Kostja I tegevus on pikema aja vältel olnud suunatud San Erika OÜ majandustegevuse takistamisele.
Viidatud piirangu eesmärgiks on ära hoida osaühingule kahju tekkimine seeläbi, et juhatuse liige tegutseb seadusjärgset esindusõigust teostades otseses huvide konfliktis. Käesolevas asjas ei muuda sisulist olukorda asjaolu, et kostja I loovutas nõude kolmandale isikule. Eeltoodust tulenevalt andis kostja I tahteavalduse vaidluse vahekohtu pädevusse andmiseks San-Erika OÜ nimel esindusõiguseta. Seega on kostja I käitunud ebalojaalselt San-Erika OÜ suhtes. Maakohus leidis, et iseenesest ei oma tähtsust, kas palganõue on põhjendatud või mitte. Antud vaidluses omab tähtsust juhatuse liikme kostja I käitumine seoses selle nõude esitamisega. Nõuet oleks saanud esitada ka teistel viisidel, minemata vastuollu äriseadustiku sätetega. Maakohus luges vahekohtu otsusega (tl 7-10), kostja I avaldusega (tl 29) ja Tallinna Ringkonnakohtu määrusega (tl 114-116) usaldusväärselt tõendatuks, et kostja I esindas äriühingut faktiliselt iseendaga peetavas õigusvaidluses. Sisuliselt andis kostja I kohtuistungil vande all samasisulisi ütlusi, kuigi iseendaga peetava õigusvaidluse kohta esitatud küsimustele vastas korduvalt, et ei saa küsimusest aru. Seadusest tulenevalt ei ole juhatuse liikmel õigust esindada osaühingut tehingute tegemisel iseendaga ega iseendaga peetavas õigusvaidluses ilma vastava osanike eraldi otsustuseta. Osanike eraldi otsust kohtule esitatud ei ole, samuti ei ole esitatud teise osaniku Peeter Jürgensi heakskiitu. Osanike otsust ei olnud kostjal I võimalik ainuisikuliselt vastu võtta, kuna kahe osaniku puhul, kui kummalgi on 50 % osalus, ei ole ühe osanikuga koosolek
Erisusi OÜ San-Erika põhikiri ette ei näe. Tallinna Ringkonnakohtu määruse järgi on jäetud poolte menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus leidis, et osaühingu jaoks on nimetatud menetluskulud kahju, mis on tekkinud seoses juhatuse liikme kostja I ebalojaalse käitumisega, eirates
Hageja on esitanud kohtule tõenditena avaldused prokuratuurile kostja I suhtes kriminaalasja algatamiseks ja kriminaalasja algatamise määrused. Avaldustes esitatud asjaolud ei ole tõendatud. Kohus leidis, et nimetatud tõendid ei tõenda, et kostja I on toime pannud mistahes süüteo ja need ei saa ka olla juhatuse liikme tagasikutsumise aluseks. Kohus leidis aga, et on usaldusväärselt tõendatud, et kostja I on käitunud ebalojaalselt osaühingu suhtes, esindades äriühingut faktiliselt iseendaga peetavas õigusvaidluses. Arvestades ülaltoodud asjaolusid, saab lugeda kostja I käitumist mõjuvaks ja oluliseks põhjuseks tema juhatuse liikmest tagasikutsumiseks. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5. Kostja I (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kostja I palus tunnistada
lg 5 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks ning jätta see käesolevas asjas kohaldamata. Menetluskulud palus kostja I jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti
Hageja ei ole hagis ning maakohus ei ole otsuses esile toonud, et kostja I rikkumine oleks olnud kestev. Samuti ei pea kostja I rikkumist oluliseks, kuna San-Erika OÜ-le ei ole kostja I tegevusest kahju 4 tekkinud. Vastupidi, kahju on tekkinud kostjale I, kellel on olulises summas jäänud saamata töötasu. Laine Lehtla poolt vahekohtumenetluseks nõusoleku andmisel võis esineda huvide konflikti olukord, mis võis kaasa tuua vahekohtumenetluseks antud nõusoleku tühisuse, kuid see ei tähenda automaatselt seda, et kostja I oleks käitunud ettevõtte suhtes ebalojaalselt ja rikkunud oluliselt ning kestvalt juhatuse liikme kohustusi. Maakohus ei ole otsuses sisuliselt eristanud kostja I käitumist huvide konflikti olukorras ja juhatuse liikme ebalojaalset käitumist. Kostja I on seisukohal, et ta on juhatuse liikmena käitunud selliselt, nagu iga mõistlik isik samasuguses olukorras käituks. Nõusoleku andmine vahekohtumenetluse pidamiseks ja muud toimingud olid tehtud San-Erika OÜ huvides ning ei tekitanud talle kahju. Kohtu arvates ei ole oluline kostja I palganõude põhjendatus, vaid kostja I käitumine. Seega ei ole maakohus asjas üldse välja selgitanud, kas kostja I on ettevõttele kahju tekitanud, jättes apellandi hinnangul asjas olulise asjaolu välja selgitamata. Juhatuse liikme tagasikutsumise näol on tegemist isiku ettevõtlusvabadust äärmiselt intensiivselt riivava meetmega, mille kohaldamine on põhjendatud vaid selgete aluste esinemisel. Maakohus ei ole oma otsuses märkinud, et mõni selline alus esineks. Maakohus on rikkunud põhjendamiskohustust, jättes selgitamata, milles seisneb San-Erika OÜ huvide kahjustamise risk või oluline kahju ja miks on võimalik rikkumine niivõrd raske ja kestev, et juhatuse liikme tagasi kutsumine on üldse proportsionaalne. Kostja I on seisukohal, et
lg 5 on vastuolus PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse põhimõtte ja PS §-s 32 sätestatud omandi kaitse põhiõigusega, kuna
lg-s 5 sätestatud juhatuse liikme tagasikutsumise regulatsioon võimaldab olulisel määral piirata isiku ettevõtlusvabadust ja omaniku omandiõigust ilma selleks piisavalt mõjuva ja olulise põhjuseta. Maakohus ei ole otsust tehes arvesse võtnud, et kostja I on ühtlasi 50 % San-Erika OÜ osade omanik ja tal on otsene huvi osaleda San-Erika OÜ juhtimises. Seadus peab määrama konkreetsed eeldused, mille täitmise korral võib ettevõtlusvabadust piirata. Erinevalt PankrS §-st 91 ja KarS § 49¹, puuduvad
Kostja I palub tunnistada
lg 5 kehtivas sõnastuses põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta
6. Hageja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning jätta menetluskulud kostja I kanda. Maakohus ei ole valesti kohaldanud materiaalõigust ehk
Kostja I väidab, et juhatuse liikme tagasikutsumise mõjuvaks põhjuseks saab olla eelkõige juhatuse liikme poolt oma kohustuste kestev oluline rikkumine. Hageja on seisukohal, et juhatuse liikme tagasikutsumise võimalus ei ole välistatud ka muudel asjaoludel ja tingimustes kus rikkumine on oluline. Antud juhul on tuvastatud, et äriühingu juhatuse liikme kostja I käitumine oli San-Erika OÜ ja hageja suhtes oma huvide seadusevastane eelistamine äriühingu huvidele ning sisustatud soovist saada hageja ja San-Erika OÜ arvelt alusetut kasu. Seega oli rikkumine oluline, nagu seda on tuvastanud ka maakohus. Täiesti ebaloogilised on kostja I selgitused, et kostja I poolt vahekohtu menetluseks nõusoleku andmist võib küll käsitleda küll kui huvide konflikti situatsioonis tehtut, kuid see ei tähendavat seda, et kostja I oleks käitunud ettevõtte suhtes ebalojaalselt. Asjas ei oma sisulist tähtsust see, kas kostja I töötasu nõue äriühingu vastu on põhjendatud. Hageja on seisukohal, et ükski mõistlik isik äriühingu juhatuse liikme staatuses ei käituks selgelt äriühingu huvide vastaselt nagu seda tegi kostja I. 5 Käesoleva asja lahendamise seisukohalt ei ole ka tähtis kas juhatuse liige oma tegevusega on juba kahju tekitanud (vastustaja leiab, et antud juhul on kahju ka juba tekitatud) või on see jäänud n-ö katse staadiumi. Oluline on, kas juhatuse liige on midagi, sh võimalikku lojaalsuskohustust, äriühingu suhtes rikkunud. Hageja ei nõustu kostja I käsitlusega, et
lõiget 5, mis võimaldab mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt osanikul või osanikel, kellel puudub äriühingus valitsev positsioon (häälteenamus). Juhatuse tagasikutsumise nõude võivad esitada osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist. Praegusel juhul on sellekohase nõude esitanud San-Erika OÜ osanik Peeter Jürgens, kellele kuulub äriühingus 50 % osalus sarnaselt kostjaga I, seega ei ole kummalgi osanikul võimalik teha häälteenamust nõudvaid otsustusi ainuisikuliselt (
Sisuline vaidlus on selle üle, kas praegusel juhul esineb mõjuv põhjus
lõike 5 tähenduses, mis õigustaks äriühingu autonoomiasse sekkumist ja juhatuse liikme tagasikutsumist enamusosalust mitte omava osaniku hagi alusel.
lg 5 kohaldamine eeldab väärtusotsustuse tegemist küsimuses, mis õigustab vähemuse või võrdse osalusega osaniku soovi eelistamist äriühingu juhtimisel.
Kuivõrd juhatuse liikme suhe äriühinguga on oma olemuselt kestvusvõlasuhe, siis VÕS § 196 lg 1 kohaselt saab niisuguse lepingu üles öelda eeskätt juhul, kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Niisuguse erakorralise ülesütlemise võimalikkus ei piirdu üksnes juhtudega, kus lepingurikkumine on jätkuvalt kestev.
lg 5 alusel juhatuse liikme tagasikutsumine ei eelda vältimatult, et äriühingule oleks juhatuse liikme tegevuse tõttu tekkinud varalist kahju. Sellest lähtudes ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda täiendavalt kostja I väiteid selle kohta, kas ja millises osas tõi tema tegevus kaasa äriühingul reaalse kahju tekkimise. Asjakohased ei ole viited
lõike 2 kohaldamisega seotud Riigikohtu praktikale, kuivõrd nimetatud säte käsitleb just nimelt juhatuse liikme poolt osaühingule kahju tekitamist, s.o tegemist on sisuliselt teistsuguse esemega vaidluste lahendamist käsitleva sättega. 12. Ringkonnakohtu arvates jõudis maakohus põhjendatult järeldusele, et
lõike 5 kohaldamise eeldused on praegusel juhul täidetud ning esineb alus kostja I tagasikutsumiseks OÜ San-Erika juhatuse liikme kohalt. Sisuliselt puudub vaidluse selle üle, et koostöö osanike vahel, kes on ühtlasi ka juhatuse liikmed, on muutunud täiesti võimatuks ja see on kaasa toonud äriühingu tegevuse täieliku soikujäämise. Seda on muuhulgas vande all kinnitanud kostja I maakohtu istungil. Sellist olukorda ei saa pidada äriühingu seisukohalt mõistlikult vastuvõetavaks. Tegemist ei ole enam äriühingu n-ö ärilise enesemääramisõigusega, mida õiguskord peaks põhiseadusest tuleneva ettevõtlusvabaduse raames kaitsma. Asja materjalidest nähtub, et kostja I loovutas oma väidetava töötasunõude ajavahemiku 2007 – 2015 eest OÜ San-Erika vastu kogusummas 88 724 eurot Suomen Luottovalvonta OY-le, kes omakorda 12.03.2015 esitas avalduse San-Erika OÜ-lt nimetatud summa väljamõistmiseks Alalisele Rahvusvahelisele ja Sõltumatule Vahekohtule. 30.01.2015 andis kostja I vahekohtule osaühingu nimel kinnituse, milles avaldas nõustumist vaidluse lahendamisega alalises rahvusvahelises sõltumatus vahekohtus. Lisaks võttis kostja I vahekohtule esitatud hagiavalduse õigeks. Ka pärast Tallinna Ringkonnakohtule vahekohtu 23.04.2015 otsuse tühistamise avalduse esitamist sekkus kostja I, taotledes ringkonnakohtult avalduse tagasivõtmist ja menetluse lõpetamist (tl 29).
lg 3 esimese lause kohaselt võidakse juhatuse liige osanike poolt igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Ettevõtlusvabaduse väljundiks ei ole seega mitte niivõrd võimalus tegutseda juhatuse liikmena, vaid osanike enamuse õigus määrata äriühingu käekäiku ja otsustada selle juhtimise üle. Juhatuse liikmena tegutsemine ei saa olla ka isiku vaba ja piiramatu, üksnes tema enda äranägemisele alluv õigus. Juhatuse liige peab tegutsema eeskätt lojaalselt äriühingule, see hõlmab ka konstruktiivse koostöö tegemist teis(t)e juhatuse liikme(te)ga. Põhjendatud ei ole seejuures apellandi väited, justkui võimaldaks
lg 5 sõnastus kutsuda juhatuse liikme kohalt tagasi igasuguse vähimagi konfliktiolukorra tekkimisel. Ringkonnakohus selgitas eespool, et juhatuse liikme kohalt tagasikutsumise vajalikuks eelduseks on mõjuva põhjuse olemasolu, kuid niisugune mõjuv põhjus tuleb sisustada iga üksikjuhtumi kõiki asjaolusid kogumis arvesse võttes. Seaduses ei ole võimalik ammendavalt loetleda kõiki konkreetseid aluseid, mille korral tuleks tagasikutsumist lubatavaks pidada. Selleks puudub samas ka vajadus. Juhatuse liikme kohalt tagasikutsumine ei mõjuta iseenesest kostja I seisundit OÜ San-Erika osanikuna. Muuhulgas on tal võimalik seadusest ja osaühingu põhikirjast juhindudes osaleda otsuste tegemisel selle üle, kuidas ja kelle poolt toimub edasine äriühingu juhtimine või äriühingu tegevuse võimalik lõpetamine. Eeltoodust lähtudes ei ole põhjendatud väited
MS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. ringkonnakohus kantud Vastustaja (hageja) on esitanud ringkonnakohtule kulunimekirjad, mille kohaselt on ta kandnud menetluskulusid kokku summas 574,80 eurot (käibemaksuga), sh õigusabikulud summas 498 eurot ja transpordikulud summas 76,80 eurot. Õigusabi on osutatud 5 töötunni ulatuses, millest üks tund kulus ringkonnakohtu istungile. Transpordikulud seonduvad Viljandist Tartusse kohtuistungile ja tagasi sõiduga. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja menetluskulud on tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ja mõistlikud. Seega kuulub kostjalt I hageja kasuks välja mõistmisele 574,80 eurot apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude katteks. Üllar Roostoja Andra Pärsimägi Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.