R. R R. S poole, kellelt ta palus abi fiktiivse hankes osaleja leidmiseks (äriühing, mis allkirjastaks fiktiivse hinnapakkumise). Samas saatis R. R R. Sle e-posti teel ka pakkumise teksti, millele tuli lisada äriühingu rekvisiidid ja esindaja allkiri. R. S nõustus 15.12.
33. a R. Rit aitama ning palus selleks omakorda abi oma vennalt - Meco OÜ juhatuse liige R. Slt, kellele ta saatis 16.12.
34. a edasi ka R. Ri kirja ja palus vormistada alternatiivse pakkumisena Meco OÜ nimelt. Samal päeval saatis R. S antud kirja M. Rle (Meco OÜ müügiinsener) ülesandega hinnapakkumus ära vormistada, allkirjastada ja R. Sle saata. Samal päeval koostas M. R Meco OÜ plangile R. Ri poolt etteantud tekstiga hinna-pakkumise ja allkirjastas selle omakäeliselt. Seejärel skaneeris M. R allkirjastatud dokumendi arvutisse ja saatis selle samal päeval elektrooniliselt R. Sle, kes selle omakorda edastas R. Rile. Hinnapakkumust vormistades, edastades ja allkirjastades lähtuti teadlikult eesmärgist jätta mulje nagu oleks antud hinnapakkumus koostatud esitatud
35. a septembris vastuseks R. Ri 04.09.
36. a päringule (Hanke pakkumise küsimisele). Eeltoodust tulenevalt rikuti antud hanke puhul samuti RHS § 3 p 2, 3 ja 4 märgitud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (läbipaistvus, võrdne kohtlemine ja olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine), aga samuti Sihtasutuse enda 02.01.
37. a kinnitatud hankekorra punkti 1.2.3 ning regionaalministri 03.07.
38. a määruse nr 10 ’Meetme Kompetentsikeskuste arendamine tingimused’ § 26 punkti 13, mis kokkuvõtlikult kohustasid toetuse saajat / hanke korraldajat järgima RHS-is kehtestatud nõudeid (eeskätt RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid). 3.
39. T. Heina süüdistatakse soodustuskelmuse toimepanemises (pettuse teel avalikest vahenditest majandustegevuses osalevale isikule sellise osaliselt tasuta väljamakse saamine, mille eesmärgiks oli soodustada majandustegevust, aga samuti taolise soodustuse mitte-eesmärgipärane kasutamine), mis leidis aset ajavahemikul 01.01.
40. a kuni 28.10.
41. a. T. Heinale etteheidetav tegevus, mille ta pani toime koos K. Kja R. Riga, leidis aset järgmistel asjaoludel: Aastatel 2011-2015 taotles Sihtasutus EAS-ilt korduvalt rahalist toetust projektidele, mille eesmärgiks oli käivitada Rakveres Targa Maja Kompetentsikeskus. Nimetatud ajaperioodil leidis EAS-i poolt rahastamist kaks Sihtasutuse projekti: - EU41359 (Põhitegevused; abikõlblikkuse periood 01.08.
42. a kuni 15.10.
43. a), mille raames maksti faktiliselt välja toetust kogusummas 3 165 439,05 eurot. - EU48755 (Lisategevused; abikõlblikkuse periood 19.12.
44. a kuni 28.10.
45. a), mille raames maksti faktiliselt välja toetust kogusummas 197 152,51 eurot. EAS-i rahaliste toetuste väljamakse eelduseks oli Sihtasutuse poolne projektitegevuse läbiviimine ja vastavate kulude teostamine, millele järgnevalt tekkis EAS-il kohustus tasuda 85 % tehtud kuludest. Seega finantseeris EAS projekti 85% ulatuses. Sihtasutusel omakorda oli kohustus tasuda oma-finantseering 15% ulatuses projekti kogumaksumusest. Väljamaksete eelduseks oli vastavate aruannete koostamine ja toetussummade väljamaksmiseks vajalike alusdokumentide esitamine EAS-ile. Seoses asjaoluga, et Sihtasutusel puudusid piisavad rahalised vahendid ning 5 katteallikad omafinantseeringu tagamiseks, mõtlesid T. Hein, R. R ja K. Kvälja skeemid omafinantseeringuks vajalike rahaliste vahendite leidmiseks soodustuskelmuse teel. 3.2.
46. soodustuskelmus seoses ettevõttega Uniflex Systems OÜ
47. a sügisel pidasid Uniflex Systems OÜ huve esindava Neeme Takisega, et Uniflex Systems OÜ-l tagaks temaga projekti nr EU41359 raames lepingu sõlmimise korral omafinantseeringu 30% ulatuses temalt tellitavate teenuste-tööde kogumaksumusest. Lepiti kokku, et Uniflex Systems OÜ ostab Sihtasutuselt ’nõustamisteenust’ summas, mis moodustab 30% Uniflex Systems OÜ poolt Sihtasutusele esitatud arvete kogumaksumusest. Pärast vastava kokkuleppe saavutamist saatis R. R Sihtasutuse nimelt Uniflex Systems OÜ-le
48. 10.
49. a tellimuskirja seoses ’infoedastuse lahendusega’, misjärel Uniflex Systems OÜ saatis Sihtasutusele 31.10.
50. a Tellimuskinnituse ja arve nr 110230-0001 kogusummas 5 979,60 (sh KM) erineva riistvara tarnimise, paigaldamise, seadistamise ja kasutajakoolituse eest. Seejuures on märkimisväärne, et arvesse olid muu riistvara hulgas märgitud televiisorid (LED, 55 tolli HDMI – 2 tk), kogumaksumusega 1790 eurot (+ KM), mida tegelikkuses Sihtasutusele ei tarnitud. 19.02.
51. a esitas omakorda Sihtasutus Uniflex Systems OÜ-le arve nr 173, summas 1793,88 eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’projektide ettevalmistamise ja projektides osalemisega seotud nõustamine ja konsultatsioon’. Tegelikkuses antud arves osutatud teenust pole Sihtasutus osutanud. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele ja eelnevalt viidatud arvele nr 110230-0001 teostas Sihtasutus
52. 10.
53. a ja 12.12.
54. a Uniflex Systems OÜ arvelduskontole maksed kogusummas 5979,60 eurot. Uniflex Systems OÜ teostas omakorda 10.06.
55. a Sihtasutuse arvelduskontole arve nr 173 alusel ülekande summas 1793,88 eurot, mis moodustas 30% Sihtasutuse poolt Uniflex Systems OÜ-le kantud rahalistest vahenditest. Sihtasutus esitas projekti raames EAS-ile projektikohaseid kulutusi tõendavate dokumentidena koopiad arvest nr 11023-0001, sellega seonduvast viitest nr 011023321920 ja arve alusel tehtud ülekannet tõendavatest dokumentidest. Nende alusel leidis eksitusse viidud EAS, et Sihtasutus on teinud projektiga seonduvaid kulutusi ja teinud ka 747,45 euro suuruse omafinantseeringu. Seetõttu maksti Sihtasutusele välja vastav toetuseosa (85 % kulutustest) kogusummas 4235,55 eurot. Samas ei vasta Uniflex Systems OÜ arve nr 11023-0001 summas 5 979,60 (sh KM) tegelikkusele (seda oli televiisorite maksumuse osas tahtlikult suurendatud ja antud summa arvelt maksti hiljem osaühingu poolt Sihtasutusele tagasi omafinantseering 30 %). Seega maksti toetuseosa (4235,55 eurot) EAS-i poolt Sihtasutusele välja ekslikult, kuna K. K , R. R ja T. Hein viisid N. T kaasaaitamisel EAS-i teadvalt eksimusse tegelikest asjaoludest. 3.2.
56. soodustuskelmus seoses ettevõttega KO! OÜ 01.06.
57. a sõlmisid Sihtasutus ja KO! OÜ projekti EU48755 raames lepingu, mille sisuks oli koostöö teadus- ja arendustöö valdkonnas nutikangaga seotud robootika, automaatika ja informatsiooni- ning kommunikatsioonitehnoloogiate arendamiseks. Vastavalt sõlmitud lepingule ja kuupäevaga 27.10.
58. a dateeritud ’Tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile’ pidi KO! OÜ valmistama kolm suuremõõdulist interjööritekstiili, mis pidi riputatama üles Targa Maja hoonesse. Lepingujärgseks töö eesmärgiks oli kavandada, arendada ja rakendada tööle nutikangal, tekstiilil vms materjalil põhinevad ja hoones kasutatavad sisekujundusega või hoone kasutamisega seotud tehnilised lahendused, mis töötaks koos hoone automaatikasüsteemidega või hoone erinevate tehnosüsteemide kasutamiseks või juhtimiseks mõeldud tarkvaraga. 27.10.
59. a esitas KO! OÜ Sihtasutusele ka arve nr 106, summas 39 000 eurot (sh KM). Tegelikkuses ei olnud 27.10.
60. a 6 KO! OÜ poolt arves nr 106 märgitud tööd arve esitamise ajaks tehtud ning tööde üleandmisevastuvõtmise aktis märgitu ei vastanud tegelikkusele. Enne viidatud lepingu sõlmimist Sihtasutuse ja KO! OÜ vahel pidasid T. Hein, R. R ja K. K läbirääkimisi KO! OÜ huve esindava juhatuse liikme K. O ga ja leppisid kokku, et KO! OÜ tagab temaga lepingu sõlmimise korral omafinantseeringu 30% ulatuses temalt tellitavate tööde kogumaksumusest ja kannab selle üle Sihtasutuse poolt esitatud arve alusel. Samuti lepiti hiljem kokku, et hoolimata lepingujärgsete tööde viibimisest esitab KO! OÜ enne projekti nr EU48755 lõppu (
61. 10.
62. a) Sihtasutusele arve, mida KO! OÜ arve nr 106 näol ka tegi. 31.12.
63. a esitas omakorda Sihtasutus KO! OÜ-le arve nr 235, summas 11 700 eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’testkeskkonna kasutamine’. Tegelikkuses polnud testkeskkond selleks ajaks aga veel valmis, millest tulenevalt polnud võimalik seda kasutada. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele, koostatud lepingule ja arvele nr 106 teostas Sihtasutus 30.
65. a, 08.12.
66. a ja 31.12.
67. a KO! OÜ arvelduskontole maksed kogusummas 39 000 eurot. KO! OÜ teostas omakorda 31.12.
68. a ja 02.01.
69. a Sihtasutuse arvelduskontole arve nr 235 alusel ülekanded kogusummas 11 700 eurot, mis moodustab 30% Sihtasutuse poolt KO! OÜ-le kantud rahalistest vahenditest. Sihtasutus esitas projekti raames EAS-ile projektikohaseid kulutusi tõendavate dokumentidena koopiad arvest nr 106 ja arve alusel tehtud ülekandeid tõendavatest dokumentidest. Nende alusel leidis eksitusse viidud EAS, et Sihtasutus on teinud projektiga seonduvaid kulutusi ja teinud ka 4875 euro suuruse omafinantseeringu. Seetõttu maksti Sihtasutusele välja nutikangaga seonduva robootika, automaatika ja informatsiooni- ning kommunikatsioonitehnoloogiate arendamisega seotud projekti toetuseosa (85 % kulutustest) kogusummas 27 625 eurot. Tegelikult polnud selleks ajaks arves nr 106 märgitud töö tehtud / valmis. Seega ei vasta ei KO! OÜ arve nr 106 summas 39 000 eurot (sh KM) ning ka Sihtasutuse 31.12.
70. a arve nr 235 summas 11 700 eurot (sh KM) tegelikkusele (kangas polnud valmis, testkeskkond polnud valmis). Toetuseosa (27 625 eurot) maksti EAS-i poolt Sihtasutusele välja ekslikult, kuna K. K , R. R ja T. Hein viisid K. O kaasaaitamisel EAS-i teadvalt eksimusse tegelikest asjaoludest. 3.2.
71. soodustuskelmused seoses ettevõttega IT Villa OÜ
72. a jaanuaris-veebruaris sõlmisid Sihtasutus ja IT Villa OÜ projekti EU41359 raames töövõtulepingu, mille sisuks oli Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse miljööväärtusliku hoone (xxxx, Rakvere) testsüsteemi juhtimislahenduse väljatöötamine. Samuti sõlmisid eelnevalt nimetatud osapooled
73. a augustis-septembris veel teisegi töövõtulepingu, mille sisuks oli Rakveres asuvate hoonete tehnosüsteemide monitooringulahendus. Enne viidatud lepingute sõlmimist Sihtasutuse ja IT Villa OÜ vahel pidasid K. K , R. R ja T. Hein läbirääkimisi IT Villa OÜ huve esindava N. T ga ja leppisid kokku, et IT Villa OÜ tagab temaga lepingu sõlmimise korral omafinantseeringu 30% ulatuses temalt tellitavate tööde kogumaksumusest ja kannab selle üle Sihtasutuse poolt esitatud arvete alusel. Ühtlasi lepiti kokku, et IT Villa OÜ poolt Sihtasutusele esitatud arved on paisutatud, et katta omafinantseeringuks vajaminevaid kulutusi. Vastavalt sõlmitud lepingutele esitas IT Villa OÜ Sihtasutusele ajavahemikul
74. a juulist kuni
75. a septembrini rea arveid tarnitud kauba (andurid, sensorid, USB jms.) ja / või osutatud teenuste (elektritööd, installatsioonitööd, konfigureerimine jms.) kohta (arved nr 11220-0001; nr 11220-0002; nr 11231-0001 ja nr 11271-0001), mille abil näidati hoonete tehnosüsteemide monitooringu-lahenduse ning Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse miljööväärtusliku hoone 7 (xxxx, Rakvere) testsüsteemi juhtimislahenduse väljatöötamise hinda selle tegelikust maksumusest 8 964,60 euro (sh KM) võrra kallimana. 24.10.
76. a esitas omakorda Sihtasutus IT Villa OÜ-le arve nr 141, summas 1785 eurot (sh KM) teenusekirjeldusega ’Arendusprojekti juhtimine ja nõustamine; 17,85 tundi’. Samuti esitas Sihtasutus 19.02.
77. a IT Villa OÜ-le arve nr 172, summas 3583,20 (sh KM) teenusekirjeldusega ’Projektide ettevalmistamise ja projektides osalemisega seotud nõustamine ja konsultatsioon; 1 kuu’ ja 22.01.
78. a veel ka arve nr 241, summas 3596,40 (sh KM) teenusekirjeldusega ’Testkeskkonna kasutamine; 1 kuu’. Lisaks sellele koostas K. KEAS-ile 19.12.
79. a projekti EU41359, mille sisuks oli täiendava taotluse eelarve 411 596,76 eurole. Muuhulgas taotleti kolme nutitelefoni ostmist (kogusummas 1558,70 eurot). 11.02.
80. a ei pidanud EAS Kompetentsikeskuste arendamise meetme hindamiskomisjon nutitelefonide ostmist põhjendatuks, misjärel Tõnu Hein koos K. Kja R. Riga mõtlesid välja skeemi, mil moel läbi EAS-i rahastuse nutitelefonid ikkagi soetada, misjärel T. Hein leppis skeemi realiseerimise üksikasjad kokku
81. a jaanuaris IT Villa OÜ juhatuse liikme N. T ga. Skeemi realiseerimise esimeses faasis ostis IT Villa OÜ 03.03.2015.a krediidimüügiarvega Telia Eesti AS-ilt (endine Elion, AS Eesti Telekom) kolm nutitelefoni (kogumaksumusega 2459 eurot; sh KM). Seejärel koostas N. T IT Villa OÜ nimelt Sihtasutusele kuupäevaga 30.01.
82. a dateeritud arve nr 11248-0001 (viite nr. 011248321925) summas 5988 eurot (sh KM), millesse peideti T. Heina palvel ka eelnimetatud kolm telefoni (teenusekirjelduses märgitud tööd ’katsetused, diagnostika. Andurite ja monit. Systeemi seadistused 30.01.2015’ olid tegelikult juba [teises sõnastuses] kajastatud 22.10.
83. a arves nr 11220-0002 ja just nende väidetavalt
84. a jaanuaris tehtud tööde nime all näidati projekti raames kantud kuludena ka telefonide maksumust). Antud kolm telefoni läksid faktiliselt K. K , R. Ri ja T. Heina kasutusse: K. K kasutuses oli kuni 06.10.
85. a mobiiltelefon Apple iPhone 6 (64 GB, kaubakood MG4F2ET/A; IMEI: 358360069782643 (tumehall)) maksumusega 785 eurot, R. Ri kasutuses oli mobiiltelefon Apple iPhone 6 (64 GB, kaubakood MG4J2ET/A; IMEI: 359226060532858 (kuldne)), maksumusega 785 eurot ja T. Heina kasutuses oli kuni 22.04.
86. a mobiiltelefon Apple iPhone 6 Plus (64 GB, kaubakood MGAH2ET/A IMEI: 354440064592371 (tumehall)), maksumusega 889 eurot. Vastavalt omavahelisele kokkuleppele, sõlmitud lepingutele ja eelviidatud arvetele teostas Sihtasutus ajavahemikul
87. a juulist
88. a detsembrini IT Villa OÜ arvelduskontole makseid kogusummas 35 870,04 eurot. IT Villa OÜ teostas omakorda 13.12.
89. a, 19.02.
90. a ja 26.01.
91. a Sihtasutuse arvelduskontole arvete nr 141, nr 172 ja nr 241 alusel kokku 8964,60 eurot, mis moodustab 30% Sihtasutuse poolt IT Villa OÜ-le kantud rahalistest vahenditest. Sihtasutus esitas projekti nr EU41359 raames EAS-ile projektikohaseid kulutusi tõendavate dokumentidena koopiad arvetest nr 11220-001, nr 11220-0002, nr 11231-0001, nr 11248-0001 ja nr 11271-0001 ning arvete alusel tehtud ülekandeid tõendavatest dokumentidest. Nende alusel leidis eksitusse viidud EAS, et Sihtasutus on teinud projektiga seonduvaid kulutusi ja teinud ka 4485,10 euro suuruse omafinantseeringu. Seetõttu maksti Sihtasutusele välja IT Villa OÜ-ga seonduvate kulutuste katteks mõeldud projekti toetusosa (85 % kulutustest) kogusummas 25415,60 eurot. Samas ei vastanud IT Villa OÜ-lt soetatud toodete-teenuste maksumus arvetel esitatule. Toetuseosa (25415,60 eurot) maksti EAS-i poolt Sihtasutusele välja ekslikult, kuna K. K , R. R ja T. Hein viisid N. T kaasaaitamisel EAS-i teadvalt eksimusse tegelikest asjaoludest (kaupadeteenuste tegelikest hindadest). Seejuures ei kasutatud saadud soodustust ka teatud osas mitte8 eesmärgipäraselt (soodustuse eest soetatud nutitelefone ei olnud projekti jaoks vaja ning need olid asjassepuutuvate isikute isiklikus kasutuses). 3.2.
92. soodustuskelmus seoses ettevõttega Võrguvara AS
93. a oktoobris sõlmisid Sihtasutus ja Võrguvara projekti EU41359 raames töövõtulepingu, mille sisuks oli Kompetentsikeskuse testsüsteemide funktsionaalsuse loomine ja toimimise tagamine vastavalt hankes nr 166901 esitatud pakkumisele. Vastavalt esialgsele lepingule oli lepinguhind maksimaalselt 77800 eurot (sh KM), hiljem lepingut korrigeeriti töövõtjale makstava tasu osas ja tellija kohustus tasuma töö eest tunnitasu alusel (72.- eurot tund, sh KM) vastavalt tegelikult tehtud tööde mahule ning seadmete ja vahendite eest vastavalt nende maksumusele, kuid mitte rohkem kui 47 998,80 eurot (mis sisaldas kõiki makse ja tasu autoriõiguste eest). Enne viidatud lepingu sõlmimist Sihtasutuse ja Võrguvara AS-i vahel pidasid T. Hein, R. R ja K. K läbirääkimisi Võrguvara AS-i huve esindava J. R ga ja leppisid kokku, et AS Võrguvara tagab temaga lepingu sõlmimise korral omafinantseeringu 30% ulatuses temalt tellitavate tööde kogumaksumusest ja kannab selle üle Sihtasutuse poolt esitatud arvete alusel. Ühtlasi lepiti kokku, et AS Võrguvara poolt Sihtasutusele esitatavad arved on paisutatud, et katta omafinantseeringuks vajaminevaid kulutusi. Pärast vastava kokkuleppe saavutamist saatis Sihtasutus 31.10.
94. a Võrguvara AS-ile tellimiskirja, mille kohaselt sooviti tellida seadmeid ja vahendeid Targa Maja Kompetentsikeskuse testkeskkondade jaoks. Samas saatis T. Hein J. R le e-kirja, milles palus esitada arve summale 4999 eurot (+ KM) ja märkida selgituseks / teenusekirjeldusse järgmine tekst : ’teisaldatavate hoone ja väliskeskkonna kompleksandurite hankimine ja eksperthinnang nende omadustele ning kasutatavusele ja edasi-arendatavusele’. Vastuseks nimetatud palvele esitas Võrguvara AS 31.10.
95. a Sihtasutusele arve nr 41410066 summas 5998,80 eurot (sh KM), mille teenusekirjelduse tekst langeb kokku palutuga. Antud arve oli koostatud ja esitatud, ilma et teenusekirjelduses olevad tööd oleksid olnud selleks ajaks tehtud. Lisaks sellele esitas Võrguvara AS 09.09.
96. a Sihtasutusele hinnapakkumise nr PK20150290901SS ja 09.10.
97. a arve nr 41510021 summas 11 841,01 eurot (sh KM). Esitatud pakkumise teenuse-kirjelduseks oli ’Extreme Networks Summit X440’. Samuti esitas Võrguvara AS Sihtasutusele 15.10.
98. a arve nr 41510033, summas 47 800 eurot (sh KM), mille selgituseks oli märgitud ’arve vastavalt lepingule nr 2015.10.01

§ 22lg 3 järgi mõistetavaks karistuseks rahaline karistus 100 päevamäära, s. o 1000 eurot. Kar

S § 64 lg 1 alusel mõista Tõnu Heinale liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel rahaline karistus 500 päevamäära, s.o 5000 eurot. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Tõnu Hein on kokkuleppest aru saanud ja nõustunud sellega ning on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet. Samuti on kriminaalasja menetlemisel järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Tõnu Hein tuleb süüdi tunnistada KarS § 210 lg 2 ja §

§ 22lg 3 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Asitõendid - Kr

MS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kõik asitõendid ja salvestised kriminaalasja nr 16221000063 toimiku juurde. Lõplikud otsustused asitõendite suhtes tehakse kriminaalasja nr 16221000063 raames, kui langetatakse lõplik menetlusotsus teiste asjast läbikäivate isikute osas. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 750 eurot. Kokkuleppe kohaselt võimaldada Tõnu Heinal tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 750 eurot osadena 1 aasta jooksul. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 10