Obsah (7)

§ 185§ 34§ 71§ 291§ 342§ 337§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 22.veebruar 2018 Kriminaalasja number 1-17-6106 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Juhan Sarv K

§ 185lg 2 alusel jäävad menetluskulud süüdistatava kanda.

Süüdistatav Enno Klaaseril tasuda väljamõistetud kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus

1. Enno Klaaserit süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud KarS
2. peatüki
3. jaos sätestatud kuriteo ja hoolimata sellest, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, käitles sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja kantud amfetamiini. NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, selliseks koguseks on 1,3 g amfetamiini, käitles narkootilist ainet amfetamiini koos M.M. järgnevalt: - umbes 100 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini peitis M.M. 2017 jaanuari kuus Tartu maakonnas, Tähtvere vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 170 km oleva metsatee ääres asuvasse metsatukka, tegi E. Klaaserile peidiku asukoha teatavaks ja E. Klaaseriga hoidis ainet peidikus koos M.M. kuni 02.02.2017 E. Klaaser selle välja kaevas ja koos Tartu linna toimetasid; - umbes 20 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini peitis M.M. Tartu maakonnas, Mäksa vallas, Kaagvere lähedale metsatukka, tegi E. Klaaserile peidiku asukoha teatavaks ja E. Klaaser hoidis ainet peidikus koos M.M. , kuni selle 04.02.2017 nimetatud kohast kaasa võtsid ning toimetasid käitlemise eesmärgil Tartu linna ning millest 5,06 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini (32% amfetamiinsulfaadi sisaldusega, s.o puhta aine kogusega 1,19 grammi) leiti ja võeti ära 05.02.2017 M.M. i ja E. Klaaseri ühise elukoha Tartu linn, XXX läbiotsimisel. Nimetatud amfetamiinist andis E. Klaaser 05.02.2017 Tartu linnas, XXX saunas ühe tarvitamiskoguse edasi V.S. ja hoidis enda valduses 0,70 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini (29% amfetamiinsulfaadi sisaldusega, s.o puhta aine kogusega 0,15 grammi), kuni see leiti ja võeti politsei poolt ära 05.02.2017 tema kinnipidamisel. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
4. Tartu Maakohtu 17.11.2017 otsusega karistati E. Klaaserit KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi 3 aasta vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 05.02.2017 – 05.05.2017, s.o 3 kuud, ja mõisteti kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 06.04.2016 otsusega mõistetud kandmata karistuse 2 aasta 5 kuu 18 päeva vangistuse võrra ning mõisteti E. Klaaserile kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuseks 5 aastat 2 kuud 18 päeva vangistust, mille algust arvestatakse alates 17.11.
5. 2.
6. Maakohus avaldas tunnistaja M.M. i ütlused, kuid ei arvestanud neid tõendina kohtuotsuse tegemisel. M.M. it kuulati kohtueelsel uurimisel üle kahtlustatavana. Kahtlustatava ülekuulamise protokollides on märked selle kohta, et ülekuulatavale selgitati tema õigusi

§ 34lg 1 järgi. Ülekuulamise eel on kahtlustatavale teatavaks tehtud kahtlustuse sisu, mille sisuks on Kar

S § 184 lg 2 p-de 1, 2 sätestatud kuriteo toimepanemine koos E. Klaaseriga. Kahtlustatavana ülekuulamise protokollidest ei nähtu, et menetleja on selgitanud ülekuulatavale õigusi keelduda ütluste andmisest oma abikaasa vastu. Ülekuulatavale oli selgitatud, et võib keelduda ennast süüstavate ütluste andmisest, kuid ei olnud selgitatud õigust keelduda abikaasat süüstavate ütluste andmisest. Menetluses osalevate isikute õiguste tagamine on menetleja kohustus neile õiguste selgitamisega. Ühe kuriteo toimepanemises kahtlustatud mitme isiku süüdistust on arutatud erinevates menetlusliikides. M.M. on süüdi mõistetud kokkuleppemenetluses. E. Klaaseri süüdistust arutas maakohus üldmenetluses. Maakohus ei saanud otsuse tegemisel aluseks võtta tõendit, mille saamisel ei arvestatud kõigi puudutatud isikute õigustega. Tunnistaja M.M. i ütlused süüstavad süüdistatavat E. Klaaserit ja ütluste andmisel ei olnud menetleja talle selgitanud

§ 71lg 1 p 5 sätestatud õigust keelduda ütluste andmisest.

2 2.

1. Maakohus uuris kohtuistungil suulisi ja dokumentaalseid tõendeid ning jõudis siseveendumuse järgi tõendite hindamisel järeldusele, et süüdistatavale esitatud süüdistus on tõendatud. 2.
2. Tõendid kinnitavad, et E. Klaaser tarvitas amfetamiini, mida ta korduvalt sai M.M. i käest ja võttis ka tema tagant amfetamiini. E. Klaaser andis ütlusi, et ta oli karistusest tingimisi vabastatud ja tal oli ohtlik näha kui, M.M. pakendas kodus amfetamiini. Mingil määral süüdistatav tarvitas amfetamiini ja sai seda M.M. käest, vahest korra nädalas, vahest 2 korda nädalas, vahest 3-4 korda nädalas, ühe tarbimise korra korraga. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuakt nr 267T tõendab 06.02.2017 E. Klaaserilt võetud proovis narkootilise aine, amfetamiini sisaldust. Dokumentaalne tõend kinnitab süüdistatava ütlusi narkootilise aine tarvitamisest. Süüdistatav tunnistab oma ütlustes, et andis ühe tarvitamiskoguse amfetamiini edasi V. S, kui nad käisid koos XXX maja keldris asuvas saunas. Tunnistaja V. S ütlused kinnitavad süüdistatava ütlusi süüdistatavalt amfetamiini saamises süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et V. S ja M.M. i vahelisse kõnesse sekkub E. Klaaser, kes ütles, et saab „deliitada“. Sõna pärineb venekeelsest sõnast „jagama“. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et see jutuajamine oli seoses narkootilise aine lubamisega V. S. Nimetatud tõendid kinnitavad, et V. S sai amfetamiini tasuta. 2.
3. Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab, et E. Klaaser peeti kinni 05.02.2017 kell 23.30 tema elukohas XXX , Tartus ja temalt võeti ära minigrip kilekott kollast värvi ainega. Ainet on vaadeldud asitõendina ja kirjeldatud vaatlusprotokollis. Ekspertiisiaktiga nr 17EAN0229 on tõendatud, et aine massiga 0,70 g sisaldab 29% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 0,15 g amfetamiini. Tõendid kinnitavad, et E. Klaaser oli amfetamiini tarvitanud vahetult enne tema kinnipidamist kahtlustatavana 05.02.2017 ja et tema enda juurest leiti väikeses koguses amfetamiini. Eelnimetatud tõenditega tuvastatud asjaolud kinnitavad E. Klaaseri poolt narkootilise aine käitlemist NPALS § 2 lg 3 tähenduses. E. Klaaser omas, valdas ja andis tasuta üle narkootilist ainet kolmandatele isikutele. 2.
4. Järgnevalt analüüsis maakohus kas E. Klaaser käitles narkootilist ainet väikeses koguses või suures koguses. Süüdistatava ütluste järgi ta ei teadnud metsas olevatest peidikutest ja läks koos M.M. metsa juhuslikult viimase juhatamisel. Teda kutsuti metsa autot porist välja aitama. Ta ei teadnud, mida metsast otsitakse. Alles teisel korral Kaagvere lähedal sai aru, et metsast otsitakse narkootikumi. 07.02.2017 ütluste ja olustiku seostamise protokoll tõendab, et E. Klaaser juhatas menetlejale kätte peidikute asukohad Kaagvere lähedal metsa sees ja Tähtvere vallas TallinnTartu-Võru-Luhamaa maantee 170 km vasakule viiva tee äärest metsa seest. E. Klaaser näitas asukohti, kust võeti Kaagvere lähedalt sambla seest purk ainega ja Tähtvere vallas kuuse alt purk ainega. Aine leidmise kohta tõendavad ka sündmuskoha vaatlusprotokollid. Tõendid kinnitavad, et süüdistatav teadis peidikute asukohti. Ka suulised tõendid kinnitavad, et E. Klaaser aitas M.M. il kahel korral otsida metsas maa sisse peidetud amfetamiini, mille nad koos üles leidsid ja toimetasid nende ühisesse korterisse XXX, Tartus. Tunnistaja R.T. kinnitab, et ta käis koos K.K. ja M.M. Tallinn-Tartu maantee ääres Tartu piirist välja sõites umbes 15 – 20 km metsa seest purki otsimas. M.M. käskis tuua E. Klaaseri ka metsa ja R. T tegi seda. Midagi leidmata sõitsid kõik metsast ära, M.M. Ennoga ja tunnistaja K. K. Oli jutt, et otsiks metalliotsija, muidu ei leia kätte.

§ 291lg 1 p 2 alusel võttis kohus tõendina vastu tunnistaja K.

K kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütlused. Pärast ütluste avaldamist kinnitas K. K, et ta jääb antud ütluste juurde. K.K. i ütluste järgi käis tema Tartust väljas Tallinna poole sõites Tähtvere vallas metsast peidikut otsimas, kuid üles ei leidnud. Tunnistaja käis koos R. T. Kaagvere lähedalt metsast tunnistaja otsimas ei käinud. 3 Süüdistatava ütlustega, tunnistaja R. T ütlustega ja dokumentaalse tõendiga, jälitustoimingu protokolliga on tõendatud, et Tähtvere vallast metsast narkootilise aine leidsid ja toimetasid oma elukohta E. Klaaser ja M.M. kahekesi. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et 02.02.2017 kell 17:03:53 alanud kõnes teatab E. Klaaser R. T, et viimane ei otsiks enam aparaati, kõik on käes. Teate peale R. T ägestub, kuid siis lepib. Tunnistaja R. T ütluste järgi tegi tema ise ettepaneku, et otsiks metallidetektoriga, sest purgil on metallist kaan peal. Ta võttis kontakti vennaga, kellel aparaat oli, kuid vend oli metallidetektori välja laenanud. Kui talle helistati, et aparaati pole enam vaja, sai ta aru, et purk on leitud ja metallidetektorit ei ole enam vaja. Süüdistatava ütluste järgi pidi R. T vennalt aparaadi saama, aga M.M. võttis selle Ramirendist. E. Klaaser jäi metallidetektoriga metsa otsima. M.M. sõitis linna asju ajama ja oli ära üsna pikalt. Kui hakkas juba pimedaks minema, leidis süüdistatav purgi. Süüdistatava ütluste järgi pärast Tähtverest purgi väljakaevamist päev hiljem läksid nad Kaagverre tuttavatele külla ja sealt tagasi tulles otsisid metsast kuuse alt järgmise purgi üles. Purgile oli kinnas peale tõmmatud. Eeltoodud tõendid tõendavad, et süüdistatav osales mõlemal korral peidikutest narkootilise aine äratoomisel koos M.M. ja koos toimetasid aine oma elukohta. 2.

1. Kahe kohtuotsusega on tõendatud, et E. Klaaser on varem narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest karistatud isik. E. Klaaseri korduv karistatus KarS § 184 lg 2 pde 1, 2 kinnitab kohtupraktikas kujunenud seisukohta. Tingimisi viimasest karistusest vabastatuna ei lõpetanud E. Klaaser narkootilise aine omamist ja tarvitamist. Nagu eelpool tuvastatud, ta andis seda väikeses koguses edasi ka kolmandatele isikutele. E. Klaaser ei täitnud kontrollkohustust, näitas sellega üles mittekuuletumist kehtivale õiguskorrale ja kohtuotsusega määratud kohustusele. E. Klaaser asus katseajal ebaseaduslikult käitlema narkootilist ainet. Narkootilise aine käitlejana tundis süüdistatav enda kogemuste kaudu oma elukaaslase käitumises narkootilise aine käitlejat. Tunnistaja R.R. ütlused tõendavad, et narkootikume tarvitanud isik tunneb teise tarvitaja ära. Tunnistaja tunneb M.M. it ja K. K. Mõlemad on käinud tunnistaja juures ja M.M. käitumisest on tunnistaja ära tundnud narkootilise aine tarvitaja. M.M. on käinud tunnistaja juures koos K. K. Tunnistaja on näinud M.M. i ja E. Klaaseri ühises elukohas narkootilise aine käitlemisele iseloomulikku tegevust. Tunnistaja on näinud abikaasasid koos omaette toas vett keetmas ja kirjeldab seda tegevust kui narkootilise aine tarvitamiseks ettevalmistavat tegevust. Süüdistatava ütluste järgi nägi ta enda elukohas magamistoas aine ümberkaalumist ja pakendamist. Enda tarbeks sai ta ainet abikaasalt M.M. ilt. Süüdistatava ja tunnistaja R. R ütlused tõendavad abikaasade ühist tegevust narkootilise aine käitlemisel. Olukorras, kus süüdistatav oli teadlik, et abikaasal on narkootilist ainet, et tema juurde käivad ja ta suhtleb tihedalt narkootilist ainet tarvitavate isikutega (K. K, V. S), on eluliselt usutav, et süüdistatav teadis, mida ta koos teiste narkootilise ainega seotud isikutega metsa otsima läheb. Elulist usutavust kinnitab ka asjaolu, et enne Tähtvere vallas asuvasse metsa sõitmist peideti ära telefon, et vältida positsioneerimist ja nende teolt tabamist. Telefoni peitmise koha näitas süüdistatav kätte ütluste olustikuga seostamisel. 2.
2. Läbiotsimisprotokoll, et E. Klaaseri ja M.M. i ühise elukoha läbiotsimisel leiti köökelutoast köögikaal amfetamiini jälgedega; magamistoast riidekapi otsast arvutikoti välimisest sahtlist kunsthammaste kõrvalt kile seest 1 minigrip kilekott, mille sees hele aine. Ekspertiisiaktiga on tõendatud, et riidekapi otsast leitud kilekotis on pruun pulber massiga 5,06 g ja sisaldab 32% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 1,19 g amfetamiini. Süüdistatav võttis omaks, et tegemist on tema arvutikotiga, kuid eitas selle sees oleva narkootilise aine endale kuuluvust. Maakohtus ei osanud ta ka arvata, kes võis selle kilekoti sinna panna. Maakohus järeldas, et süüdistatavale kuuluvas kotis oli temale kuuluv aine. Süüdistatav valdas narkootilise aine tarvitajana ainet ja mitte millestki ei ole alust järeldada, et 4 keegi teine pani endale kuuluva aine tarvitajale kättesaadavasse kohta, ilma et tarvitaja sellest teaks. E. Klaaserile kuuluvate esemete hulka narkootilise aine panemist ei saa käsitleda peitmisena. Koos tegutsenud abikaasad teadsid, kus nad narkootilist ainet hoiavad. Iseasi, kas nad tahtsid aine asukohta teise eest varjata. Eluliselt ei ole usutav, et narkootilist ainet peidetakse aine tarvitaja asjade hulka kellegi teise kui aine tarvitaja enda poolt. K.K. peeti kahtlustatavana kinni samaaegselt E. Klaaseriga viimase elukohas XXX elukohas. K.K. i juurest leiti samuti 1 minigrip kott, milles oli 0,62 g amfetamiini. Läbiotsimisprotokoll tõendab, et K.K. i elukoha läbiotsimisel leiti kokku 19,8 g amfetamiini. K.K. i ütluste kohaselt on ta seda amfetamiini saanud E. ja M.M.. elukohas olevast peidikust. Ühelt K.K. i elukohas leitud pakendilt, mis sisaldas kõige rohkem, s.o 11,2 g amfetamiini, leiti M.M. i ja K.K. i bioloogilise materjali kõrval ka E. Klaaseri DNA. E. Klaaseri DNA olemasolu tõendab ekspertiisiakt. DNA ekspertiisiaktist nähtub, et proov, mida eksperdid võrdlesid, sh E. Klaaseri bioloogilise materjaliga, oli võetud kilest nutsakult, mida narkootilise aine ekspertiisiakti kohaselt oli omakorda ümbritsenud rullikeeratud kilekott. Bioloogilise vedeliku leidmise koht viitab selgelt pakendamisele. E. Klaaseri DNA leiti sisemiselt pakendilt, mitte välisküljelt, mis tähendab, et E. Klaaser võttis vähemalt osa selle pakendi kiletamisest. Narkootilise aine võrdlusekspertiisiakt tõendab aine päritolu. Eksperdiarvamuse kohaselt pärines nii E. Klaaseri kinnipidamisel rahakotis leitud, kui ka elukoha läbiotsimisel tema arvutikotis ja K.K. i elukoha läbiotsimisel leitud aine ühest valmistuskogusest, mida on väiksemateks kogusteks jagatud. Samast pärines ka Tartumaal, Tähtvere valla metsas sündmuskohal leitud amfetamiin massiga 121,4 grammi, mis sisaldas 27,6 grammi amfetamiini. Süüdistatava ütluste järgi oli neil M.M. tülid seoses narkootikumidega. Süüdistataval oli narkootikumide tarvitamise keeld ja narkootikumide elukohas paiknemine oli talle ohtlik. Seoses sellega oli juhus, kus süüdistatav võttis linast, millele oli paigutatud narkootiline aine ja viskas selle põrandale. Viide eelkirjeldatud teoga pakenditele jääda võivast bioloogilisest vedelikust ei ole eluliselt usutav. Maakohus ei välistanud võimalikke tülisid abikaasade vahel seoses narkootilise ainega. Nende tülide põhjuseks võis olla aine jagamine või saadava tulu jagamine. Ükski süüdistatava tuvastatud tegu ei viita sellele, et ta vältis narkootilist ainet ja sellega seotud tegusid. E. Klaaser ei vältinud narkootilise aine käitlemist ise ega võtnud midagi ette, et abikaasa ei käitleks narkootilist ainet. 2.
3. NPALS § 3 lg 1 järgi ja sotsiaalministri 18.05.2005 määrusega nr 73 kehtestatud lisa 1 kohaselt kuulub amfetamiin I nimekirja ning selle käitlemine on lubatud vaid narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg-s 1 ettenähtud juhtudel. E. Klaaseril ei olnud ühtegi nimetatud põhjust narkootilise aine omandamiseks ja käitlemiseks ega luba selleks tegevuseks. Seega oli amfetamiini omandamine ja edasiandmine ebaseaduslik ning vastab KarS §-s 184 ettenähtud kuriteo koosseisule. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Riigikohtu 25.11.2016 otsuse nr 3-1-1-95-16 p 21 on öeldud, et vaadeldava sätte mõttes tuleb suure koguse tuvastamiseks võtta esmalt seisukoht, missugune on konkreetse aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele isikule. Seejuures peab aluseks võtma puhta, mitte segatud aine koguse. Järgnevalt tuleb tuvastada, millises koguses narkootilist ainet isik käitles ning kas sellest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule. (Vt nt RKKKo 31-1-121-06, p 11, 3-1-1-52-07, p 10, 3-1-1-101-07, p 13, 3-1-1-67-08, p 12, 3-1-1-68-09, p 8 ja 3-1-1-100-13, p 11). 5 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 16.12.2011 andmetel on keskmine ühekordne kogus narkootilise joobe tekitamiseks amfetamiini puhul 130 mg, keskmine kogus kümnele inimesele 1,3 g. 2004 United Nations Office on Drugs and Crime World drug report, peatükk 2, alajaotus 2.4, punktist 2.4.1, lk 159 (http://www.unodc.org/pdf/WDR_2004/volume_1.pdf) nähtuvad samad andmed. Amfetamiini päevane annus on 130 mg, kümnele isikule piisav päevane kogus seega 1,3 grammi. Kokku leiti E. Klaaseri valdusest 1,34 g puhast amfetamiini. Seega on tegemist suure koguse narkootilise ainega. 2.
4. Maakohtu hinnangul käitles E. Klaaser narkootilist ainet otsese tahtlusega. Varem samasuguse kuriteo eest korduvalt karistatud isikuna ta teadis, et narkootilise aine omamise, hoidmise ja edasiandmisega teostab kuriteokoosseisule vastava teo ja tahtis seda. E. Klaaser teadis enda varasemast karistusest ja tegutsedes narkootilise aine käitlemisel koos teise isikuga, M.M. , oli ta teadlik ka koosseisulistest raskendavatest asjaoludest ning teadlikult realiseeris kuriteokoosseisu. 2.
5. Maakohus ei nõustunud kaitsjaga selles, et E. Klaaseri tegevuses on tuvastatud ainult aine otsimine ja leidmine, kuna süüdistatav ei teadnud, mida ta otsib. Eelpool on maakohus põhjendanud E. Klaaseri teadmist kuriteokoosseisulistest asjaoludest ja teo subjektiivse külje tõendatust. Asjaolu, et süüdistust ei esitatud K.K. ile ja R. T, ei välista süüdistatava vastutust. Maakohus on tõendite hindamisel jõudnud järeldusele, et E. Klaaser oli kuriteokoosseisulistest asjaoludest teadlik. Tema ärakasutamist ei ole toimunud. Seepärast jättis maakohus kõrvale kaitsja argumendid vahendlikust täideviimisest. 2.
6. Eeltoodud tõenditega on tuvastatud narkootilise aine käitlemine kahe isiku poolt, mis on KarS § 184 lg 2 p 1 järgi koosseisuline karistust raskendav asjaolu. Kohtuotsustega on tõendatud E. Klaaseri varasem karistatus KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi. Varasem karistatus kinnitab sama teo varasemat toimepanemist ja on koosseisuline vastutust raskendav asjaolu KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Maakohus ei tuvastanud süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid. 2.
7. Karistuse osas märkis maakohus järgnevat. Karistusregistri andmetel on E. Klaaser varem korduvalt karistatud isik. Tal on 5 kehtivat kriminaalkaristust ja 4 kehtivat väärteokaristust. Kaks kehtivat kriminaalkaristust on KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja üks kehtiv väärteokaristus on NPALS § 151 lg 1 järgi. Tähelepanu väärib asjaolu, et väärteona karistatavad narkootikumidega seotud süüteod on toime pandud samadel aastatel kui kuriteona karistatavad süüteod. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Arvestades E. Klaaseri süü suurust on teda võimalik mõjutada edaspidi hoiduma samasuguste kuritegude toimepanemisest KarS § 184 lg 2 santsiooni alammääras. Kuigi süüdistatav jätkab vaatamata varasematele karistustele samasuguste kuritegude toimepanemist, ei ole tema tegude ulatus raskemaks muutunud. Käideldud narkootilise aine kogus ja kordade arv on suhteliselt väiksed. Maakohus arvestas karistuse mõistmisel, et E. Klaaseril on Tartu Maakohtu 06.04.2016 otsusega ärakandmata karistus ning samuti asjaolu, et süüdistatav viibis eelvangistuses. Apellatsioon
8. Tartu Maakohtu 17.11.2017 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav E. Klaaseri kaitsja vandeadvokaadi vanemabi H. Kuningas, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja mõista E. Klaaser õigeks. 6 Maakohtu otsus on põhjendamata ning ebaõigesti on kohaldatud materiaalõigust. Apellatsioonis käsitletud puudused on kõrvaldatavad ringkonnakohtu poolt, mistõttu ei ole vajalik asja saatmine uueks menetlemiseks maakohtule. 3.
9. Süüdistatava ütluste järgi ta ei teadnud metsas olevatest peidikutest ja läks koos M.M. metsa juhuslikult viimase juhatamisel. Teda kutsuti metsa autot porist välja aitama. Ta ei teadnud, mida metsast otsitakse. Alles teisel korral Kaagvere lähedal sai aru, et metsast otsitakse narkootikumi. Otsuses viidatakse 07.02.2017 ütluste ja olustiku seostamise protokollile, millest nähtuvalt E. Klaaser juhatas menetlejale kätte peidikute asukohad Kaagvere lähedal metsa sees ja Tähtvere vallas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee 170 km vasakule viiva tee äärest metsa seest. Ülalnimetatud tõendid on loodud peale seda kui E. Klaaser oli nendes viidatud kohtades viibinud. Seetõttu on loomulik, et E. Klaaser oskas aine leiukohti ette näidata. Need tõendid ei tõenda aga seda, et E. Klaaser oleks enne nendesse kohtadesse minekut teadnud selliste kohtade olemasolust ja seal narkootikumide asumisest. E. Klaaseri ütlusest nähtuvalt polnud ta teadlik M.M. i narkootilise aine peidikutest. R. T ja K.K. i ütluste kohaselt M.M. midagi R. T ega E. Klaaserile narkootilisest ainest ei rääkinud. Mainiti vaid seda, et on vaja purki otsida. K.K. i ütlustes räägitakse ainest ja tunnistaja ütlusest nähtuvalt ainet ka otsiti. R. T ütlustest nähtuvalt ta aimas, et otsitavas purgis oli amfetamiin. R. T ega ka K.K. ei väida, et E. Klaaser oleks teadlik olnud narkootilisest ainest, selle peidikust, samuti sellest mida otsiti. Apellatsioonis leitakse, et maakohus tugineb järelduste tegemisel oletustele mitte aga tõenditele. 3.
10. Ei ole arvestatud asjaolu, et E. Klaaser ja M.M. olid abikaasad, elasid koos ühes korteris, sõiduk oli M.M. oma. Seega ei saanud E. Klaaser end distantseerida. Olles abikaasa ei saa E. Klaaser vastutada oma abikaasa tegude eest. Seetõttu ei saa E. Klaaserile omistada M.M. i tegusid. Olukorras, kus leitud esemed läksid M.M. i valdusesse ei saanud nende saatust määrata E. Klaaser. Need oli omandanud M.M. oma raha eest, oli need ise ära peitnud. Ei ole tõendatud mistahes kokkulepe selle kohta, et M.M. i käideldud narkootikumide suhtes oleks E. Klaaseril õigus. Kuna narkootilised ained sai M.M. ning olles sõiduki omanik oli ta pädev otsustama mida või keda autos vedada. Otsusest pole võimalik aru saada, kuidas oleks E. Klaaser pidanud elukaaslast takistama, mis oleks olnud tegu, mis oleks välistanud vastutuse. 3.
11. Maakohtu hinnangul aitas E. Klaaser M.M. il kahel korral otsida metsas maa sisse peidetud amfetamiini, mille nad koos üles leidsid ja toimetasid nende ühisesse korterisse XXX Tartus. Tulenevalt KarS § 184 mõttest ei ole selline tegevus nagu otsimine ja leidmine narkootilise aine käitlemine. 3.
12. Maakohus ei ole avanud E. Klaaseri osa grupi liikmena. Ei nähtu, kuidas soodustas E. Klaaser aine käitlemist. 3.
13. Tunnistaja R. R ütlused ei tõenda, et E. Klaaser koos M.M. ainet käitleks. Maakohus on tuvastanud, et E. Klaaser sai oma tarbeks M.M. ilt ainet. Tunnistaja ütlused ei lükka ümber väidet, et E. Klaaser vaid oma tarbeks ainet sai. Asjaolu, et tema elukaaslane samas korteris ainet käitles, s.o kaalus, pakendas jms. tegi, ei kandu üle E. Klaaserile. 3.
14. Korteris asunud riidekapi otsast E. Klaaserile kuuluvast kotist leiti kilekott pruuni pulbriga massiga 5,06 g ja sisaldab 32% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 1,19 g amfetamiini. Maakohus teeb järelduse, et süüdistatavale kuuluvas kotis oli temale kuuluv aine. Maakohtu järeldus on meelevaldne. Korteris ei elanud E. Klaaser üksi vaid koos oma elukaaslasega. E. Klaaseri väitel oli arvutikott küll tema, kuid ta ei kasutanud seda. Faktiliselt teostasid tegelikku 7 võimu koti üle kõik korteris elavad isikud, sellele oli juurdepääs igaühel. Ei ole välistatud võimalus, et aine omanik oli M.M. ja tema selle aine ka kotti paigutas. 3.
15. Ühelt K.K. i elukohas leitud pakendilt, mis sisaldas kõige rohkem, s.o 11,2 g amfetamiini, leiti M.M. i ja K.K. i bioloogilise materjali kõrval ka E. Klaaseri DNA. E. Klaaseri DNA leiti sisemiselt pakendilt, mitte välisküljelt, mis tähendab, et E. Klaaser võttis vähemalt osa selle pakendi kiletamisest. K.K. ei ole kinnitanud, et oleks E. Klaaserilt ainet saanud. Maakohtu otsusest nähtub, et samas korteris, kus elas E. Klaaser, käideldi narkootikume, pakendati neid. Käitlejaks oli M.M. . E. Klaaseri ütlustest nähtuvalt ei meeldinud talle see, mida elukaaslane tegi ja sellel pinnal olid tülid. E. Klaaseri ütluste kohaselt oli maha visanud lina, kus olid narkootikumid. Sellega seoses võis jääda pakendile ka tema DNA. 3.
16. Maakohus leiab, et ükski süüdistatava tuvastatud tegu ei viita sellele, et ta vältis narkootilist ainet ja sellega seotud tegusid, kuid siin tuleb veelkord peatuda asjaolul, et Klaaserid olid abielus ja elasid koos. 3.
17. E. Klaaser ei eita, et andis 05.02.2017 Tartu linnas, XXX saunas ühe tarvitamiskoguse edasi V. S ja hoidis enda valduses 0,70 grammi tarvitamisvalmis amfetamiini (29% amfetamiinsulfaadi sisaldusega, s.o puhta aine kogusega 0,15 grammi), kuni see leiti ja võeti politsei poolt ära 05.02.2017 tema kinnipidamisel. Sellega on ta käidelnud ainet väikeses koguses ning selles ei ole ka süüdistust esitatud. 3.
18. E. Klaaser ei määranud narkootilise aine osas midagi, sest narkootikumid võttis M.M. enda kätte ja käitles neid oma tahte järgi. Vastus apellatsioonile
19. Tartu Ringkonnakohtu 08.01.2018 määrusega võeti süüdistatava kaitsja apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 25.01.
20. 4.
21. Nimetatud ajaks esitas kirjalikud seisukohad apellatsiooni osas prokurör, kes leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks puudub alus ning palub jätta kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Apellatsioonis esitatud väitega, et E. Klaaseri teadmatust M.M. i narkootikumide peidikutest ei ole ümber lükatud, ei saa nõustuda. Maakohus, mõistes E. Klaaseri süüdi narkootilise aine käitlemises, lähtus õigustatult tõendite kogumist, mitte ainult süüdistatava enda ütlustest. Tunnistajate R. T ja K.K. i ütlustest nähtub, et E. Klaaser otsis Tähtvere vallas metsas asuvas peidikus purki, kaevates labidaga maad, mida võttis kodust kaasa, kui R. T tema järel käis. E. Klaaseri enda ütlustega, tema ütluste seostamise protokolliga, jälitustoimingu protokollis kajastatud kõnedega ning tunnistajate R. T, K.K. i, R. R ja V. S ütlustega kogumis on ümber lükatud E. Klaaseri ütlused talle etteheidetud kuriteost osavõtust eitamise kohta. 4.
22. Apellatsioonis on süüdistatava ütlusi analüüsitud valikuliselt. Nimelt E. Klaaser kinnitas maakohtus, et ta ei teadnud enne esimese peidiku juurde sõitmist selle koha olemasolust ja seal narkootikumide asumist, kuid võttis omaks, et sõites teisel päeval koos M.M. Tähtvere vallas metsas asuva peidiku juurde teadis ta, et minnakse otsima narkootikume, milleks võeti kaasa ka metalliotsija. Samuti ta võttis omaks, et enne metsatukka jõudmist peitis tema mõlema mobiiltelefonid teel asuva elektriposti alla selleks, et politsei ei saaks nende asukohti positsioneerida. E. Klaaser samuti kinnitas, et kasutades metalliotsijat, leidis tema narkootilist ainet sisaldavat purgi, mida nad koos M.M. vedasid nende ühisesse elukohta, kusjuures tagasiteel Tartusse võtsid kaasa ärapeidetud mobiiltelefonid. Taolised süüdistatava ütlused on kooskõlas tema poolt ütluste ja olustiku seostamise protokolliga ning 02.02.2017 E. Klaaseri ja R. T vahel peetud kõnega. 4.
23. Apellatsioonis tuginetakse mitmete järelduste juures M.M. i poolt kohtueelses menetluses 8 antud ütlustele, milliseid maakohus tõendina arvesse ei võtnud. Seega apellandi väide, et maakohus tugines järelduste tegemisel oletustele, mitte aga tõenditele, ei ole õige ja kooskõlas maakohtu poolt tuvastatuga. 4.
24. Apellatsiooni kohaselt heidetakse süüdistatavale ette tegu, mida seadus kuriteona ette ei näe. Taolise väidega ei saa nõustuda, kuna E. Klaaserile on esitatud süüdistus narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises grupis, seega kogutud tõendid seonduvad mõlema grupi liikme tegevuse ja osavõtu kohta. Süüdistuses on välja toodud iga grupiliikme osalus ning ühisele tegevusele viitavad teguviisid. Seega süüdistuses märgitud tegevus narkootikumide otsimises ja leidmises on grupiviisilise käitlemise üks teguviis, mis mahub NPALS § 2 p 3 sätestatud käitlemise definitsiooni osateo alla. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
25. Ringkonnakohus, uurinud maakohtu istungite protokolle ning kogutud tõendeid, tutvunud esitatud apellatsiooni ja prokuröri vastusega sellele, leiab, et apelleeritud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks alust ei ole. Maakohtu siseveendumuse kujunemine on kogutud tõendite uurimise ja analüüsi puhul jälgitav ja põhjendatud.
26. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu sellekohaste motiividega ja jätab need

§ 342lg 3 p 1 alusel käesolevas otsuses üle kordamata.

Vastuseks kaitsja apellatsioonis esitatud põhjendustele märgib kolleegium järgmist. Enamik kaitseväiteid E. Klaaseri narkokuriteo süüdistuse osas on maakohtu otsuses käsitlemist leidnud. Seega ei sisaldu apellatsioonis sedavõrd kaalukaid argumente, mis ajendaks ringkonnakohut maakohtu süüdimõistvat otsust tühistama.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus pole ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ega rikkunud ka menetlusõiguses sätestatud põhjendamiskohustust. Kogutud tõenditest tulenevalt on jälgitavalt kujunenud maakohtu järeldustes arusaam süüdistatava süü tõendatusest.
2. Appellatsioonimenetluses vaidlustatakse jätkuvalt süüdistatava E. Klaaseri süüküsimust ja väidetakse, et E. Klaaseril polnud puutumust süüdistuses märgitud ja maakohtus tuvastatud narkokuriteoga.
3. Ringkonnakohtu hinnangul järeldas maakohus õigesti, et E. Klaaser aitas M.M. il kahel korral aktiivselt otsida metsas maa sisse peidetud amfetamiini, mille nad koos üles leidsid ja toimetasid nende ühisesse elukohta XXX Tartus. Apellatsiooni põhiväide on, et E. Klaaser pole narkootilist ainet süüdistuses märgitud asjaoludel grupi liikmena käidelnud, ning leitakse, et KarS § 184 mõttest tulenevalt ei ole tema tegevus narkootilise aine otsimisel ja leidmisel narkootilise aine käitlemine. Samas märgitakse sedagi, et süüdistatava abikaasa poolt samas elukohas E. Klaaseri silme all narkootilise aine kaalumine, pakendamine jne., tegevus pole puutumuses E. Klaaseriga. Nimetatud asjaolud on maakohtu otsuses juba käsitlemist leidnud ning ringkonnakohus ei saa kuidagi nõustuda kaitseväitega, et E. Klaaser on asjas tuvastatud asjaolude puhul lihtsalt kauge distantseeritud kõrvalvaataja ja maakohus on andnud kogutud tõenditele ebaõige hinnangu.
4. Seonduvalt apellatsiooni väitega, et narkootilist ainet aktiivselt otsides ja selle leides ning seejärel sõidukiga Tartu linna toimetades pole tegemist selle käitlemisega, märgib ringkonnakohus järgmist. Alates
5. jaanuarist 2015 kehtiv KarS § 184 redaktsioon näeb ette vastutuse narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Käitlemine kujutab endast NPALS § 2 p 3 järgi narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamist, valdamist, vahendamist, tarbimist, kasvatamist, korjamist, valmistamist, tootmist, töötlemist, 9 pakkimist, säilitamist, hoidmist, laadimist, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamist, ning tasu eest või tasuta tarnimist kolmandale isikule. Riigikohus on asunud seisukohale, et KarS § 184 lg 1 (ei teo toimepanemise ajal kehtinud redaktsioonis ega alates
6. jaanuarist
7. a kehtivas redaktsioonis) ei anna narkootilise või psühhotroopse aine käitlemistegude ammendavat loetelu. Seega on seadusandja selles sättes üldmõiste "käitlemine" abil avatud kataloogina kriminaliseerinud erinevad osateod, millest igaüks eraldivõetuna võib realiseerida süüteokoosseisu. Sellega on seadusandja tahtnud muuta narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise karistatavaks kõikides selle võimalikes avaldumisvormides. Nii piisab kuriteo objektiivsete tunnuste realiseerimiseks näiteks sellest, et suurt kogust narkootilist ainet ainult hoitakse ilma seda ainet eelnevalt omandamata (RKKKo nr 3-1-1-56-15 p 11). Seega ei saa nõustuda apellatsiooni väitega, et leitud narkootilise aine purkide üle sai valdust teostada vaid M.M. ja tema oli otsustav selle üle mida või keda autos vedada. Ilmselgelt oli E. Klaaseri kaasamine narkootilise aine otsimisele loodusest, kannustatud soovist narkootiline aine operatiivselt leida ja toimetada see edasiseks käitlemiseks süüdistatava ja M.M. i elukohta Tartus, kus narkootilist ainet vallati, pakendati ja tarvitajatele omakorda edasi anti.
8. Apellatsioonis korratud väide süüdistatava „juhuslikust“ sattumisest metsa (näit. teda oli kutsutud metsa autot porist välja lükkama), on ringkonnakohtu jaoks pärast tõenditega tutvumist eluliselt mitteusutav. E. Klaaseri isik ei sattunud juhuslikult narkootilise aine käitlemisega seotud tegevustesse, sest tegemist oli selles kuriteoliigis kogemustega isikuga. Apellatsioonis püütakse kahtluse alla seada ilmselgeid tõendeid, mis kinnitavad süüdistatava süüd. Nii leitakse süüdistatava E. Klaaseri enda osavõtul toimunud ütluste olustikuga seostamise osas asjakohatult, et see ei saa olla tõend, kuna see „on loodud peale seda kui E. Klaaser oli nendes viidatud kohtades viibinud.“ See on aga põhjendatult üks süüdistatava süüd kinnitavatest tõenditest, sest kinnitab tema aktiivset osalust narkootilise aine peidikute otsimisel.
9. Tunnistajate R. T, K.K. i, R. R ja V. S ütlustega kogumis on ümber lükatud E. Klaaseri ütlused talle etteheidetud kuriteo osavõtust eitamise kohta. Eelnimetatud tunnistajad kirjeldavad E. Klaaserit kui aktiivset narkootilise aine käitlejat, kellel endal oli ainet ja kes seda tarvitas ning kes vajadusel andis seda tarvitamiseks teistele isikutele. Tunnistaja R. R on kinnitanud oma ütlustes abikaasade E. Klaaseri ja M.M. i ühist tegevust narkootilise aine käitlemisel.
10. Kuriteo asjaolude tervikpildi kujunemisel on õige ja põhjendatud viidata asjas läbiviidud mitmesuguste narkootilise aine ekspertiiside puhul järgmisele. Nimelt arvukatelt ekspertiisobjektidelt võetud ainete proovide puhul (näit. E.Klaaseri elukoha läbiotsimisel leitud arvutikotist leitud aine, tema kinnipidamisel rahakotist leitud aine, K.K. i elukohast äravõetud kilest nutsakas koos ainega ja Tähtvere vallas metsas sündmuskohalt leitud aine) tuvastati narkootilise aine amfetamiini olemasolu ning ekspertarvamuse kohaselt pärinesid need samast valmistuskogusest (partiist), mida oli hiljem väiksemateks jagatud (Ko To lk 157-164).
11. 04.02.2017 Mäksa vallas Kaagvere lähedal metsatukas koos M.M. narkootilise aine otsimise ja leidmise käigust annab kinnitust ka jälitustoimingu protokoll, milles on fikseeritud 04.02.2017 kell 10.34 Enno Klaaseri ja K.K. vaheline telefoni- kõne. E. Klaaser annab teada K.K. ile, et nad on parasjagu Kaagvere kandis. E. Klaaser räägib, et „käisime kuradi seal, vaata saime kätte…no selle väiksema, kahekümnese.“ Selle peale vastab K.K. , et „vedas ja siis on väga hästi“(Ko To lk 196). Eeltoodud E. Klaaseri kõne kinnitab ilmekalt, et ta oli vägagi teadlik, mida otsima mindi ja et narkootilise aine leidmisest olid nad väga huvitatud. 10
12. Süüdistatav väitis maakohtu istungil, et tema läbiotsimisel rahakoti vahelt äravõetud narkootiline aine kuulus talle. Endale kuuluva arvutikoti sahtlist leitud narkootilise aine osas distantseeris E. Klaaser ennast ja väitis, et see ei kuulunud temale. Korteris asunud riidekapi otsast E. Klaaserile kuuluvast arvutikotist leiti kilekott pruuni pulbriga massiga 5,06 g mis sisaldas 32% amfetamiinsulfaati ja pulbris sisaldus 1,19 g amfetamiini. Maakohtu seisukoht on apellandi arvates meelevaldne, kuid ringkonnakohus peab õigeks maakohtu järeldust, et süüdistatavale kuuluvas kotis oli temale kuuluv aine. Üldsõnaline kaitseväide, et arvutikott oli küll E. Klaaseri oma, kuid ta ei kasutanud seda ja keegi võis narkootilise aine tema teadmata arvutikotti paigutada, on järjekordselt asjakohatu, sest koheselt pole usutav, kes ning miks pidi taoliselt käituma.
13. Aktiivset puutumust narkootilise ainega kinnitab ka asjaolu, et ühelt K.K. i elukohas leitud pakendilt, mis sisaldas kõige rohkem, s.o 11,2 g amfetamiini, leiti M.M. i ja K.K. i bioloogilise materjali kõrval ka E. Klaaseri DNA. E. Klaaseri DNA leiti sisemiselt pakendilt, mitte välisküljelt, mis tähendab, et E. Klaaser võttis vähemalt osa selle pakendi kiletamisest. Maakohtu otsusest nähtub, et samas korteris, kus elas E. Klaaser, käideldi narkootikume, pakendati neid. Käitlejaks oli M.M. . E. Klaaseri ütlustest nähtuvalt ei meeldinud talle see, mida elukaaslane tegi ja sellel pinnal olid tülid. E. Klaaseri ütluste kohaselt oli maha visatud lina, kus olid narkootikumid. Siinjuures pakutakse apellatsioonis asjakohatult välja, et sellega seoses võis kuidagi kogemata jääda kokkupuutest linaga pakendile ka tema DNA.
14. Apellatsioonis püütakse kujundada pilt E. Klaaseri abikaasast M.M. ist kui narkojõugu juhtfiguurist, kelle kontrolli all narkootilise aine käitlus toimus, kuid see ei sobitu asjas kogutud tõenditest tuleneva infoga. Eluliselt mitteusutav on väide, mille kohaselt varasema kriminaalse kogemusega süüdistatav ei saanud ennast abikaasa M.M. i narkokäitlusest distantseerida, kuna nad jagasid ühist elukohta.
15. Ringkonnakohus märgib nõustuvalt prokuröri vastusega, et apellatsioonis esitatud kaitseversioonis on süüdistatava ütlusi analüüsitud valikuliselt ja välja võetud need lausekatked, mis justkui ei kinnita süüdistatava süüd. Need üksikud laused aga ei väära arusaama toimunu tervikpildist ega sea kuidagi kahtluse alla süüdistatava tegevust narkootilise aine käitlemisel. Maakohtus E. Klaaser muuhulgas kinnitas, et ta ei teadnud enne esimese peidiku juurde sõitmist selle koha olemasolust ja seal narkootikumide asumist, kuid võttis omaks, et sõites teisel päeval koos M.M. metsas asuva peidiku juurde teadis ta, et minnakse otsima narkootilist ainet, milleks võeti kaasa ka metalliotsija. Samuti võttis ta ütlustes omaks, et enne metsatukka jõudmist peitis ta mobiiltelefonid teel asuva elektriposti alla selleks, et politsei ei saaks nende asukohti positsioneerida. Taoline tegevus kinnitab selgelt, et süüdistatav oli teadlik oma ebaseadusliku tegevuse sisust narkokäitlejana ning igati püüti vältida õiguskaitseorganitele vahelejäämist. E. Klaaseri ütlustest avaldub samuti, et kasutades metalliotsijat, leidis ta narkootilist ainet sisaldava purgi, mille nad M.M. viisid nende ühisesse elukohta, kusjuures tagasiteel Tartusse võeti kaasa eelnevalt konspiratiivsuse mõttes ärapeidetud mobiiltelefonid. Taolised süüdistatava ütlused on kooskõlas tema poolt ütluste ja olustiku seostamise protokolliga ning 02.02.2017 E. Klaaseri ja R. T vahel peetud kõnega, milles E. Klaaser teatab R. T, et metalliotsija on käes ja R. T pole vaja seda enam otsida.
16. Süüdistatava enda ütluste kohaselt nägi ta enda elukohas magamistoas abikaasa poolt narkootilise aine kaalumist ja pakendamist. Ise sai ta ka abikaasa käest tarbimiseks ainet. Maakohtus ja ringkonnakohtus uuritud tõendid kinnitavad, et süüdistatav oli narkootilist ainet peitmiskohast Tartu linna edasi toimetades, ainet hoides ja edasi andes, teadlik grupi liikmena narkokuriteo süüteokoosseisu asjaoludest. 11
17. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes

§ 337

lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 17.11.2017 otsuse muutmata ja kaitsja H. Kuninga apellatsiooni rahuldamata. 21. Kaitsja H. Kuningas on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu 11 pooltunni ulatuses maakohtu otsuse analüüsi ja apellatsiooni koostamise eest summas 264 eurot, sh käibemaks 44 eurot. Arvestades kaebuse mahtu ja selles esitatud asjaolusid, leiab ringkonnakohus, et tasutaotlus selles ulatuses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 175lg 1 p 4 ja § 185 lg 2 alusel tuleb E.

Klaaseril hüvitada riigile H. K kaitsjatasu 264 eurot. Tiit Lõhmus Mati Kartau /allkirjastatud digitaalselt/ 12 Juhan Sarv