← Eesti

2-15-6482/40

Obsah (4)§ 145§ 149§ 150§ 143

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Menetluse liik Kirjalik menetlus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2017, Narva kohtumaja kantselei

) § 142 lg-te 1 ja 3 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.

§ 145

lg-te 1 ja 2 alusel kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Seega kostjate vastutuse eeldusteks on: 1) kehtiv käendusleping; 2) käendatava nõude olemasolu; 3) peab olema saabunud käendusjuhtum ehk põhivõlgnik on oma kohustusi rikkunud. TsMS § 230 lg 1 ls 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja II ei ole, tõendanud, et sõlmitud laenuleping oleks kasvõi mingis osas muudetud ning et selle tõttu oleks esialgne laenuleping lõppenud ja seega oleks ka käendusleping kehtetu. Kohtule ei ole laenulepingu muutmise kohta esitatud ühtegi tõendit. Hageja on esitanud küll OÜ-le Eurowood (pankrotis) edastatud pretensiooni ja OÜ Eurowood (pankrotis) vastuse sellele, millest nähtub kostjate tahe laenulepingu muutmiseks ja uue laenu tagastamise kuupäeva kokkuleppimiseks, kuid ei ole esitatud andmeid, et leping oleks ka tegelikult muudetud ja mis on laenu tagastamise uueks kuupäevaks. Samuti leiab kohus, et lepingu muutmine ei mõjuta esialgse lepingu kehtivust ega muuda seda tühiseks. Kohtule on esitatud poolte vahel 04.12.2014 sõlmitud käendusleping (t.l 14-15), mille p 2 kohaselt võtsid käendajad vastutuse OÜ Eurowood (pankrotis) kohustuste täitmise eest. Punktis on konkreetselt öeldud, et kohustused tulenevad 13.01.2014 sõlmitud laenulepingust, mitte selle muutmisest. Samuti märgib kohus, et käendusleping on laenulepingust abstraktne ja sõltumatu ning põhilepingu muutmine või selle mingid tingimused ei tohiks reeglina käenduslepingut mõjutada. Käenduse seisukohalt on oluline nõude olemasolu, selle üle aga pooled ei vaidle, kostjad ei eita OÜ Eurowood (pankrotis) poolt 50 000 euro laenu võtmist. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et laenuleping oleks selliselt muudetud, et see võiks käenduslepingu sisu mõjutada. Kostjad ei ole esitanud tõendeid, et pooled on kokku leppinud laenu tagastamise uues kuupäevas. Kohus ei ole tuvastanud ka seda, et laenu- või käenduslepingud oleksid mingil põhjusel tühised. Seega lähtub kohus selles, et nii laenuleping kui ka käendusleping on kehtivad ning kohustuste täitmise hindamisel lähtub kohus lepingust sätestatust. Sellega on esimene eeldus – kehtiv käendusleping – on täidetud. Kohus on juba märkinud, et pooled nõude olemasolu üle ei vaidle. OÜ Eurowood (pankrotis) võttis 50 000 eurot laenu, on raha kätte saanud, kuid ei ole seda tagastanud. Kuna kostjad ei ole esitanud tõendeid lepingu ja laenu tagastamise tähtaja muutmise kohta, lähtub kohus laenulepingus sätestatust. Laenulepingu p 1.1 kohaselt oli laen antud tähtajaga kuus kuud. Leping oli sõlmitud 13.01.2014 ja seega laenu tagastamise tähtajaks oli 13.06.2014. Kuna selleks ajaks OÜ Eurowood 5 2-15-6482 (pankrotis) laenu ei tagastanud, siis on nõue sissenõutavaks muutunud ja põhivõlgnik on oma kohustusi rikkunud. Seega eeldused on täidetud ning võlausaldaja võib pöörduda nõudega käendajate vastu. Käendajate vastutuse piirangud

§ 145

lg 5 järgi kui võlausaldaja tegevuse tulemusena vähenevad käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised, väheneb käendaja vastutus tagatiste vähenemisele vastava summa võrra, kui võlausaldaja ei tõenda, et käendaja kahju on väiksem.

§ 149

lg 5 kohaselt kui käendatava kohustuse tagamiseks on põhivõlgniku vara suhtes seatud pandiõigus või kui võlausaldaja võib teostada põhivõlgniku vara suhtes seadusest tulenevat pandiõigust, võib käendaja kuni põhivõlgniku pankroti väljakuulutamiseni pandi ulatuses nõuda, et võlausaldaja rahuldaks oma nõude pandi arvel. Kostja II leidis, et tema vastutus peab vähenema tagatise väärtuse võrra. Nimelt laenulepingu p 2.2 kohaselt on lepingu tagatiseks antud puidutöötlemispink. Kohus aga leiab, et kostja 2 ei ole tõendanud, et hageja tegevuse tõttu oleks pingi maksumus vähenenud ja hageja oleks üldse pingi endale saanud või selle müügist raha saanud. Samuti on põhivõlgniku suhtes välja kuulutatud pankrot ning seega põhivõlgniku varast on moodustatud pankrotivara. Kostjad ei ole kohtule esitanud asjaolusid, et hageja nõue oli mingil määral pankrotimenetluses rahuldatud. Kohus leiab, et vastuväiteid nõude täitmise kohta peavad esitama käendajad, mitte hageja ei pea tõendama, kus on tagatis ja milline on tagatise saatus. Nendel põhjustel leiab kohus, et tagatise kokkulepe lepingus ei muuda antud juhul käendajate vastutust. Vastutuse piiramise seisukohalt on aga oluline see, et kostjad on nii omavahelistes suhetes on solidaarvõlgnikud kui ka suhetes võlgnikuga.

§ 150

alusel kui sama kohustust käendab mitu isikut (kaaskäendajad), vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. Käenduslepingu p 5 alusel on AXX SXXi vastutus piiratud summaga 30 000 eurot ning SXX BXXi vastutus on piiratud 20 000 euroga vastavalt

§ 143

lg-le 2, mille kohaselt tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. Kuigi antud juhul on käendajad osaühingu juhatuse liikmed ja selle kaudu on nende käendus seotud majandustegevusega, on antud juhul tegemist tarbijakäendusega ja

§ 143lg 2 kuulub kohalda-misele.

Kostjad AXX SXX ja SXX BXX on aga solidaarvõlgnikud, mis tähendab, et kui kohustuse täidab üks neist, ei saa teiselt enam kohustuse täitmist nõuda. Tegemist ei ole osavastutusega, mis moodustaks kokku 50 000 eurot, vaid käendajad võivad antud juhul maksimaalselt vastutada 30 000 euro ulatuses. Kusjuures SXX BXXi vastutus on veel omakorda piiratud 20 000 euroga. Kohus on seisukohal, et solidaarvastutus tähendab seda, et igalt solidaarvõlgnikult võib nõuda sama kohustuse täitmist ning võlausaldaja huvide kaitse seisneb selles, et tema võib nõuda kohustuste täitmist mitmelt isikult, kuid samas ulatuses ehk kui üks solidaarvõlgnikest maksta mingil põhjusel ei saa, siis on võlausaldajal veel isikuit, kelle poole nõudega pöörduda. Kui eeldada, et solidaarvõlgnike vastutuse piirmäärad tuleks liita, ei oleks solidaarvastutuse regulatsioonil mõtet, kuna see sarnaneks sel juhul osavõlgnike vastutusega. Kohus ei saa seega välja mõista kostjatelt solidaarselt 50 000 eurot, kuna nende vastutus on piiratud, maksimaalselt on võimalik välja mõista 30 000 eurot. Selles ulatuses rahuldabki kohus hagi. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab solidaarselt kostjatelt välja 30 000 eurot, kusjuures SXX BXXilt mitte suuremas summas kui 20 000 eurot. 6 2-15-6482 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 163 lg 1 alusel kagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et antud asjas tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.