Peep Havik tunnistati süüdi
lg 2 p 4 järgi ja teda karistati vangistusega 3 aastat.
g 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja Peep Havikule mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti karistuse kandmise algusajaks Peep Haviku kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 14.04.2014. 2 Viru Vanglalt saabus kohtule 27.02.2018 teade, et Peep Haviku kohta jõustus 15.02.2018 uus kohtuotsus nr 1-17-11174, karistuse lõpp ei muutunud. Viru Maakohtu 11.01.2018 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-11174 tunnistati Peep Havik süüdi
lg 2 p-de 1 ja 2 –
lg 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti nimetatud otsusega karistuseks mõistetud 4 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus ning Harju Maakohtu 13.10.2017 kohtuotsuse järgi mõistetud 4 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus, mõistes liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust, lugedes moodustatud liitkaristuse karistusaja alguseks 14.04.2014. Tallinna Vangla poolt koostatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 5 korral, reaalset vangistust kannab ta teist korda. Praegune käitumine erineb varasemast. Varasemalt toime pandud kuritegude loetelus on seksuaalkuritegu, dokumendi võltsimine, mootorsõiduki juhtimine joobes olekus, viimane kuritegu on väljapressimine grupis. Käesolev kuritegu on toime pandud ettekavatsetult ja tahtlikult, kasutades vägivalda ja sellega ähvardamist materiaalse kasu saamiseks. Kuritegude raskusastme tõus on nähtav. Soodusteguriks on grupi reeglite ja eesmärkide järgimine, majandusliku kasu saamise eesmärk. Väärteokorras on isikut karistatud 13 korral, viimati 09.02.2017
Kuivõrd kinnipeetav on vastuvõturežiimil, siis individuaalset täitmiskava talle koostatud ei ole. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 7 kuud vangistust. Enne kinnipidamist elas Peep Havik koos elukaaslase M-L J ja tema xxxx tütrega oma korteris aadressil xxxx. Kinnipeetava sõnul vabanedes ta seal enam elada ei saa, kuna elukaaslane on korteri praeguseks müünud ja elukaaslasega on suhe lõppenud. Samas saab ta asuda elama xxxx kuuluvasse korterisse xxxx. Tegemist on firma korteriga, kus Peep Havik pärast vangistust tööle asub. Korter on kahetoaline, heas seisukorras. Isikul on keskharidus. Ta õppis keskkooli ajal Venemaal tugevdatud režiimiga asutuses. Erialaselt on ta end täiendanud, kutsekooli lõpetas Venemaal puidutöötlemise erialal. Isiku enda sõnul töötas ta enne kinnipidamist peamiselt Soomes töövahenduse ja ehitusega tegelevas firmas xxxx ning Eestis oli tegev firmas xxxx, mis oli elukaaslase nimel. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt isikul enne kinnipidamist tulusid praktiliselt pole olnud. Kinnipidamise ajal töötamisse suhtub isik kahtlevalt, sest enda sõnul ei suuda ta kellegi alluvuses töötada. Kinnipeetava kulud vabaduses ületasid tema ametlikke sissetulekuid. Isik väärtustab liialt materiaalseid hüvesid, viimane kuritegu on toime pandud varalise kasu saamise eesmärgil ning uue sarnase kuriteo toimepanemine ei ole välistatud. KRaha andmetel isikul täitmata nõudeid ei ole, vabanemisfondis on 26.01.2018 seisuga 815,43 eurot. Vabanedes on kinnipeetaval võimalus asuda tööle xxxx. Kinnipeetava isa ja ema on surnud, õdede M ja E H on suhted head. Varasemast kooselust on isikul sündinud (praeguseks täiskasvanud) poeg J ja tütar M, kellega isik ka aeg-ajalt suhtleb, mõlemad on käinud ka kokkusaamistel. Põhimõttekindla inimese ja hea argumenteerijana omab kinnipeetav potentsiaali mõjutada inimesi. Tallinna Vangla andmetel on säilinud kuritegelikud suhted ning kinnipeetav võib olla mõjutatav (kuritegu on toime pandud grupis). Väljapressimine viitab tugevale teisi ärakasutavale elustiilile. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole isik alkoholisõltlane. Enda sõnul on ta mõistnud alkoholi kahjulikku mõju ja loobunud alkoholi tarbimisest alates 2014.a jaanuarist, põhjendades oma valikut sellega, et on budist ja meditatsioon ei käi alkoholi tarvitamisega kokku. Varasemalt on kinnipeetav alkoholiga liialdanud ja karistusregistris on fikseeritud seadusrikkumised nagu avaliku korra rikkumine ja 3 mootorsõiduki juhtimised alkoholijoobes. Vägivaldsuse kohta joobeseisundis andmed puuduvad. Narkootikumidest on kinnipeetav proovinud kokaiini ja kanepit, kuid väidetavalt oli tegemist pigem juhutarvitamisega. Isiku sõnul probleeme narkootikumide tarvitamisega ei esine ja sõltuvust ei ole. Samas suhtub isik teemasse kergekäeliselt ja ütleb, et selle tarvitamine on tavapärane. Kinnipeetav põeb kroonilist haigust, mistõttu saab pidevalt ravimeid. Isik on kõrge enesehinnanguga, eriti seltskonnas, kus hinnatakse tema omadega sarnaseid väärtusi. Isikul on head suhtlemisoskused, mis väljenduvad enesekindluses, kuid vahel võib ta kalduda manipuleerimisele. Ellusuhtumiselt on isik kohati põhjendamatult enesekindel ja paindumatu, mistõttu ei pruugi alati mõista teiste seisukohti. Konfliktses situatsioonis kasutatud domineeriv käitumisviis viitab vähesele tolerantsusele ja kalduvusele oma vajadusi läbi suruda. Mõningasele impulsiivsusele viitavad ka korduvad väärteokaristused LS alusel. Eesmärgi püstitus hetkel selge – enda sõnul soovib vältida kriminaalset käitumist, tegeleda budismiga ja asuda elama xxxx. Oma seniste tegude tagajärgedele mõtleb kinnipeetav vaid osaliselt, kaldudes oma tegusid õigustama. Isikul on välja kujunenud kuritegelik mõtteviis ja käitumismustrid. Käesolevalt on isik süüdi mõistetud lisaks väljapressimisele ka kuritegelikku grupeeringusse kuulumise eest – tema sissetulekud on saadud kuritegelikul teel. Kinnipeetav on vaenulik võimu, õigussüsteemi ja seaduste suhtes. Isik eitab grupeeringusse kuulumist ja väljapressimist. Vanglas on kinnipeetaval olnud probleeme ametiisikutega suhtlemisel ja korraldustele allumisel. Vangistuse ajal 09.02.2017 on isikut karistatud ka
Kriminaalhooldusel kinnipeetav olnud ei ole ning enda sõnul ei ole sellest ka huvitatud. Vestlusel avaldas isik tahet edaspidi hoiduda kriminaalsest käitumisest, samas on ta oma heaolu nimel valmis riskima ning uue kuriteo risk jääb püsima. Kinnipeetava puhul seisneb oht füüsilise vägivalla kasutamises enesekehtestamiseks ja probleemide lahendamiseks, osalemises organiseeritud kuritegevuses ja kriminaalse tulu taotlemises vägivalla abil. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 19%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 33%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Tallinna Vangla Peep Haviku tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kui kohus peab võimalikuks Peep Havik tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis oleks otstarbekas määrata talle katseaeg ja käitumiskontroll kuni 14.10.2018 ning määrata talle
Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et Peep Havik ei soovinud taotluse koostanud vanglaametnikule oma lähedaste andmeid anda. Rahvastikuregistri andmetel on Peep Haviku lähedasteks isikuteks xxxx sündinud poeg J H ja xxxx sündinud tütar M H. Peep Haviku isa M H ja ema L H on surnud. Andmebaasi Vangis andmetel on Peep Haviku juures vanglas lühiajalisel kokkusaamisel käinud peale M H ja J H ka tema õed E H ja M H. Tallinna Vanglas 11.01.2018 kinnitatud riskihindamisest nähtub, et Peep Havik kuulus A P juhitud kuritegelikku ühendusse, milles ta omas suurt mõjuvõimu ja sõnaõigust. Samasse ühendusse kuulus ka A V, kes vabanes Tallinna Vanglast 19.09.
Peep Havik ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta teab ka seda, et juhul kui kohus ta vabastab, siis tuleb tal täita talle pandavaid kohustusi ja kontrollnõudeid ning ta on valmis neid täitma. Ta ei ole varem kriminaalhoolduse all olnud. Varasemalt on tal olnud ärilisi ja ehituse alaseid kokkupuuteid äriühinguga, mis kindlustab talle elu- ja töökoha. Nad on olnud koostööpartnerid. Vastab tõele, et vangistuses olles on ta jätkanud suhtlemist oma kuriteokaaslase A V, kes on raske puudega invaliid. Ta ei saa teda jätta, sest ta ei tea, kauaks teda on. Ta saab aru, et ta peab keelduma A V suhtlemisest. Ta saab sellest aru, mida tähendab kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega. Kindlasti tal ei ole vaja nendega suhelda, aga ta ei saa iga inimese käest küsida, kas ta on kriminaalkorras karistatud. Teadlikult ta ei kavatse nendega suhelda, seda kohustust rikkuda, kui kohus sellise kohustuse talle paneb. Vanglas on ta olnud peaaegu 4 aastat. See aeg on talle inimeseks olemise seisukohalt väga palju õpetanud. Kindlasti on see õpetanud seda, mille poole ta on püüelnud, et saada paremaks inimeseks, kaastundlikumaks ja osavõtlikumaks. Sellele aitab kaasa ka religioosne suundumus, millega tal on kavas tegeleda. Ta saab hakkama ka oma töökohustustega. Tal ei ole nagu mingit suurt materiaalset huvi. Ta ei tea, kust selline arvamus on võetud. Ta kavatseb elada seaduskuulekalt. Kui karistus on kantud, siis kavatseb ta lahkuda Eestist. 55-aastasena ei hakka ta baarides kaklema, tema elu kulgeb ilma vägivallata. Inimese tegude tagajärgede eest vastutab inimene ise. Kõik, mis ta teeb ja mõtleb, sellel on tagajärg. See on talle vanglas oldud ajaga kohale jõudnud. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Peep Haviku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Peep Haviku ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis, et Peep Havik kannab karistust, mis on talle mõistetud Viru Maakohtu 11. jaanuari 2018.a otsusega nr 1-17-11174. Selle otsusega mõisteti Peep Havikule liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Kuna Peep Havik viibis alates 14. aprillist 2014.a vahi all, ning vahi all oldud aeg arvatakse karistusaja sisse, siis on Peep Havik tänase päeva seisuga enamuse karistusest ära kandnud, ehk kanda jääb karistust natuke rohkem kui pool aastat. Teisiti ja täpsemalt öeldes, ning arvestades seda, et Peep Haviku poolt talle mõistetud karistuse lõpuni ärakandmise korral jääb tema vanglast vabastamise päev puhkepäevale, siis kooskõlas VangS § 75 lg 1 teise lausega peaks ta vabanema 12. oktoobril 2018, st karistust jääb tal kohtuistungi päeva seisuga veel kanda 7 kuud ja 15 päeva. Vastavalt
lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega 5 karistusest vabastamine. Tegemist on kohtule antud avara kaalutlusotsustusega, mis võimaldab kohtul paindlikult arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega, sh eriliste asjaoludega. Käesoleva juhtumi asjaolud on erilised selle tõttu, et Peep Haviku suhtes on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud alles hiljuti, mistõttu lühiajaliselt kinnipeetavale ei ole jõutud individuaalset täitmiskava koostada. Tegelikult seda kava Peep Havikule ei koostatagi, sest VangS § 16 lg 1 kohaselt kinnipeetavale, kelle poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ületab ühte aastat, koostatakse kinnipeetava individuaalne täitmiskava, milles nähakse ette selle lõike 1 p-des 1-7 sätestatud asjaolud ja abinõud. Seega ei ole Peep Havik n-ö tavapärane kinnipeetav, kelle suhtes on vangla poolt koostatud individuaalne täitmiskava, ja mille täitmist saab kohus kõnealuse kaalutlusotsuse tegemisel arvestada ja hinnata. Käesoleva asja materjalide seas on ka kinnipeetava iseloomustus. Sellest iseloomustusest nähtub, et Peep Havikut on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Samuti nähtub iseloomustusest, et Peep Havik on väärteokorras karistatud 13 korda. Kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 tehtud määruse p-s 29 märkis kriminaalkolleegium, et olukorras, kus osa isiku karistatust puudutavaid andmeid on kustunud, ei ole kohtud õigustatud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel nendele andmetele tuginema. Eelnev seisukoht põhineb omakorda Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. oktoobri 2016.a otsusel asjas nr 3-1-1-70-16, milles käsitleti kustunud karistusregistri andmete tähendust karistuse mõistmise jaoks ja selgitati, et karistusregistrist kustutatud karistusandmed ei saa olla aluseks isikule mõistetava karistuse individualiseerimisel eripreventiivses tähenduses, kuna see ei arvesta süüdistatava vahepealset õiguskuulekat käitumist ning kaugeneb
Seega nähtub Riigikohtu praktikast selgelt, et karistusregistri arhiivi kantud andmetele pole lubatud tugineda muu hulgas siis, kui kohus lahendab
lg 4 alusel süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust. Kriminaalkolleegium jäi varem väljendatud seisukoha juurde ka viimases sellesisulises kohtuasjas (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 4 rakendusala piirneb seadusandja tahte 6 kohaselt süüdimõistetu, mitte vahistatu käitumise hindamisega, siis põhimõtteliselt ei saaks ka eelmainitud kehtivat distsiplinaarkaristust Peep Haviku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisel arvestada. Vähemalt on see problemaatiline. Hoolimata sellest soovib kaitsja lisada, et Peep Havikut hoiti kriminaalasjas nr 1-15-693 vahi alla rohkem kui 3 aastat ja 6 kuud. Sellise, erakordselt pikka aega vahistuses viibimise ajal on juba puht psühholoogiliselt mõistetav, et inimmeelt võivad läbistada väga paljud ja tugevad emotsioonid, mida ta ei ole võimeline kui mitte teadvustamise abil vabastama, siis vähemalt mõistusega kontrollima. Seda ainuüksi seetõttu, et erinevalt süüdimõistetust, valitseb vahistatut oma edasise saatuse osas teadmatus ja ebakindlus, sest kohus ei ole veel talle esitatud süüdistuse suhtes lõplikku otsustust teinud. Vangistusseaduse § 2 tähenduses kinnipeetavana vanglas viibimise ajal Peep Havikul ühtegi distsiplinaarasja ei ole. Ennist märkis kaitsja, et süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel on kohtule antud ulatusliku otsustusruum, mis võimaldab kohtul arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega, sh eripäraste asjaoludega. Käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades soovib ta kaitsjana kohtu jaoks esile tõsta ka seda, et juhul, kui Peep Havik jääks tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, siis - ja nagu ennist öeldud - vabaneks ta tähtaegselt juba
lg-st 4 palus kaitsja vabastada Peep Havik vangistusest tingimisi enne tähtaega ning allutada Peep Havik katseajaks karistusseadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile ajaks, mis ületab 12. oktoobrit 2018.a koos Peep Havikule kohtu poolt vajalikuks ja otstarbekaks peetavate kohustuste peale panemisega.
lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla ja kaitsja poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Peep Havik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Karistusregistri õiendist nähtuvalt on kinnipeetaval 2 kehtivat kriminaalkaristust ja 1 kehtiv väärteokaristus. Peep Havik kannab karistust esimese raskusastme kuritegude eest
§-de 255 lg 1, 214 lg 2 p 4 ja 184 lg 2 p 1,2 22 lg 3 järgi. Kohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta nimetatud kuritegude toimepanemise asjaolusid. Harju Maakohtu 13.10.2017 kohtuotsusega nr 1-15-693 karistati isikut kuritegelikku ühendusse kuulumise ning väljapressimise eest, mis on toimepandud kuritegeliku ühenduse poolt. Harju Maakohtu otsusest nr 1-15-693 nähtub, et Peep Havik kuulus A P kuritegeliku ühenduse koosseisu alates
lg 1 alusel, s.o võimuesindaja solvamise eest, rahatrahviga 7 trahviühikut, s.o 28 eurot (väärtegu on toime pandud 04.11.2016). Kui Peep Havik ei ole suutnud vanglas, range järelevalve all alluda kehtestatud korrale ning käituda õiguskuulekalt, siis ei ole kindlust selles, et ta suudab seda teha vabaduses. Vangla iseloomustusest nähtuvalt suhtub isik kinnipidamise ajal töötamisse kahtlevalt, sest enda sõnul ei suuda ta kellegi alluvuses töötada, mis seab kohtu hinnangul kahtluse alla ka tema valmisoleku vabanemisel töötada kellegi teise alluvuses. Tallinna Vangla ja prokuratuur ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul põhjendatud Peep Haviku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et tingimisi enne tähtaega vabanemisel on tal olemas garanteeritud töökoht xxxx ning tööandja tagab talle ka elukoha aadressil xxxx. Kohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks
Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.