← Eesti

2-17-17889/49

Obsah (9)§ 707§ 702§ 318§ 709§ 204§ 244§ 180§ 171§ 190

RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 21717889 Määruse kuupäev Tartu,16. mai 2018 Kohtukoosseis Eesistuja Henn Jõks, liikmed Jaak Luik ja Tambet Tampuu Kohtuasi BestCredit OÜ makse

) § 704 lgs 1 ettenähtud kahekuulise tähtaja jooksul teistmise aluse olemasolust teadasaamisest alates. Esindajal ei tekkinud esimesel kohtumisel kahtlust avaldaja võimalikust teovõime piiratusest, kuna kohtumisel osales ka avaldaja tütar. Sel korral suhtleski esindajaga põhiliselt avaldaja tütar ja avaldaja pigem vaikis. Teisel kohtumisel vestles esindaja avaldajaga kahekesi. Kui Riigikohus leiab, et teistmisavaldused on esitatud hilinenult, palus avaldaja teistmisavalduste esitamise tähtaja ennistada. 6.

  1. Esindaja teavitas Riigikohut, et
  2. jaanuaril 2018 algatas Viru Maakohus avaldaja suhtes eestkoste seadmise menetluse (tsiviilasi nr 21719147) ning et eestkoste seadmise menetluses tehtud kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti kohaselt on avaldaja üle vajalik seada eestkoste. Selle akti kohaselt diagnoositi avaldajal Narva Haigla psühhiaatriakabinetis
  3. jaanuaril 2018 tehtud ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi tulemusel kerge vaimne alaareng. 6.
  4. Viru Maakohus tegi
  5. märtsil 2018 määruse, millega seadis avaldaja üle kolmeks aastaks eestkoste. Maakohus määras eestkoste kõigi asjade ajamiseks, v.a pisitehingud, mille tegemise õiguse (mitte üle 320 euro kuus) jättis kohus avaldajale. Kohus keelas avaldajal kinnisvaraga ja üle 320 euro väärtuses vallasvaraga tehingute tegemise ning ilma eestkostja nõusolekuta iseseisvalt rahaliste kohustuste, eelkõige laenude võtmise. Avaldajale jäeti valimisõigus ning ta loeti hääleõiguslikuks. Eestkostjaks määrati avaldaja tütar. Viru Maakohus tugines eelnimetatud määrust tehes mh ekspertiisiaktile, Narva Linnavalitsuse, avaldaja abikaasa ja tütre seisukohtadele. Viimati nimetatud leidsid, et avaldaja vajab eestkostet, kuid talle võib jätta õiguse kasutada oma 320 euro suurust pensionit. Narva Linnavalitsus märkis, et haiglasse tehtud järelepärimise kohaselt ei ole avaldaja varem psühhiaatriliste probleemidega raviasutusse pöördunud. Avaldaja tütar märkis, et avaldaja on võtnud kolm laenu, ostetud on teler ja mängukonsool, kuid kauba võtsid vastu teised inimesed. Maakohus kuulas ära ka avaldaja isiklikult ja veendus, et isik vajab eestkostet. Maakohus möönis, et avaldaja orienteerub osaliselt ajas ja ruumis, kuid tal puudub haiguskriitika. Avaldaja märkis istungil, et tema juurde tuli meesterahvas ja palus osutada rahaabi, kuna pank ei andnud laenu. Avaldaja vormistas tehingu ja sai selle eest 50 eurot.
  6. PLACET GROUP OÜ teatas, et ta ei soovi esitada teistmisavaldustele vastuväidet. Circle K Eesti Aktsiaselts leidis, et teistmisavaldused tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja väidetav piiratud teovõime pidi tema lähikondsetele (tütar, abikaasa) olema teada juba viis aastat tagasi ning seega ei saa see asjaolu olla praegusel juhul teistmise aluseks. Teistmisavaldused on tõendamata. BestCredit OÜ leidis, et teistmisavaldused on esitatud hilinemisega, kuna teovõime piiratusest oleksid pidanud juba varem aru saama avaldaja tütar ja abikaasa. Teistmisavaldustele ei ole lisatud

§ 707lg 1 järgseid tõendeid, mis tõendaksid teistmisaluse olemasolu. 4

(7)4 2-17-17889
  1. Riigikohus võttis teistmisavaldused
  2. aprilli
  3. a määrustega menetlusse ja liitis tsiviilasjad nr 21717889, nr 21717905, nr 21717893, nr 21717883 ning nr 21717886 ühte menetlusse. Ühise tsiviilasja numbriks määrati
  4. Avaldaja esitas
  5. aprillil 2018 Riigikohtule taotluse tema vastu korraldatavate täitemenetluste peatamiseks.
  6. aprilli
  7. a määrusega rahuldas Riigikohus taotluse ja peatas täitemenetlused viies täiteasjas kuni teistmisavalduste kohta lahendi tegemiseni Riigikohtus. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  8. Kolleegium leiab, et teistmisavaldused ei anna alust avaldustes viidatud kohtumääruste tühistamiseks ja avaldused tuleb jätta rahuldamata. Teistmisavalduste rahuldamata jätmise tõttu võivad jätkuda Riigikohtu
  9. aprilli
  10. a määrusega peatatud täitemenetlused täiteasjades nr 167/2013/177, nr 072/2013/1348, nr 095/2013/1290, nr 095/2013/1833 ja nr 167/2013/
  11. Rahuldamata tuleb jätta ka avaldaja taotlus määrata kohtupsühhiaatriline ekspertiis.
  12. Teistmisavaldustes on väidetud, et avaldaja sõlmis
  13. a teda kohustavaid tehinguid, mille sõlmimise ajal ei pruukinud ta oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Seetõttu olevat alus teista Pärnu Maakohtu maksekäsu määrused, mis tehti
  14. a lahendatud viies tsiviilasjas. Ka tsiviilasjade lahendamise ajal olevat avaldaja teovõime olnud eelduslikult piiratud. Teistmise alusena näeb avaldaja

§ 702lg 2 p 9.

Kolleegium leiab, et teistmise õiguslikuks aluseks saaks praegusel juhul olla

§ 702

lg 2 p 2, mitte sama paragrahvi lg 2 p 9.

§ 702

lg 2 p 2 kohaselt on teistmise aluseks muuhulgas asjaolu, et menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosalist ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes.

§ 318

lg 1 kohaselt loetakse piiratud teovõimega saajale menetlusdokument kättetoimetatuks, kui see on kätte toimetatud saaja seaduslikule esindajale. Praegu määrati avaldajale seaduslik esindaja Viru Maakohtu

  1. märtsi
  2. a määrusega. Seega juhul, kui avaldaja oli talle makseettepanekute kättetoimetamise ajal (
  3. a) piiratud teovõimega isik, siis ei ole makseettepanekuid talle seaduse mõttes kätte toimetatud. 11.

§ 707

lg 1 kohaselt märgitakse teistmisavalduses mh tõendid, mis tõendavad teistmise alust. Algsetele teistmisavaldustele ei olnud avaldaja teistmise alust kinnitavaid tõendeid lisanud. Riigikohus teatas avaldajale, et avaldustele tuleb lisada avalduste väiteid kinnitavad tõendid. Seejärel esitas avaldaja Riigikohtule teate, mille kohaselt algatati avaldaja suhtes eestkoste seadmise menetlus, milles tehti 16. märtsil 2018 määrus avaldaja üle eestkoste seadmise kohta. Seda teavet pidas Riigikohus piisavaks, et võtta teistmisavaldused Riigikohtu menetlusse (vt

§ 709

). Teistmisavalduse Riigikohtu menetlusse võtmisel ei otsustata, kas teistmise alus esineb või mitte.

  1. Kolleegium leiab, et avaldustele lisatud tõendite alusel ei saa lugeda teistmisavalduste alust tõendatuks. Avaldaja esitatud Viru Maakohtu
  2. märtsi
  3. a määrusest ei nähtu kohtu seisukoht avaldaja teovõime võimaliku piiratuse kohta
  4. a maksekäsu kiirmenetluste toimumise ajal. Muid tõendeid avaldaja tervisliku seisundi kohta
  5. a ei ole avaldaja esitanud. Seega ei ole asjas esitatud tõendeid, mille alusel kolleegium saaks lugeda tuvastatuks, et avaldaja oli talle makseettepanekute kättetoimetamise ajal piiratud teovõimega. Seetõttu tuleb teistmisavaldused jätta rahuldamata. 5

(7)5 2-17-17889 Kolleegiumil ei tekkinud asja materjalide pinnalt ka kahtlust, et avaldaja teovõime oli piiratud 2013. a maksekäsu kiirmenetluste toimumise ajal. Seetõttu ei määra kolleegium

§ 204

lg 2 esimest lauset analoogia alusel kohaldades avaldaja taotletud kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi.

  1. Avaldaja on teavitanud Riigikohut ka sellest, et ta esitas Viru Maakohtule eeltõendamismenetluse algatamise taotluse, milles palus määrata ekspertiis avaldaja teovõime piiratuse tuvastamiseks
  2. a tehingute ajal ja
  3. a maksekäsu kiirmenetluste toimumise ajal. Samuti esitas avaldaja Riigikohtule Viru Maakohtu
  4. novembri
  5. a määruse, millega jäeti avaldaja taotlus käiguta. Kohtulahendite infosüsteemist nähtuvalt on Viru Maakohus
  6. detsembri
  7. a määrusega keeldunud taotluse menetlusse võtmisest, märkides põhjuseks mh taotluse tagasivõtmise. Kolleegiumi hinnangul on avaldajal ja temaga sarnases olukorras oleval isikul õigus pöörduda enne teistmisavalduse esitamist maakohtu poole taotlusega määrata ekspertiis tema teovõime hindamiseks teistmise seisukohalt olulisel ajal.

§ 244

lg 3 p 1 sätestab, et kui menetlus ei ole alanud, võib isik kohtult eeltõendamismenetluses taotleda ekspertiisi määramist ka siis, kui tal on õiguslik huvi, et tuvastataks isiku seisund.

§ 244

lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib poole taotlusel kohtumenetluse ajal või mõjuval põhjusel enne menetluse algatamist määrusega korraldada eeltõendamismenetluse, kui vastaspool sellega nõustub või kui võib eeldada, et tõendid võivad kaduma minna või nende kasutamine võib raskeneda. Seda sätet tuleb kolleegiumi arvates isiku põhiõiguste kaitse huvi arvestades tõlgendada selliselt, et eeltõendamismenetlust reguleerivaid sätteid saab kohaldada ka enne teistmismenetlust selleks, et teha ekspertiisiga kindlaks isiku teovõime ajal, mis on oluline kohtuasja võimaliku teistmise seisukohalt.

§ 180lg 1 p 1 kohaselt võib isik saada ekspertiisi eest tasumiseks ka menetlusabi.

  1. Kolleegium leiab, et avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja avaldus määrata riigi õigusabi tasu suuruseks kassatsiooniastmes 474 eurot (sh käibemaks) on põhjendatud osaliselt ja see tuleb osaliselt rahuldada, lähtudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) §dest 22 ja
  2. Taotluse kohaselt kulus esindajal õigusabi osutamiseks kokku 8,5 tundi, sh 2,5 tundi teistmisavalduse koostamiseks, 0,5 tundi teistmisavalduse puudustega tegelemiseks, 2 tundi teistmisavalduse puuduste kõrvaldamise menetlusdokumendi koostamiseks, 1 tund kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiakti esitamiseks ja sellega seotud menetlusdokumendi koostamiseks, 2 tundi täitemenetluse peatamise taotluse koostamiseks, 0,5 tundi täitemenetluse peatamise taotluse täienduse koostamiseks. Kolleegiumi hinnangul on tasu põhjendatud suurus 350 eurot (sh käibemaks), arvestades mh seda, et riigi õigusabi tasu maksmine ei ole õigustatud ajavahemiku eest, mille esindaja kulutas avalduste puuduste kõrvaldamisele. Riigi õigusabi tasu ja kulud maksab RÕS § 24 lg 1 järgi välja Eesti Advokatuur. Viru Maakohus on
  3. augusti
  4. a määrusega tsiviilasjas nr 21712312 andnud avaldajale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud.
  5. Teistmisavalduse rahuldamata jätmise tõttu kannab teistmisavalduse esitamisest tingitud kulud

§ 171lg 1 kohaselt teistmisavalduse esitaja.

Kuna vastustajad ei ole esitanud Riigikohtule selleks ettenähtud tähtaja jooksul oma menetluskulude nimekirja, jäävad nende võimalikud teistmismenetluse kulud kindlaks määramata, nende kindlaksmääramist ei ole võimalik enam taotleda maakohtult. 6

(7)6 2-17-17889
  1. Riigikohus vabastas avaldaja
  2. aprilli
  3. a määrustega teistmisavalduste eest kautsjoni tasumisest. Kolleegium vabastab avaldaja

§ 190lg 7 alusel kautsjoni tasumise kohustusest lõplikult. Henn Jõks 7

(7)Jaak Luik Tambet Tampuu 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.