Obsah (6)

§ 199§ 424§ 64§ 68§ 65§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 5. märts 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-96 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus. Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Krimina

§ 199

lg 2 p-de 7, 8,9 järgi ja

§ 424

lg 2 järgi; Ronald Kalda süüdistuses

§ 199

lg 2 p-de 7, 8 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. veebruari 2018 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Aimar Tamm (isikukood 37909152733), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatav Aimar Tamme apellatsioon Tartu Maakohtu
2. veebruari 2018 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada esitajale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
3. Tartu Maakohtu 12.02.2018 kohtuotsusega karistati Aimar Tamme

§

§ 199

lg 2 p-de 7, 8, 9 järgi 1 aasta vangistusega ja

§ 424

lg 2 järgi 11 kuu vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti mõistetud üksikkaristustest kergem kaetuks raskeimaga ja kuritegude kogumi eest mõisteti A. Tammele liitkaristuseks 1 aasta vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvati A.

Tamme kahtlustatavana kinnipidamise aeg 16.06.2017, s.o 1 päev, karistusaja hulka ning mõisteti lõplikuks karistuseks 11 kuud 29 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 05.12.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-10286 A. Tammele mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuud vangistust, võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti A. Tammele liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust hakatakse lugema alates 21.11.2017.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti A.

Tammelt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. 2. Tartu Maakohtu 12.02.2018 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes palub muuta maakohtu otsust süüdistatavale kergema suunas. Varguse episoodis märgib süüdistatav, et ta ei uskunud, et maakohus sellise kokkuleppe kinnitab ning ta ei ole antud süüteos osalenud ja ei ole kahju, mida solidaarselt jagada. Sõlmitud kokkulepe ei ole aktsepteeritav. Varguse episoodis palub A. Tamm kergemat karistust ja tekitatud kahju õiglast jagamist. A. Tamm kahetseb toimepandut ning maksab kinni kahju, mille kohus tuvastab. Samuti palub süüdistatav muuta kergemaks karistust

§ 424järgi.

Süüteo pani toime varguse toimepanemisest tulenevatest pingetest. A. Tamm kahetseb toimepandut ning on teinud lõpu alkoholiga. Tal on võimalus asuda tööle. Süüdistatav soovib, et reaalne vangistus asendatakse tingimisi vangistusega. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

1. Ringkonnakohus leiab, et A. Tamme apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.
2. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.
5. Ehk maakohtu otsuse peale on süüdistataval võimalus esitada apellatsioon mõistetud karistuse osas üksnes siis, kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

§ 199

lg 2 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

§ 424lg 2 näeb karistusena ette kuni nelja-aastase vangistuse.

Seega arvestades seaduses ette nähtud sanktsioone ning maakohtu poolt mõistetud karistusi, on kuritegudega mõistetud karistused kooskõlas seadusega. Argumendid, et karistus on liiga suur, käesoleval ajal ei päde.

1. KrMS § 245 lg 1 p 11 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava vastu esitatud tsiviilhagi või avaliku-õigusliku nõudeavalduse alus ja ese. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning maakohtu otsusega, esimese kohtuastme poolset menetlusnormide rikkumist ei avastanud. Kokkuleppes on kajastatud KrMS § 245 lg 1 p-s 11 tulenevalt tsiviilhagid ning maakohus on põhjendatult välja mõistnud kokkuleppes märgitud tsiviilhagid. Maakohtu istungil on süüdistatav välja toonud, et kokkuleppe sisu tervikuna on talle arusaadav, ta jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe on sõlmitud tema tahte kohaselt.
2. Kuna apellatsioonis ei ole välja toodud ühtegi KrMS § 339 rikkumist ning kokkuleppes kirjeldatud tehtu on kuritegu, see on karistusseadustiku järgi õigesti kvalifitseerinud ning süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette näeb, puudub süüdistataval KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt apellatsiooniõigus. Apellatsioon jääb edutuks.
3. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole A. Tammel KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimustes vaidlustada, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Maarika Kuusk Aarne Sarjas 2