KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 1. märts 2018, Tallinn Haldusasja number 3-18-44 Hal

§ 1361lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 08.01.2018 Tallinna Halduskohtule maksukorralduse seaduse (

) § 1361 lg 1 alusel taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamiseks RN varalistele õigustele sissenõude pööramise teel, valides meetmena kohtuliku hüpoteegi seadmise RN-le kuuluvale kinnisasjale (korteriomand nr 10) asukohaga Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, XXX, summas 49 566,90 eurot. Taotluse kohaselt kontrollis MTA 04.03.2015 korralduse nr 12.2-3/030873-1 alusel OÜ F (kustutatud) käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust maksustamisperioodidel november–detsember 2014 ja 05.05.2015 korralduse nr 12.2- 3-18-44 3/032101-1 alusel perioodil jaanuar‒aprill 2014. 03.12.2015 maksuotsusega kohustati OÜ-d F (kustutatud) tasuma maksusumma 21 482,15 eurot (kontrolliperiood jaanuar‒aprill 2014). Pärast 03.12.2015 maksuotsuse väljastamist OÜ-le F (kustutatud) ühines OÜ F (kustutatud) M OÜ-ga (kustutatud). M OÜ-d (kustutatud) kohustati 14.01.2016 maksuotsusega tasuma OÜ F (kustutatud) poolt tekitatud maksukohustust summas 16 540,47 eurot (kontrolliperiood november‒detsember 2014). M OÜ (kustutatud) ühines 29.05.2017 äriühinguga R OÜ (kustutatud). R OÜ (kustutatud) ühines 20.06.2017 äriühinguga OÜ V (kustutatud). OÜ V (kustutatud) ühines 12.12.2017 äriühinguga OÜ G (pankrotis). Maksuhaldur tuvastas, et OÜ F (kustutatud) ei saanud erinevatelt äriühingutelt tööjõurendi teenust, vaid väidetavad renditöötajad töötasid tegelikkuses OÜ-s F (kustutatud). Fiktiivse tööjõu rendisuhte abil soovis OÜ F (kustutatud) vähendada enda maksukohustust. OÜ F (kustutatud) kontrollimenetluses tuvastati, et äriühingu juhatuse ainuliikmeks ning töötajate otseseks ülemuseks oli RN. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et RN rikkus teadlikult

§-s 8 nimetatud kohustusi, mis on vastutusotsuse koostamise aluseks

§ 40lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses.

Maksuhaldur alustab käesoleva taotlusega OÜ F (kustutatud) juhatuse liikme RN suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse koostamine. Maksumenetluse käigus kogutakse teavet OÜ G (pankrotis) maksuvõla tekkimise põhjuste ja maksuvõla kohustuse täitja kohta. OÜ G (pankrotis) registreeriti äriregistris 03.08.

1. Harju Maakohtu 04.05.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-5294 kuulutati 04.05.2016 välja OÜ G (pankrotis) pankrot. Harju Maakohtu 02.10.2017 määrusega nr 2-16-5294 lõpetati OÜ G (pankrotis) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. OÜ G (pankrotis) maksuvõlg on 03.01.2018 seisuga 317 130,32 eurot ja arvestuslik intress 2 530,66 eurot. Maksuvõlg tekkis põhjusel, et mitmed maksukohustust omavad äriühingud ühinesid OÜ-ga G (pankrotis). Maksuvõla OÜ-le G (pankrotis) tekitas ka OÜ F (kustutatud), kui OÜ-le F (kustutatud) määrati maksuotsustega täiendavalt tasumisele 38 022,62 eurot. Äriühingu seadusliku esindaja vastutuse eeldused maksuvõla sissenõudmiseks RN-lt on täidetud. Äriregistri andmebaasi kohaselt on RN seotud 10 äriühinguga ning 9 äriühingu juhatuse liikmeks. Kuivõrd RN on seotud juhatuse liikme ja osanikuna mitmete tulutoovate äriühingutega ning endale äriühingutest väljamakseid ei deklareeri, on alust arvata, et RN võib varjata enda tegelikku sissetulekut. Kuna RN soovis läbi OÜ F (kustutatud) vähendada äriühingu maksukohustusi ja soovis saada sellega maksueelist, siis iseloomustab see RN pahatahtlikku suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Arvestades asjaolu, et RN-l puudub piisav sissetulek, et täita eeldatava vastutusotsusega määratud kohustusi, maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine RN suhtes olla raskendatud või muutuda koguni võimatuks. RN oli OÜ F (kustutatud) juhatuse liikmeks perioodil 05.06.2008‒21.12.
2. Äriühingule maksuotsustega määratud maksukohustused kogusummas 38 022,61 eurot tekkisid perioodil jaanuar‒aprill 2014 ning november‒detsember
3. Sellest tulenevalt on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et äriühingu maksuvõlgnevus tekkis RN tegevuse tulemusena. Maksuhalduri ülesandeks on vastutusmenetluse käigus tuvastada RN tegevus OÜ-s F (kustutatud) ning nõuda sisse OÜ G maksuvõlg, mis tekkis ühinemisel OÜ-ga F (kustutatud). RN-lt vastutusotsusega nõutava maksuvõla suuruseks koos intressiga on 44 802,62 eurot. 2

§ 96

lg-s 6 nimetatud aluseid ei esine, sest OÜ-l G (pankrotis) on kehtiv maksuvõlg, mille põhjustas F OÜ (kustutatud) ning mille sissenõudmine ei ole aegunud. 22.12.2017 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-17-16269 lõpetati võlgniku, OÜ G (pankrotis) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. MTA esitas 02.01.2018 taotluse OÜ G (pankrotis) äriregistrist kustutamise tähtaja edasilükkamiseks kuni 6 kuuni. Tulenevalt eeltoodust on täidetud

§ 96lg-st 5 tulenev alus vastutusotsuse koostamiseks.

RN-le saab teha vastutusotsuse enne OÜ G (pankrotis) äriregistrist kustutamist. Kuna äriühing ei ole äriregistrist kustutatud, siis ei esine olukorda, kus juriidilise isiku õigusvõime oleks lõppenud. Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 391 lg-st 4 läheb ühinemisel ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule. Õigusaktidega ei oleks kooskõlas olukord, kus juhatuse liige saab äriühingu ühinemise järgselt vastutuskohustuse täitmisest vabaneda. RN-le kuulub korteriomand asukohaga Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, XXX, nr 10, 30,10 m2, registriosa numbriga XXXXXXXX. Kinnistul lasub hüpoteek summas 48 764 eurot Swedbank AS kasuks (sisse kantud 01.11.2006) ning hüpoteek summas 41 542 eurot OÜ R kasuks (sisse kantud 17.07.2007). Kinnisvaraportaalide City24.ee ja kv.ee5 kohaselt võiks RN-le kuuluva korteriomandi ligikaudne väärtus olla 79 663 eurot. Maanteeameti liiklusregistri andmetel kuulub RN-le Pontiac Firebird, XXXXX. Portaali auto24.ee kohaselt võiks sõiduki väärtus olla 10 000 eurot. Maksuhaldur peab otstarbekaks ja põhjendatuks seada kohtulik hüpoteek RN kuuluvale kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXXX asukohaga Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, XXX, nr 10 summas 49 566,90 eurot (maksuvõlg koos intresside ja täitekuludega). Hüpoteegi seadmine nimetatud kinnisasjale on proportsionaalne OÜ F (kustutatud) poolt tekitatud maksuvõlaga. Tulenevalt

§ 136

¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui RN on esitanud tagatise

§ 120

lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt

§-s 122 toodud loetletule. Tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud. Kui RN soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks vastavalt 44 802,62 eurot. 2. Tallinna Halduskohus rahuldas 09.01.2018 määrusega MTA taotluse ning andis MTAle loa taotleda hüpoteegi seadmist Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) RN omandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga XXXXXXXX, asukohaga Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, XXX, korteriomand nr 10, summas 49 566,90 eurot. Taotlus vastab

§ 1361lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Nähtuvalt taotlusest on maksuhaldur algatanud RN suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud

§ 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Maksuhaldur on selgitanud, et OÜ G (pankrotis) ei ole äriregistrist kustutatud, MTA on teinud taotluse äriregistrist kustutamise tähtaja edasilükkamiseks ja vastutusotsuse saaks teha enne osaühingu kustutamist äriregistrist. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ning sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Taotlusest nähtuvalt puuduvad RN-l alates 2017. a detsembrist sissetulekud. Maksuvõla tekitamine ning tegevus äriühingu majandustegevuse korraldamisel iseloomustab RN suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse. Sarnaselt viidatud suhtumisega avalik-õiguslikesse kohustustesse võib RN suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse vastutuskohustusse ja taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda 3

§ 96lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise.

RN oli taotluses märgitud andmete kohaselt OÜ F (kustutatud) juhatuse liige perioodil, mil maksuvõlg tekkis. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab

§ 121ja § 122 kohase tagatise.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. RN palub 08.02.2018 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 09.01.2018 määrus tühistada ning jätta uue määrusega MTA taotlus rahuldamata. Täidetud ei ole kõik eeldused

§ 1361alusel täitetoimingu sooritamiseks.

Maksuhaldur ei ole põhjendanud ja halduskohus kontrollinud, mil moel taotluses näidatud rahalise nõude või kohustuse suurus (

§ 1361lg 2 p 2) on RN vastutada.

Maksukohustus on 14.01.2016 maksuotsusega määratud M OÜ-le (kustutatud). RN ei ole kunagi olnud M OÜ (kustutatud) juhatuse liige. Ettevõtte seadusjärgsel üleminekul läheb maksukohustus üle õigusjärglasele. Ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse läheb ÄS § 403 lg 1 esimese lause järgi ühendatava ühingu vara üle ühendavale ühingule. Ühendav ühing loetakse ÄS § 403 lg 2 järgi lõppenuks ühinemise kandmisega ühendava ühingu asukoha äriregistrisse ning registripidaja kustutab ühendava ühingu äriregistrist. OÜ F (kustutatud) ühinemisel M OÜ-ga (kustutatud) liikus maksukohustus tervikuna üle M OÜ-le (kustutatud). Ühinemise jõustumisel 21.12.2015 ei olnud OÜ F (kustutatud) suhtes maksukohustust kindlaks määratud, vaid see tuvastati maksuotsusega pärast ühinemist 14.01.2016. Kuna RN ei ole M OÜ (kustutatud) vastutav isik, siis ei saa ta tagada

§ 8

lg 1 kohustuste täitmist ja vastutada

§ 40lg-st 1 tulenevalt kohustuste rikkumise eest.

Juhatuse liikme vastutus äriühingu maksuvõla eest on aktsessoorne, st esmaseks kohustuse täitjaks on äriühing. Seega ei ole MTA väide, et RN võib solidaarselt vastutada OÜ F (kustutatud) poolt OÜ-le G (pankrotis) tekitatud maksuvõla tasumise eest, kooskõlas seadusega. Maksuhalduril ei ole võimalik teha vastutusotsust M OÜ-le (kustutatud) 14.01.2016 maksuotsusega määratud summa sissenõudmiseks. OÜ F (kustutatud) kustutamise ja õigusvõime lõppemisega on lõppenud ka RN vastutus. Õiguslikult ei ole võimalik RN-lt nõuda ka 03.12.2015 maksuotsusega OÜ-le F (kustutatud) määratud maksusumma tasumist. MTA taotluses ei ole esitatud andmeid selle kohta, kas ja millal 03.12.2015 maksuotsus OÜ-le F (kustutatud) ja M OÜ-le (kustutatud) kätte toimetati. Arvestades

§ 95

lg-st 5 tulenevat tähtaega maksuotsuse täitmiseks, saabus 03.12.2015 maksuotsuse täitmine ajal, kui OÜ F (kustutatud) oli kustutatud ja järelikult ei saanud maksuotsust täita. MTA taotluses ei ole esitatud andmeid, kas maksuhaldur esitas 03.12.2015 maksuotsusega määratud maksusumma tasumiseks kohustava nõude ka M OÜ-le (kustutatud). Kummastav on RN sildistamine sissetuleku varjajaks. Maksuhalduri kasutuses on andmed, et isik saab hetkel vanemahüvitist, mis on regulaarne sissetulek. 4. MTA palub 22.02.2018 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Täitetoiminguks loa andmise eeldused on täidetud ja halduskohus on eelduste täidetust kontrollinud. OÜ F (kustutatud) ja OÜ G (pankrotis) ei ole eraldiseisvad juriidilised isikud. 4

§-st 35 tuleneb, et äriühingute ühinemise korral on tegemist õigusjärglusega, mis hõlmab ka ühendatava äriühingu maksukohustust. Ühinemine toob kaasa ka sellise maksukohustuse ülemineku, mis oli tekkinud enne ühinemist, kuid tuvastatakse maksuotsusega pärast ühinemist. Maksuvõlg tekib ajal, mil on esitatud ebaõigete andmetega maksudeklaratsioon, mitte ajal, kui maksuhaldur maksudeklaratsioonis ebaõigete andmete esitamise maksuotsusega tagantjärele tuvastab (

§ 32). RN oli OÜ F (kustutatud) juhatuse liikmeks 05.06.2008‒21.12.2015.

OÜ F (kustutatud) registrikaardilt nähtuvalt tehti äriregistrisse kanne OÜ F (kustutatud) ühinemise kohta 21.12.

1. M OÜ (kustutatud) registrikaardilt nähtuvalt tehti kanne M OÜ (kustutatud) ühinemise kohta R OÜ-ga (kustutatud) äriregistrisse 29.05.2017 ning R OÜ (kustutatud) ühinemise kohta OÜ-ga V (kustutatud) 20.06.
2. OÜ V (kustutatud) ühines OÜ-ga G (pankrotis) 12.12.
3. OÜ G (pankrotis) registrikaardilt nähtuvalt ühines OÜ V (kustutatud) OÜ-ga G (pankrotis) pankrotimenetluse ajal ning kanne ühinemise kohta tehti äriregistrisse pärast OÜ G (pankrotis) pankrotimenetluse lõppemist. Eeltoodust nähtub, et OÜ-l F (kustutatud) on õigusjärglane OÜ G (pankrotis) näol, kellele on mitmete äriühingute ühinemise kaudu üle läinud OÜ F (kustutatud) maksuvõlad. Äriühingute järjestikune ühinemine ei võimalda vabaneda juhatuse liikme

§ 8lg-s 1 sätestatud vastutusest.

Seega ei välista RN-le vastutusotsuse tegemist asjaolu, nagu ei oleks tegemist aktsessoorse maksuvõlaga. Õigusvõimelisele isikule OÜ-le G (pankrotis) on OÜ F (kustutatud) maksuvõlg üle läinud ja ta kannab solidaarselt RN-ga vastutust OÜ F (kustutatud) maksuvõla tasumise eest

§ 40lg 1 kohaselt.

Asjaolu, millal on taotluses märgitud maksuotsused maksukohustuslastele üle antud, omab tähendust vastutusotsuse õiguspärasuse hindamisel. Riigikohtu praktikast tulenevalt peavad kohtud üldjuhul hoiduma haldusorgani asemel MTA-le sundtäitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel eelhinnangu andmisest kavandatava haldusakti õiguspärasusele. Vaatamata sellele kinnitab MTA, et 03.12.2015 maksuotsus nr 12.2-3/032101-9 on kätte toimetatud 04.12.2015 ja 14.01.2016 maksuotsus nr 12.2-3/030873-17 on kätte toimetatud 19.01.2016. Määruskaebuse lahendamisel ei oma tähendust, kas MTA oli OÜ F (kustutatud) M OÜ-ga (kustutatud) ühinemise ajaks lõplikult kindlaks määranud OÜ F (kustutatud) maksukohustuse. Juhatuse liikme vastutus tekib ajal, mil tahtlikult või raskest hooletusest esitati ebaõigete andmetega maksudeklaratsioon.

§ 40

lg 1 järgse vastutuse tekkimine ei sõltu sellest, kas vastutusotsuse adressaat omas äriühingu juhatuse liikmena võimalust tasuda maksuvõlg maksuotsuses määratud maksusumma tasumise tähtpäeval. RN ei oma regulaarset sissetulekut vanemahüvitise näol, sest talle lõppesid Sotsiaalkindlustusameti poolt tehtavad väljamaksed augustis

1. Pärast seda ei oma ta regulaarseid igakuulisi sissemakseid, mis tagaksid võimalikku vastutusotsuse täitmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Tallinna Halduskohtu 09.01.2018 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ega pea vajalikuks halduskohtu määruses toodud põhjendusi korrata vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le
3. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
4. Ringkonnakohtu hinnangul on täitetoimingu sooritamiseks loa andmise eeldused täidetud ja halduskohus on eelduste täidetust kontrollinud. MTA 03.01.2018 taotlusest nähtuvalt 5

§ 35

sätestab, et kui seadusega on ette nähtud õigusjärgluse korras õiguste ja kohustuste üleminek ühelt isikult teisele, siis lähevad õigusjärglasele üle kõik maksukorralduse seadusest, maksuseadusest ja

§ 3

lg-s 4 nimetatud seadustest tulenevad rahalised ja mitterahalised õigused ning kohustused, mis ei ole oma olemuselt isikuga lahutamatult seotud. Riigikohtu 04.12.2009 otsusest nr 3-3-1-75-09 ja 27.11.2012 määrusest nr 3-3-1-15-12 järelduvalt peab vastutusotsuse tegemise võimalikkuse kontrollimisel kindlaks tegema mitte niivõrd selle juriidilise isiku, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha, õigusvõime lõppemise, vaid asjaolu, kas juriidilise isiku registrist kustutamine on kaasa toonud maksukohustuse lõppemise

§ 31lg 3 p 6 järgi.

Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et ÄS § 391 lg 4 järgi läks OÜ F (kustutatud) maksukohustus üle M OÜ-le (kustutatud) 21.12.2015 aset leidnud ühinemisel. Seadusest ei tulene, et

§ 40lg-s 1 sätestatud vastutus lõpeb maksukohustuse üleminekuga.

Seega on käesoleva määruse p-s 6 toodud ühinemiste jadast nähtuvalt OÜ F (kustutatud) õigusjärglane OÜ G (pankrotis), kellele läksid ÄS § 391 lg-st 4 ja

§-st 35 tulenevalt üle OÜ F (kustutatud) maksuvõlad. Ringkonnakohus leiab, et vastutusotsuse tegemine RN-le 03.12.2015 ja 14.01.2016 maksuotsustest tuleneva maksukohustuse alusel ei ole välistatud, kuid kohus ei saa võtta praegu seisukohta võimaliku vastutusotsuse õiguspärasusest (vt ka kohtumääruse p 9). 8. Harju Maakohtu 22.12.2017 määrusega nr 2-17-16269 lõpetati OÜ G (pankrotis) pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. MTA esitas 02.01.2018 taotluse äriühingu äriregistrist kustutamise tähtaja edasilükkamiseks kuni 6 kuuni ning Harju Maakohtu 29.01.2018 määrusega määrati, et enne 6 kuu möödumist on ajutisel halduril lubatud esitada OÜ G (pankrotis) äriregistrist kustutamise avaldus üksnes MTA eelneval kirjalikul nõusolekul. Seega ei ole OÜ G (pankrotis) õigusvõime lõppenud. Maksuhaldur on õigesti leidnud, et ühinemine toob kaasa ka sellise maksukohustuse ülemineku, mis on tekkinud enne ühinemist, kuid tuvastatakse maksuotsusega pärast ühinemist.

§-st 32 tulenevalt tekkis maksuvõlg praegusel juhul ebaõigete andmetega maksudeklaratsiooni esitamisel, mitte selle tuvastamisel maksuotsusega. 9. Asjaolu, millal 03.12.2015 maksuotsus OÜ-le F (kustutatud) ja 14.01.2016 maksuotsus M OÜ-le (kustutatud) kätte toimetati, omab tähendust vastutusotsuse õiguspärasuse hindamisel.

§ 1361

lg 1 alusel esitatud taotluse lahendamisel ei kontrolli halduskohus üksikasjalikult seda, et käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Üldjuhul peavad kohtud hoiduma haldusorgani asemel maksuhaldurile sundtäitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel eelhinnangu andmisest kavandatava haldusakti õiguspärasusele (Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 49). Ennetavate täitetoimingute sooritamiseks loa taotlemine ja loa andmise otsustamine toimub ajal, mil maksuhaldur alles kontrollib maksukohustuse olemasolu, s.t loa taotleja ei ole veel ka omalt poolt kõiki olulisi asjaolusid tuvastanud ega lõplikku seisukohta kujundanud. Sellises faasis puudub kohtul alus hinnata maksuhalduri võimaliku lõppotsustuse 6

§ 1361

. Kohus saab kontrollida eelkõige seda, et kavandatava vastutusotsuse tegemine ei oleks ilmselgelt välistatud, s.t ei esineks maksuotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

1. MTA on vastuses määruskaebusele tõendanud (vastuse lisa 8), et määruskaebuse esitajale lõppesid Sotsiaalkindlustusameti poolt tehtavad väljamaksed
2. a augustis ning pärast seda ei oma RN regulaarseid igakuiseid sissetulekuid, mis tagaksid võimalikku vastutusotsuse täitmist.
3. Eeltoodust tulenevalt ei ole RN-le vastutusotsuse tegemine õiguslikult välistatud.
4. RN on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 15 eurot (08.02.2018 maksekorraldus nr 1565). 01.01.2018 jõustunud HKMS ja riigilõivuseaduse (RLS) muudatuste kohaselt on määruskaebuse esitamine riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1, RLS § 22 lg 1 p 9). Ringkonnakohus selgitas 12.02.2018 määruses, et tagastab määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15 eurot omal algatusel makse tegijale, kui määruskaebuse esitaja ei esita enne määruskaebuse lahendamist taotlust tagastada riigilõiv muule isikule (HKMS § 104 lg 8). Kuna määruskaebuse esitaja ei ole esitanud taotlust tagastada riigilõiv muule isikule, tagastab ringkonnakohus tasutud riigilõivu RN SEB Pank AS arveldusarvele nr EE431010011711861229 (HKMS § 104 lg 8). (allkirjastatud digitaalselt) 7