KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 31.08.2017, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-14-55340 Tsiviil

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja ja kostja esitatud asjaoludega, kuid mitte nende antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 32-1-80-04). 12. Koerad Xxxx on esitanud nõude, mille kohaselt tuleb mõlemad koerad jätta Xxxx ainuomandisse. Xxxx on selgitanud, et koerte lahutamine teineteisest pärast pikaaegset koosolemist ei oleks mõistlik ning kahjustaks oluliselt koerte psüühikat. Lisaks on koerad väga olulised poolte ühistele lastele. Samuti on Xxxx märkinud, et on soetanud koerad oma lahusvara arvelt ning hoolitsenud koerte eest abielu kestel. Kuigi Xxxxei nõustu Xxxxpaljasõnaliste väidetega, mille kohaselt on koerad soetatud Xxxxlahusvara arvelt, samuti ei ole õige, et Xxxxon hoolitsenud koerte eest abielu kestel, ei vaidle Xxxxsiiski vastu Xxxxnõudele jätta mõlemad koerad Xxxxainuomandisse. Xxxxrõhutab veelkord, et koerte osas ei ole poolte vahel kunagi vaidlust olnud. 10.03.2017 toimunud kohtuistungil esitasid pooled kohtule Xxxxdigitaalselt allkirjastatud kokkuleppe-avalduse, et koerad jäävad Xxxx´le (kd IV, tl 27). Seega saavutasid pooled vastavas osas kokkuleppe, millest tulenevalt kohtul koeri jagada ei tule.

§ 423

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna Xxxxtaotles koerte jagamist ja pooled on vastavas osas kokkuleppe saavutanud, millest tulenevalt ei tule kohtul koeri jagada, jätab kohus Xxxxnõude koerte jagamiseks läbi vaatamata.

1. xxxx korteriomandid Pooled ei vaidle selle üle, et kinnistud on abikaasade ühisvara, kinnistusraamatusse on korterite nr 1 ja nr 2 ühisomanikena kantud hageja ja kostja (kd I, tl 22, 23). Pooled ei vaidle ka selle üle, et nimetatud kinnistud koos sellel lasuvate korteritega jäävad Xxxxainuomandisse. Pooltel on vaidlus ühisvarasse kuuluvate kinnistute turuväärtuse osas. Xxxxon seisukohal, et xxxx korteriomandite väärtuseks on vastavalt eksperthinnangule 344 900 eurot. Xxxxon kohtule esitanud eksperthinnangu nr xxxx(hindamine on teostatud 25.-
2. juuli 2013), mille kohaselt on xxxx kinnistute turuväärtuseks 390 000 eurot (kd I, tl 99-133). 26.04.2017 menetlusdokumendis on Xxxxseisukohal, et xxxx kinnistu väärtuseks on 349 900 eurot. 9 Kohus märgib, et ühisvara väärtus tuleb määrata kindlaks võimalikult täpselt omandi kaotamise aja seisuga. Kuna DOMUS Kinnisvara eksperthinnangu nr xxxx kohaselt on ekspertiis kinnistute turuväärtuse kindlakstegemiseks tehtud ajaliselt hiljem, s.o 07.07.2015 ja see vastab täpsemalt ajale, kui hageja omandi kaotab, tuleb kinnistute turuväärtus määrata DOMUS Kinnisvara eksperthinnangu alusel ning lugeda kinnistute turuväärtuseks 344 900 eurot (kd III, tl 80-113). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kinnistud turuväärtusega 344 900 eurot tuleb jätta kostja ainuomandisse. Hageja saab väljamõistetava hüvitise eest vajadusel soetada endale sobiva eluaseme. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt AÕS § 76 lg 1 kohaselt on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist ning kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi AÕS § 77 lg 1 järgi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Kaasomandi lõpetamine kohtus on materiaalõiguslikult TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike kokkuleppe sõlmimise tahteavalduse asendamine ning seega asendab kohtulahend, millega kaasomand lõpetatakse, kaasomanike kokkulepet kaasomandi lõpetamise kohta. Kohtuotsus üksnes asendab tahteavaldust, mida hageja peaks vabatahtlikult tegema selleks, et kaasomandis olnud ese teise kaasomaniku ainuomandisse üle anda. Kohtuotsus ei saa olla kostja ainuomandi (lahusvara) tekkimise aluseks (kostja saab ainuomanikuks sellekohase kinnistusraamatu kande tegemisel).

§ 442

lg 5 teise lause järgi peab kohtuotsuse resolutsioonist selguma, milliseid tahteavaldusi kohtuotsus asendab. AÕS § 64¹ kohaselt on kinnisasja käsutuseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kande tegemiseks on KRS § 34¹ nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tahteavalduseks, mille hageja peaks andma selleks, et kostja saaks kinnistute ainuomandi, on tahteavaldus asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistusraamatus sellekohaste kannete tegemiseks. Kinnistusraamatu kannete tegemine eeldab tahteavaldust, millega antakse nõusolek, et senine kanne kustutatakse ja tehakse hageja kohta ainuomaniku kanne.

1. Laenukohustus Xxxx ja Xxxx sõlmisid 14.10.2008 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga laenulepingu nr xxxx (kd III, tl 125-129). Poolte vahel puudub vaidlus, et nimetatud laenukohustus jääb poolte omavahelises suhtes Xxxx kanda. Samas on poolte vahel vaidlus laenukohustuse suuruse osas. Xxxx arvamuse kohaselt on laenukohustuse suuruseks Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali ees 214 019 eurot. Xxxx seisukoha järgi on antud laenukohustuse suuruseks 285 930 eurot. 18.03.2015 toimunud eelistungil märkis Xxxx, et ta on nõus laenukohustuse endale võtma, kuid mitte nii, et laenukohustus seisneb üksnes põhivõla tagasimaksmises. Sõlmitud on leping, mis kohustab ka intresse tasuma, intressisumma on 71 911 eurot. Kokku oleks laenukohustuse suuruseks 285 930 eurot (214 019 + 71 911). PKS § 37 lg 11 kohaselt määratakse ühisvara koosseis kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Kohus märgib, et kohus saab jagada ainult olemasolevat vara. Käesoleval ajal ei ole teada, kas Xxxxkasutab laenu tähtaja lõpuni või maksab selle varem ära. Seega ei saa intressi maksmise kohustust ühisvaraks arvestada, kuna see kuulub tasumisele tulevikus. PKS § 35 lg 3 kohaselt lõpeb varaühisuse varasuhe, kui abielu lahutatakse. Kohus selgitab, et kohus saab jagada laenujäägi abielu lõppemise aja seisuga (antud juhul kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub - PKS § 66 p 2). Kohtuotsus abielu lahutamise kohta jõustus 26.06.
2. Xxxxon kohtule esitanud Nordea Bank AB 10 Eesti filiaali poolt väljastatud tõendi, mille kohaselt oli laenujääk 26.06.2014 seisuga 214 019 eurot (kd I, tl 33). Laenu tagastamise kohustus summas 214 019 eurot jääb poolte omavahelises suhtes Xxxxkanda.
3. OÜ Xxxx osad 31.07.2014 esitatud hagiavalduse kohaselt kuulus ühisvara koosseisu mh ka OÜ Xxxx osa nimiväärtusega 2 556 eurot, mis oli registreeritud Xxxxnimele ja OÜ Xxxx osa nimiväärtusega 2 556 eurot, mis oli registreeritud Xxxxnimele (kd I, tl 24-25). Xxxxon palunud jätta OÜ Xxxx osad Xxxxainuomandisse. 18.03.2015 eelistungil palus Xxxxjätta OÜ Xxxx osad Xxxxomandisse, kuna Xxxxoli äriühinguga rohkem seotud kui Xxxx. 24.11.2016 menetlusdokumendis oli Xxxxseisukohal, et kuna käesolevaks hetkeks on äriühing OÜ Xxxx kustutatud, ei saa OÜ-d Xxxx arvestada poolte ühisvara hulka, sest seda enam ei eksisteeri. Seega ei oma tähtsust OÜ Xxxx turuväärtus (kd IV, tl 5). Kohus leiab, et kuigi menetluse kestel (so 27.11.2015) on OÜ Xxxx äriregistrist kustutatud, ei ole OÜ Xxxx osad ühisvara koosseisust välistatud. Osade väärtuseks on 0 eurot. Kuna majandusaasta aruandes näidatud põhitegevusalaks oli juuksuri- ja muu iluteenindus ning Xxxxon töötanud OÜ-s Xxxx, tuleb kohtu hinnangul jätta OÜ Xxxx osad väärtusega 0 eurot Xxxxainuomandisse.
4. OÜ Xxxx osad Poolte vahel puudub vaidlus selles, et ühisvara koosseisu kuulub OÜ Xxxx osa nimiväärtusega 1 342 eurot, mis on registreeritud Xxxxnimele (kd I, tl 26-27). Samuti puudub poolte vahel vaidlus, et nimetatud osa jääb Xxxxainuomandisse. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus OÜ Xxxx osa nimiväärtusega 1 342 eurot Xxxxainuomandisse.
5. Sõiduk Mercedes-Benz A 160 Poolte vahel puudub vaidlus, et ühisvara koosseisu kuulub sõiduk Mercedes-Benz A 160, registreerimismärk xxxx , ehitusaasta 1998, tehasetähis XXXX, mille omanikuna on registreeritud Xxxx, väärtusega 3 000 eurot. Samuti puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et antud sõiduk jääb Xxxxainuomandisse. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus sõiduki Mercedes-Benz A 160 (registreerimismärk ) väärtusega 3 000 eurot Xxxxainuomandisse.
6. Sõiduk KYMCO Vitality 50 Poolte vahel puudub vaidlus, et ühisvara koosseisu kuulub sõiduk KYMCO Vitality 50, registreerimismärk xxxx, ehitusaasta 2005, tehasetähis XXXX, mille omanikuna on registreeritud Xxxx, väärtusega 300 eurot. Xxxxon palunud jätta nimetatud sõiduki Xxxxainuomandisse. Xxxxvastuväiteid sellele esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus sõiduki KYMCO Vitality 50 (registreerimismärk xxxx) väärtusega 300 eurot Xxxxainuomandisse.
7. Xxxxja Xxxxlaenulepingutest tulenevad nõuded OÜ Xxxx vastu Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et ühisvara hulka kuuluvad laenulepingutest tulenevad nõuded OÜ Xxxx vastu. Xxxxon selgitanud, et poolte ühisvarasse kuulub muu hulgas laenulepingutest tulenevad nõuded OÜ Xxxx vastu, mis kostja väidete kohaselt ulatuvad 431 616,81 euroni (kd I, tl 28-30, 31-32). Käesoleval hetkel on ettevõte muudetud varatuks ning seega on ka nõuete väärtus 0 eurot. Enne kostja tegevust ettevõtte vara võõrandamisel oli ettevõttel aga vähemalt 79 000 euro väärtuses positiivset vara, mille 11 arvelt nõudeid rahuldada. Kostja süülise ja ilma hageja nõusoleku ning teadmiseta tehtud tehingute tulemusel on seega vähenenud nii OÜ Xxxx kui ka poolte ühisvaraks olevate nõuete väärtus 79 000 euro võrra. Xxxxon seisukohal, et kuna käesolevaks hetkeks on äriühing OÜ Xxxx kustutatud, ei saa OÜ-d Xxxx arvestada poolte ühisvara hulka, sest seda vara ei eksisteeri. Seega ei oma ka tähtsust poolte laenunõuded OÜ Xxxx vastu. 10.03.2017 toimunud eelistungil jäi Xxxxoma nõude juurde. Xxxxmärkis, et OÜ Xxxx osad on registriosast kustutatud. Kuna jagamisel on ka ühisvaras olev nõue OÜ Xxxx vastu, siis näeb äriseadustik ette võimaluse täiendavaks likvideerimiseks. Nendest osadest tulenevaid õigusi on veel võimalik tulevikus ka teostada. Seega on osadest tulenevaid õigusi võimalik jagada. 01.07.2015 määrusega on kohus määranud läbi viia finantsekspertiis OÜ Xxxx vastu laenulepingust tulenevate nõuete väärtuse kindlaksmääramiseks. Ekspertiisiakt esitati kohtule 14.11.2016 (kd III, tl 163-176). Ekspertiisiakti kohaselt oli eksperdi hinnangul Xxxxja Xxxxning OÜ Xxxx vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevate nõuete turuväärtus seisuga 01.07.2015 379 eurot. 27.11.2015 on OÜ Xxxx äriregistrist kustutatud. Lisaks on eksperti ekspertiisiaktis märkinud, et laenunõuete turuväärtus väärtuspäeval on seoses xxxxkorteriomandi ja sõiduauto Lexus RX 350 võõrandamisega langenud. Osalt on see tingitud põhivara müügist saadud raha tagasimaksmisele ühele laenuandjale, mis vähendas ettevõtte laenukohustuste jääki, osalt aga xxxxkorteriomandi müügist oluliselt alla kinnistu hinnangulist turuväärtust. Kinnistu müük vähendas ettevõtte netovara ja osanike laenunõuete turuväärtust hinnanguliselt 46 750 euro võrra. Xxxxon seisukohal, et riiklikult tunnustatud eksperdi poolt koostatud eksperthinnangut ei saa käesolevas tsiviilasjas tõendina arvestada, sest ekspert ise on ekspert hinnangus üheselt kinnitanud, et eksperdile teadaolev informatsioon OÜ Xxxx kohta on piiratud. Kohtul puudub alus kahelda riiklikult tunnustatud eksperdi pädevuses, millest tulenevalt arvestab kohus riiklikult tunnustatud eksperdi poolt esitatud ekspertiisiaktiga. Kohus ei nõustu Xxxxseisukohaga, et laenunõuete turuväärtus ei oma käesoleval hetkel enam mingit õiguslikku tähendust, kuivõrd OÜ Xxxx on kustutatud. Nõuded OÜ Xxxx vastu on endiselt alles ning OÜ Xxxx kustutamine seda ei mõjuta. Osa väärtus ei puutu asjasse. Kohus nõustub Xxxxseisukohaga, et isegi, kui rääkida OÜ Xxxx osade väärtusest, oleks nõue endiselt alles ja seda sõltumata OÜ Xxxx kustutamisest. Vastupidine lahendus viiks olukorrani, kus abikaasa saaks süüliselt vähendada ühisvaraks oleva ettevõtte väärtust, selle likvideerida ning selliselt pääseda võimalikest kahjunõuetest. Xxxxon palunud jätta nõuded OÜ Xxxx vastu Xxxxainuomandisse. Xxxxon vastuhagis palunud nõuded jätta Xxxxainuomandisse. Kuna Xxxxon OÜ-le Xxxx kuuluva vara (sh 20.06.2014 xxxxkorteriomandi ja 22.06.2013 sõiduauto Lexus RX 350) võõrandanud, millega on laenunõuete turuväärtust vähendanud, jätab kohus eeltoodust tulenevalt Xxxxja Xxxxlaenunõuded OÜ Xxxx vastu väärtusega 0 eurot Xxxxainuomandisse.
8. Xxxxpanga- ja väärtpaberikontodel olevad rahalised vahendid Kohus märgib, et abielu lõppemise aja seisuga kummagi arveldusarvel olnud raha on PKS § 25 järgi abikaasade ühisvara. 12 Poolte vahel puudub vaidlus, et ühisvara hulka kuulub Xxxxpanga- ja väärtpaberikontodel olevad rahalised vahendid. 23.03.2015 on Xxxxkohtule esitanud XxxxSwedbank AS-i kontoväljavõtte (konto XXXXXXXXXXXXXXX ) perioodi 26.06.2014-27.06.2014 kohta, mille lõppsaldo seisuga 27.06.2014 on 755,45 eurot. Seisuga 26.06.2014 (abielu lõppemise aeg) oli antud kontol rahalisi vahendeid summas 854,70 eurot (kd II, tl 78), millest tulenevalt arvestab kohus eeltoodud summa ühisvara koosseisu hulka kuuluvaks. Samuti on Xxxx´l konto Nordea Bank AB Eesti filiaalis (konto XXXXXXXXXXXXXXX ), millel seisuga 26.06.2014 oli rahalisi vahendeid summas 462,99 eurot (kd II, tl 79). Väärtpaberikontol (konto xxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS) oli Xxxx´l seisuga 26.06.2014 rahalisi vahendeid summas 7 579,95 eurot (kd II, tl 80). Toronto Eesti Ühispanga poolt 13.04.2015 väljastatud tõendi kohaselt on Xxxxkonto saldo alates
9. augustist 2011 olnud 0 dollarit (kd II, tl 89). Kokku oli Xxxx´l seisuga 26.06.2014 panga- ja väärtpaberikontodel olevaid rahalisi vahendeid summas 8 897,64 eurot (854,70 + 462,99 + 7 579,95). Kohus jätab Xxxxarvelduskontodel ja väärtpaberikontol seisuga 26.06.2014 olnud rahalised vahendid 8 897,64 eurot Xxxxainuomandisse.
10. Xxxxpanga- ja väärtpaberikontodel olevad rahalised vahendid Poolte vahel puudub vaidlus, et ühisvara hulka kuulub Xxxxpanga- ja väärtpaberikontodel olevad rahalised vahendid. Xxxxnimele on avatud arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank, mille jääk seisuga 26.06.2014 on 302,88 eurot, arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXXXX AS-is Swedbank, mille jääk seisuga 26.06.2014 on 0,54 eurot ning konto nr XXXXXXXXXXXXXXX Nordea pangas, millest tuleneva kohustuse jääk seisuga 26.06.2014 on -3 324,69 eurot. Samuti on Xxxxnimele avatud kogumispensioni konto nr xxxxxxxxxxxxxxx AS-is Swedbank, millel olevate osakute väärtus seisuga 26.06.2014 on 793,02 eurot (kd I, tl 34-35). Kokku oli Xxxx´l seisuga 26.06.2014 panga- ja väärtpaberikontodel olevaid rahalisi vahendeid summas -2 228,25 eurot (302,88 + 0,54 – 3 324,69 + 793,02). Kohus jätab Xxxxarvelduskontodel ja väärtpaberikontol seisuga 26.06.2014 olnud rahalised vahendid -2 228,25 eurot Xxxxainuomandisse.
11. Korteriomand asukohaga xxxx, Tallinn Vastuhagi kohaselt on Xxxxlugenud poolte ühisvara hulka kuuluvaks korteriomandi asukohaga xxxx, Tallinn. Xxxxon selgitanud, et
12. aasta alguses sai hageja (Xxxx) oma vanematelt saadud Tartu korteri müügist 180 000 krooni. Mainitud raha andis hageja kostjale (Xxxx´le), et viimane soetaks selle eest korteri nende ühistes huvides, eelkõige eesmärgil, et seda pinda saab välja üürida ja üüriraha arvel ühislaenu tagastada. Kostja ostiski 03.10.2003 korteri asukohaga Xxxx (hetkel Xxxx ), kuid korteri omanikuna kanti üllatuslikult sisse kostja ema Xxxx (kd I, tl 167-171), sellist kokkulepet kostja hagejaga ei arutanud ega ka maininud, et ostab hageja raha eest korteri hoopiski oma emale.
13. aastal soovis hageja, et korter oleks siiski poolte ühisvaras ning palus kostjalt, et Xxxx annaks korteri poolte ühisvarasse, kuhu see pidigi kuuluma. Kostja lasi hageja palve peale oma emal Xxxx Xxxx korteri endale kinkida (kd I, tl 172-180). Seda tegi kostja teadlikult, et vältida olukorda, kus Xxxx korter kuuluks poolte ühisvarasse. Teisisõnu soetas kostja hageja lahusvara arvelt endale lahusvara, mis tuleks arvata ühisvarasse. 05.08.2015 menetlusdokumendis on Xxxxmärkinud, et 21.12.
14. aastal on hageja ja kostja sõlminud Nordea Bank Finland Eesti filiaaliga laenulepingu number 09220151546, millega pooled on võtnud laenu summas 35 000 eurot, sihtotstarbega xxxx korteriomandi ostmiseks (edaspidi nimetatud kui „laenuleping“) (kd III, tl 119-122). Xxxx korteriomandi kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et 13 08.01.2008 on korteriomanikuna sisse kantud Xxxx(kd III, tl 123-124). Laenulepingu punktist 6 nähtub aga, et laenulepingu tagatisena on kantud Xxxx korteriomandile hüpoteek. 14.10.2008 on pooled sõlminud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaaliga laenulepingu number xxxx, millega refinantseeriti eluasemelaenu number xxxx ja AS Hansapank laenu (laenuleping, nr xxxx xxxx ostmiseks). Ka kinnistusraamatu väljavõttest nähtub, et kuni 16.10.2008 koormas Xxxx korteriomandit hüpoteek Nordea Bank Finland Plc kasuks. Seega on Xxxx korteriomand ostetud laenulepingust saadud raha eest ning tegemist ei ole kinkelepinguga. Hiljem on Xxxx koormanud hüpoteek kustutatud, sest 21.12.2007 laenuleping liideti laenulepinguga nr xxxx (kd II, 10, 11, 12-17), mida tagab xxxx kinnistut ning mida on tagasimaksnud ainuisikuliselt Xxxx. Xxxxkuritarvitas temale antud volitusi ning vormistas Xxxx korteriomandi müügi kinkena. Eeltooduga on üheselt tõendatud, et Xxxx korter on soetatud poolte ühisvarasse ning korteriomandi soetamiseks võetud laenu summas 35 000 eurot on tagasimaksnud ainuisikuliselt Xxxx. Xxxxja tema ema vahel sõlmitud Xxxx korteriomandi kinkeleping on tühine tehing, sest tegelikult sõlmisid pooled müügilepingu ning korteriomandi ostmiseks võtsid pooled pangast laenu, mida on tasunud Xxxx. Seega tuleb ka Xxxx korteriomand arvata kostja ja hageja ühisvara koosseisu. Kohus märgib, et Xxxxon antud korteriomandi osas esitanud vastuolulisi seisukohti. 27.08.2014 menetlusdokumendis on Xxxxselgitanud, et Xxxx korter soetati 03.10.2003 kostja lahusvaraks oleva raha eest ning korter pidi tegelikkuses soetatama poolte ühisvarasse, kuid korteri omanikuna kanti üllatuslikuna sisse hageja ema. 2008 soovis kostja, et korter oleks siiski poolte ühisvaras ning palus hagejal korraldada vastav muudatus. 05.08.2015 menetlusdokumendis on Xxxxolnud seisukohal, et 2008 on pooled ostnud kõnealuse korteri hageja emalt 21.12.2007 sõlmitud laenulepingu alusel saadud laenu raha eest. Xxxxon seisukohal, et nimetatud korteriomand poolte ühisvara hulka ei kuulu. xxxx korter on kingitud hagejale tema ema poolt, mistõttu on PKS § 27 lg 2 p 2 alusel tegemist hageja lahusvaraga. Paljasõnalised ja tõendamata on kostja väited, mille kohaselt on korter soetatud kostja poolt hagejale antud raha eest ning tegelikkuses pidi korter soetatama poolte ühisvarasse. Korteri kinkimine hagejale ei toimunud samuti mitte seetõttu, et kostja soovis, et korter oleks siiski ühisvara, kuid hageja äärmiselt kavala ja ettenägeliku inimesena lasi kinkelepingu vormistada enda nimele, et korter jääks tema lahusvaraks. Kõnealune korter kuulus hageja emale, kes kinkis selle seejärel oma tütrele ning nimetatud asjaolud on kogu aeg olnud teada ka kostjale. Xxxxon täiendavalt selgitanud, et 21.12.2007 sõlmitud laenulepingu tegelikuks eesmärgiks oli finantseerida xxxx elamu ehituse lõpetamist (kd III, tl 135-138, 139-142, 143-146, 147-150, 151153). 09.02.2008 sai kostja 40-aastaseks ning soovis korraldada suure juubelipeo ca 100 inimesele xxxx elamus. Selleks ajaks pidi maja ehitus kindlasti valmis saama. Ehituse lõpetamiseks vajasid pooled aga lisaraha. Kuivõrd xxxx kinnistu tagatisel täiendavat laenu juurde võtta võimalik ei olnud, oli hageja ema nõus kinkima hagejale temale kuulunud Xxxx korteriomandi, et pooltel oleks võimalik selle tagatisel pangast laenu võtta. Kuivõrd laenu oli kõige soodsam vormistada eluasemelaenuna, siis märgiti sellisena ka laenu sihtotstarve. Faktiliselt korteriomandi ostmist aga ei toimunud ning saadud laenuraha kasutati xxxx elamu ehituse ja sisustamise lõpetamiseks. Toimiku materjalidest nähtuvalt on Xxxx korteriomand omandatud 08.01.2008 notariaalselt tõestatud kinkelepinguga. Kostja poolt esitatud tõendid kinnitavad küll fakti, et Xxxx korteriomandi tagatisel on pooled võtnud laenu, kuid arvestades sõlmitud kinkelepingut, milles muu hulgas on osalenud ka Nordea Pank Finland Plc hüpoteegipidajana, ei tõenda kostja poolt esitatu korteriomandi omandamist saadud laenu raha eest. 1995 kehtinud PKS § 15 lg 1 kohaselt on kinke teel omandatud vara abikaasa lahusvaraks. 10.04.2017 toimunud kohtuistungil on kohus tunnistajatena üle kuulanud Xxxx ja Xxxx . 14 Xxxxon seisukohal, et tunnistaja Xxxx ütlused on ebausaldusväärsed. Xxxxei ole täitnud omapoolset tõendamiskoormist, tõendamaks sularaha summas 180 000 olemasolu Xxxx . Xxxx antud ütlustest nähtuvalt töötas ta koristaja ning ettekandja ametikohal. Lisaks ei ole usutav tunnistaja väide, et tunnistaja ei mäleta oma töötasu suurust, millest ta igakuiselt kokku hoidis. Samuti ei ole eluliselt usutav, et rahvusvahelise haardega ettevõtte Xxxx tasub oma töötajatele palka sularahas, nagu väidab tunnistaja. Usutav ei ole ka asjaolu, et koristajana, ettekandjana ning õmblejana töötav isik suudab koguda ja kokku hoida sularaha, millest on võimalik soetada korter kesklinnas. Samuti ei ole usutav tunnistaja äärmiselt agaralt antud kinnitus, et mitte ühtegi dokumentaalset tõendit tema sissetulekutest ei ole olemas. Tunnistaja ütluste ebausaldusväärsusele viitab tunnistaja poolt 2008 omandatud korter, mille kohta ütles tunnistaja, et tal avanes võimalus liisida veel üks korter Tallinnas. Tegelikkuses nähtub kinnistusraamatust (kd IV, tl 66), et eelviidatud korter asukohaga Tallinn, Kesklinna linnaosa, Xxxx , kuulus enne tunnistaja poolt omandamist tunnistaja pojale Xxxx (äriühingu Osaühing Xxxx (registrikood xxxx ) kaudu) ning hiljem
15. aastal võõrandas tunnistaja nimetatud korteriomandi tagasi oma pojale. Seega, nähtuvalt kinnistusraamatu väljavõttest, kasutasid nii hageja kui tunnistaja tütar ning Xxxx kui tunnistaja poeg tunnistajat variisikuna kinnisvara omandamisel, mistõttu ei ole kuidagi usutavad tunnistaja väited xxxx korteri omandamise kohta oma raha eest. Xxxxleiab, et tulenevalt äärmiselt lähedastest suhetest hageja ja tunnistaja vahel, ei saa olla tunnistaja ütlused sellise kaalu ja tõendamisväärtusega, mis kinnitaksid nn sularaha summas 180 000 kogumist korjanduskarpi koristaja teenistuse kõrvalt. Xxxxei nõustu Xxxxseisukohaga, et Xxxx ütlused on ebausaldusväärsed. Xxxxon seisukohal, et Xxxx ütluste usaldusväärsuses puudub igasugune alus kahelda. Xxxx ei näe midagi eluliselt ebausutavat või ulmelist selles, et korter on ostetud tunnistaja säästude eest. Tunnistaja on kohtule selgitanud, et töötas alates
16. aastast Soome ja Rootsi laevadel erinevatel ametikohtadel alates koristajast kuni baaritöötajani ning palk koos jootrahaga oli hea. Tunnistaja selgitas, et tema kulud olid väikesed ning lisaks on ta tegelenud ka õmblemisega nii endale kui teistele, hoides selliselt raha kokku ja teenides ka juurde. Raha kogunemise osas on jutt siiski enam kui 20 aasta pikkusest perioodist, millise aja jooksul ei ole kokkuhoidliku elustiili korral tegemist mingite ulmeliste säästudega, nagu üritab väita kostja. Tunnistaja ei osanud küll tõesti täpselt nimetada oma igakuise sissetuleku suurust, kuid arvestades, et tunnistaja töötas laeval juba alates
17. aastast, vahetas selle aja jooksul mitmel korral ettevõtte siseselt töökohta ning liikus edasi ja vahetus ka riigikord, siis on igati mõistetav, et täna 2017 on tunnistajal keeruline mäletada täpselt, millist palka ta sai aastal 1984, millist 1986 jne. Seda tunnistaja ülekuulamisel ka selgitas. Midagi imelikku ei ole ka selles, et palka on töötatud aastate jooksul makstud nii sularahas kui ka ülekandega. Töötatud aastate hulka jäävad ju ka erinevad riigikorrad ning teadaolevalt Nõukogude Liidu perioodil ainult sularahas palga maksmine käiski. Viide, et tunnistaja on töötanud koristajana ning ei ole eluliselt usutav, et koristaja suudab osta endale kesklinna korteri, on asjakohatu. Tunnistaja selgitas, et ta alustas koristajast, kuid liikus sealt kohe edasi. Samas on üldteada asjaolu, et ka lihtöölised Soomes teenivad märkimisväärselt kõrgemat palka kui lihttöölised Eestis ning eriti suured olid need käärid kahtlemata ajal, mil Eesti ei olnud veel saanud iseseisvaks. Viited Delfi 2008 artiklile ei oma siin mistahes asjakohasust, kuivõrd puudutab perioodi, mil tunnistaja laeval enam ei töötanud. Lisaks ei nõustu XxxxXxxxseisukohaga justkui hageja peaks veel lisaks Xxxx ütlustele asuma tõendama Xxxx korteri ostuks vajaliku raha olemasolu dokumentaalsete tõenditega. Hageja on seisukohal, et Xxxx ütluste ning notariaalsete lepingutega on üheselt tõendatud, et xxxx ostis Xxxx , kes selle hiljem hagejale kinkis ning seega on tegemist hageja lahusvaraga. Xxxxon ka seisukohal, et käesolevas asjas ei oma iseenesest mistahes tähtsust, kelle rahaliste vahendite eest Xxxx antud korteriomandi 03.10.2003 ostis. Käesoleval juhul on Xxxx ütlustega küll tõendatud, et rahalised vahendid pärinesid temalt endalt, aga isegi kui rahalised vahendid oleksid pärinenud kostjalt või kostjalt ja hagejalt nagu väidab kostja, siis ei saaks korteriomandit endiselt lugeda poolte ühisvara hulka kuuluvaks. Sõltuvalt asjaoludest võiks kõne alla tulla nõue Xxxx vastu, aga mitte midagi enamat. 15 Korteriomandi on hageja endiselt omandanud kinke teel (seda kinnitab notariaalne leping) ja raha päritolu seda kuidagi ei muudaks. Xxxxon seisukohal, et tunnistaja Xxxx on oma ütlustega veenvalt tõendanud, et osundatud sularaha summas 180 000 krooni andis tema üle kahes osas Xxxx´le, kuna see oli vanemate soov. Samuti kinnitas Xxxx , et eelnimetatud summade eest soetati vaidlusalune korteriomand. Xxxxon märkinud, et taotledes Xxxx tunnistajana ülekuulamist kinnitas kostja, et kostja sai 2003 alguses oma vanematelt rahalised vahendid Xxxx korteri ostuks, kostja andis raha hagejale, et hageja soetaks antud vahenditega korteri Xxxx tänaval ning Xxxx nägi seda kõike vahetult pealt. Xxxx tunnistajana midagi sellist ei kinnitanud. Xxxxleiab, et viited Xxxx tunnistajana antud ütlustele on asjakohatud. Kohus leiab, et tunnistaja Xxxx ütlused on eluliselt usutavad ja kooskõlas notariaalsetes lepingutes nähtuvaga. Xxxx on istungil veenvalt selgitanud kõiki tehingu asjaolusid, sh temal tehinguks raha olemasolu. Tunnistaja Xxxx kinnitas, et tema pole vahetult näinud, et Xxxxandis Xxxx´le raha Xxxx tänava korteri omandamiseks. Xxxx kinnitas ainult, et tema on kostjale raha üle andnud. Eeltoodust tulenevalt ei ole võimalik kindlaks teha, kuidas Xxxxsaadud raha kasutas. Seega kuulub kohtu hinnangul xxxx, Tallinn korteriomand Xxxxlahusvara hulka, kuna tegemist on kinke teel omandatud varaga.
18. Hüvitis ühisvara väärtuse vähendamise eest Xxxxon palunud mõista ühisvarasse Xxxx´lt hüvitise ühisvara väärtuse vähendamise eest summas 71 212 eurot. Xxxxon selgitanud, et 10.06.2013 tegi hageja läbi esindaja kostjale ettepaneku abielu lahutamiseks ning ühisvara jagamiseks kokkuleppel notari juures (kd I, tl 36-37). Saades teada hageja soovist abielu lahutada ning ühisvara jagada ei soostunud kostja mitte mõistlike läbirääkimistega, nagu soovis hageja vaid asus aktiivselt vähendama ühisvaraks oleva OÜ Xxxx väärtust ning võõrandama ettevõttele kuuluvat vara. 10.09.2013 allkirjastas kostja digitaalselt OÜ-s Xxxx tehtud tehinguid kajastavad dokumendid ning edastas need hagejale (kd I, tl 40-57). Nimetatud dokumentidest nähtuvalt sõlmis kostja 20.06.2014 OÜ Xxxx juhatuse liikmena oma tütre xxxx notariaalse korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu OÜ-le Xxxx kuulunud korteriomandi asukohaga xxxx(registriosa nr xxxx ) võõrandamiseks. Lepingu punkti 2.1 kohaselt oli müügihinnaks märgitud 18 250 eurot. Lepingu punkt 2.2 kinnitab, et ostuhind oli ostja poolt müüjale tasutud vahetult enne lepingu sõlmimist (kd I, tl 43). Nimetatud asjaolu kohta on kostja vormistanud ka 20.06.2013 kuupäevaga OÜ Xxxx kassa sissetuleku ordeni. Sama kuupäevaga ning samas summas on vormistatud kassa väljamineku order, mille kohaselt on vastav summa makstud välja Xxxx´le. Makse alusena on märgitud laenu tagasimakse (kd I, tl 48).
19. septembris on nimetatud kinnistu edasi võõrandatud Xxxx ja Xxxx , kes on kostja isiklikud sõbrad. Kanne kinnistusraamatusse on tehtud 20.09.
20. 25.06.2014 on nimetatud kinnistu osas tehtud kinnistusraamatusse uus omanikukanne, mille alusel on kinnistu omanikuks saanud Xxxx OÜ (registrikood xxxx ) (kd I, tl 59). 16 22.06.2013 on kostja OÜ Xxxx esindajana võõrandanud Xxxx OÜ-le Xxxx kuulunud sõiduauto Lexus RX 350 (reg nr xxxx ) summaga 7 000 eurot. Xxxx on samuti kostja pikaaegne sõber (kd I, tl 50). Vaatamata auto näilisele võõrandamisele jätkas kostja auto kasutamist kuni
21. detsembrini. Sarnaselt korteri võõrandamisele on ka nimetatud tehingu osas vormistatud OÜ Xxxx kassa sissetuleku order summas 7 000 eurot kuupäevaga 22.06.
22. Sama kuupäevaga ning samas summas on vormistatud OÜ Xxxx kaasa väljamineku order, mille kohaselt on nimetatud summa makstud välja Xxxx´le. Makse alusena on märgitud laenu tagasimakse (kd I, tl 52). Xxxxrõhutab, et ühekski nimetatud tehinguks XxxxXxxxkui OÜ Xxxx osaniku ja juhatuse liikme nõusolekut küsinud ei ole. Kõik tehingud on tehtud ilma hageja teadmata ning ilmselge eesmärgiga muuta OÜ Xxxx näiliselt varatuks vähendades seeläbi poolte vahel jagamisele mineva ühisvara väärtust. Arvestades tehingute asjaolusid (sh osapooli ning tehingute väärtust) on need ilmselgelt suunatud üksnes õigusnäivuse tekitamisele. Vara vahetas küll registrijärgset omanikku, kuid jäi jätkuvalt kostja kontrolli alla. Mistahes raha vara võõrandamise eest ettevõte tegelikkuses kunagi saanud ei ole. Eelnevat kinnitab ka kostja 07.03.2014 e-kiri, milles kostja informeerib, et pooled on saavutanud kokkuleppe vara jagamisel selliselt, et hagejale jääb muu hulgas ka Kalevi tn korter (kd I, tl 60). Kostja poolt pakutud tingimustel kokkulepet siiski ei saavutatud, kuivõrd kostja jätkuvalt keeldus hagejale õiglase hüvitise tasumisest. Xxxxpeab vajalikuks rõhutada, et jättes kõrvale tehingute näilikkuse küsimuse, on nii kinnistu kui ka sõiduauto võõrandamine igal juhul toimunud äärmiselt kahjulikel tingimustel ning oluliselt alla turuhinna. Kinnistu võõrandati lepingu kohaselt 18 250 euro eest. 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ poolt teostatud eksperthinnangu nr xxxx kohaselt oli kinnistu väärtus seisuga 03.10.2013 65 000 eurot (kd I, tl 6180). Arvestades kinnisvara hindade tõusu, võib kinnistu turuhind tänasel päeval ulatuda aga kuni 69 000 euroni. Seega on kinnistu võõrandatud kordades alla turuhinna. Nimetatud asjaolu tunnistab ka kostja ise. 10.09.2013 on kostja koostanud tasaarvestuse avalduse, mille kohaselt Xxxxtasaarvestab OÜ-ga Xxxx laenusuhtest tuleneva nõude 37 750 euro ulatuses OÜ Xxxx nõudega Xxxxvastu tulenevalt Xxxx , Tallinn asuva kinnisasja võõrandamisest alla arvatava turuhinna (kd I, tl 57). Sõiduauto võõrandati lepingu kohaselt 7 000 euro eest. Auto tegelik turuhind oli aga ca 14 000 eurot. Nimetatud asjaolu nähtub ka analoogiliste autode müügipakkumistest portaalis auto24.ee (kd I, tl 82). Xxxx rõhutab, et auto müük toimus ca aasta tagasi ning müügiaegne hinnatase oli tänasest seega veelgi kõrgem. Kindlasti ei olnud auto turuväärtus aga 7 000 eurot, nagu üritab väita kostja. Enne kostja poolt ülalnimetatud tehingute tegemist oli ettevõttel seega vara väärtuses vähemalt 79 000 eurot. Kostja tegevuse tulemusena on ettevõte aga muudetud varatuks. Xxxxon seisukohal, et Xxxxväited nagu oleks kostja põhjustanud ühisvara vähenemise on alusetud, sest kõik tehingud, mis kostja OÜ Xxxx varaga tegi, lähtuvad OÜ Xxxx huvidest. Hageja ei ole kuidagi tõendanud, et kostja poolt xxxxkorteri võõrandamine Xxxx oleks olnud kahjulik OÜ-le Xxxx. Oluline on, et korterit polnud vajalik omada äriühingu majandustegevuseks ja seda ei kasutatud ka äriühingule tulu teenimiseks. Korteri pidamine tekitas OÜ-le Xxxx täiendavaid põhjendamatuid kulutusi, sest korterit kasutas hageja ema Xxxx , kes ei tasunud üüri ning kõik kulud sh kommunaalkulud, tasus hageja xxxxeest OÜ Xxxx arvelt (kd I, tl 141-147). 17 Sõiduauto Lexus RX 350 müügihind 7 000 eurot vastas turuväärtusele. Sõiduauto Lexus ei olnud vajalik OÜ Xxxx majandustegevuseks ja oli põhjendamatu olukorras, kus äriühingul olid ülisuured võlakohustused ja majandustegevus ei andnud mingit tulu võlakahustuste katmiseks. Xxxxrõhutab, et OÜ Xxxx juhatuse liikmetel ei ole ühist esindusõigust, mistõttu oli kostjal täielik õigus teha tehinguid ilma hageja nõusolekuta. Hageja on hagis heitnud ette kostjale kui juhatuse liikmele kahjuliku tehingu tegemist. Taoline etteheide näitab, et äriühingul võib olla nõue juhatuse liikme vastu, mille saab maksma panna õiguskaitsevahendi kasutamisega. Juhatuse liikme tegevus äriühingu juhtimisel ei ole lahendatav perekonnaseaduse alusel. Juhul, kui äriühingul on väidetav nõue juhatuse liikme vastu seoses kahju tekitamisega, ei vähenda see äriühingu osaniku osa väärtust, sest bilansis on kajastatud vara väärtuse asemel sama väärtusega nõue. Seoses asjaoluga, et hageja OÜ Xxxx juhatuse liikmena väitis aasta tagasi, et tehingud võivad olla tehtud alla turuväärtuse, on kostja võimaliku osa, mis väidetavalt jäi alla turuväärtuse, osaliselt tasaarvestanud enda nõudega OÜ Xxxx vastu (kd I, tl 148). Seega ei ole kostja tehingud OÜ Xxxx varaga olnud kuidagi kahjulikud ega vähendanud ühisvara väärtust, sest selle arvel on vähenenud OÜ Xxxx laenukohustus kostja ees. Xxxxvastuväidete osas on Xxxxmärkinud, et kuigi hageja ema Xxxx elas kuni viimase ajani tõepoolest Xxxx korteris, siis oli ka see korraldatud mitte kostjale kahju tekitamise eesmärgil vaid poolte ühisel kokkuleppel. Xxxx korter soetati perspektiiviga, et saaks hiljem osta ja välja ehitada korteri pealse katusealuse. Sellise võimaluse loomiseks palusid hageja ja kostja, et tavapärase üürniku asemel elaks korteris hageja ema Xxxx , kes hoiaks majaelanikega häid suhteid. Üüri asemel pidi hageja ema käima abiks xxxx kinnistu majapidamistöödes, mida hageja ema vastavalt kokkuleppele ka tegi. OÜ Xxxx on tasunud Xxxx kommunaalteenuste arveid üksnes ajal, mil Xxxx OÜ-s Xxxx töötas ning sai kommunaalteenuste võrra vähem töötasu. Muul ajal on kommunaalteenuse eest tasunud Xxxx isiklikult. PKS § 34 lg 3 kohaselt kui ühisvara väheneb abikaasa süülise käitumise tõttu või tehingu tõttu, mille ta on teinud teise abikaasa tahteavalduseta, peab abikaasa vara vähenemise hüvitama. Hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Riiklikult tunnustatud eksperdi poolt koostatud ekspertiisiakti (punkt 3) kohaselt ulatunuks osanike laenunõuete summaarne jääk väärtuspäeva seisuga 110 194 euroni ning nende laenunõuete turuväärtus 71 212 euroni, kui Xxxxei oleks 20.06.2013 võõrandanud OÜ-le Xxxx kuulunud korteriomandit asukohaga xxxx(registriosa nr xxxx ) ning 22.06.2013 OÜ-le Xxxx kuulunud sõiduautot Lexus RX 350 (reg nr xxxx ) (arvestades nimetatud vara turuväärtust ning eeldades, et muid kohustusi OÜ-l Xxxx ei ole). Xxxxon seisukohal, et poolte ühisvaras olid OÜ Xxxx osad, eksperthinnang ei anna aga hinnangut OÜ Xxxx osade ega osade väärtuse ehk ühisvara väärtuse kohta. See, mis on ühisvaras oleva äriühingu vara ja selle väärtus, ei oma käesolevas asjas tähtsust. Kohus selgitab, et finantsekspertiisi ei tellitud äriühingu osa väärtuse hindamiseks, vaid ühisvarasse kuuluva laenunõude OÜ Xxxx vastu turuväärtuse kindlaks tegemiseks. Xxxxon eksperthinnangu puhul märkinud, et eksperthinnang põhineb Xxxxpoolt eksperdile intervjuu käigus avaldatul ja Xxxx korteri turuväärtuse hindamisel on võetud aluseks 03.10.2013 1Partner Kinnisvara Tallinn OÜ hinnang, mis on aga tehtud enne seda, kui Xxxxja Xxxx korteri elamiskõlbmatuks muutsid. Kohus leiab, et tegemist on paljasõnalise ja tõendamata väitega. 18 Lisaks on Xxxxseisukohal, et isegi kui nõustuda hageja ja eksperdi käsitlusega, ei saaks nn hüvitisnõue hageja vastu ka hüpoteetiliselt olla suurem kui 23 375 eurot (46 750 : 2). Xxxxei nõustu Xxxxseisukohaga, et eksperthinnangu kohaselt saaks nõue olla summas 23 375 eurot. Kohus märgib, et ekspertiisiakti punktis 4 viidatud 46 750 eurot, mille Xxxxon jaganud pooleks, puudutab üksnes kinnistu müügi arvelt ettevõtte netovara ja laenunõuete turuväärtuse vähenemist, mitte aga kõikidest kostja kahjulikest tehingutest tingitud turuväärtuse vähenemist. Xxxxon esitanud eksperdile küsimuse, milline oleks Xxxxja Xxxxning OÜ Xxxx vahel sõlmitud laenulepingutest tulenevate nõuete turuväärtus ekspertiisi teostamise hetke seisuga, kui Xxxxei oleks 20.06.2013 võõrandanud OÜ-le Xxxx kuulunud korteriomandit asukohaga xxxx(registriosa nr xxxx ) ning 22.06.2013 OÜ-le Xxxx kuulunud sõiduautot Lexus RX 350 (reg nr xxxx ), arvestades nimetatud vara turuväärtust ning eeldades, et muid kohustusi OÜ-l Xxxx ei ole? Vastus sellele küsimusele on antud eksperthinnangu punktis
23. Kohus on seisukohal, et ekspertiisiakti punkt 3 kinnitab, et juhul kui Xxxxei oleks hageja poolt osundatud tehinguid teinud, oleks jagatavate laenunõuete turuväärtus ulatunud 71 212 euroni. Antud summa näol on tegemist kahjuga, mille Xxxxpeab eksperthinnangu alusel ühisvarasse hüvitama, kuivõrd nimetatud summa ulatuses on Xxxxilma Xxxxnõusolekuta tehtud tehingutega süüliselt vähendanud poolte ühisvara väärtust.
24. Xxxxnõue Xxxxvastu summas 310 680 eurot Xxxxon seisukohal, et Xxxxon rikastunud Xxxxlahusvara arvel vähemalt 621 360 euro võrra, seega tuleb nimetatud osas kalduda poolte võrdsuse põhimõttest kõrvale ning mõista enamsaadud ühisvara arvel Xxxx´lt Xxxxkasuks välja hüvitis summas 310 680 eurot. Xxxxon märkinud, et poolte ühisvaras olev kinnistu asukohaga xxxx osteti
25. aastal ja renoveeriti kostja lahusvara arvelt, mille kostja sai Xxxx kinnistu müügist. Kostja alustas Xxxx kinnistu ostmist juba
26. aastast. Alates sellest aastast on kostja omandanud mõttelisi osasid Xxxx kinnistust (kd I, tl 134, 135-136, 137-138, 139-140). Xxxx kinnistu oli jagatud üheksaks mõtteliseks osaks, millest viis osa ostis kostja enne hagejaga abielu (5/9) ning järgmise nelja osa (4/9) ost vormistati küll vahetult pärast abielu sõlmimist, kuid kostja valmistas neid tehinguid ette ja omas vajalikke rahalisi vahendeid enne abielu sõlmimist oma lahusvara arvelt. Hageja ja kostja abielu sõlmiti 24.07.1997 ja nelja Xxxx kinnisasja mõttelise osa ostmine viidi lõpuni 29.10.
27. Kolme kuuga polnud tekkinud ühisvarasse selleks vajalikku märkimisväärset summat. Aastatel 1994 kuni 1997 oma lahusvara arvelt omandatud Xxxx kinnistu müügist
28. aastal sai kostja 22 miljonit krooni. Saadud rahaliste vahendite arvelt soetas kostja xxxx kinnistu. Muuhulgas andis kostja Xxxx kinnistu müügist saadud summast hagejale 1 miljon krooni. xxxx maja restaureerimine läks kostjale maksma ligikaudu 7 miljonit krooni. Kuna restaureerimisel järgiti
29. aasta unikaalseid detaile ja lahendusi, siis oli tööde teostamine kallis ja see kõik tagas praeguse kinnistu väärtuse. Hageja ei ole panustanud xxxx kinnistu omandamisse ja restaureerimisse ega ka osalenud
30. aastal võetud laenukohustuse tagasimaksmises. Eeltoodust tulenevalt tuleb poolte ühisvara jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest, sest esinevad enne
31. juulit 2010 kehtinud PKS § 19 lg-s 2 toodud alused: ühisvara on omandatud ja parendatud ühe abikaasa lahusvara arvel ja üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel. 19 26.04.2017 menetlusdokumendis on Xxxxtäpsustanud, et Xxxxlahusvaraks olnud Xxxx kinnistu väärtus oli vähemalt 17 500 000 krooni (kd I, tl 154). Nimetatud tehingusumma tegi kokku 1 118 453 eurot (17 500 000 krooni), millest 5/9 (lahusvara osa) moodustub summas 621 360 eurot. Seega on kostja oma lahusvara arvel tehtud panus ühisvarasse vähemalt väärtuses 621 360 eurot. Tegelikkuses oli Xxxxpanus veelgi suurem. Isegi kui kohus ei loe käesolevas menetluses piisavalt tõendatuks, et ülejäänud 4/9 Xxxx elamust on samuti soetatud lahusvara arvel, tuleb silmas pidada, et kogu ulatusliku väärtusega Xxxx kinnisvara projekt ning projektist saadava tulu laekumine pere eelarvesse sai üksnes ja ainult võimalikuks tänu Xxxxlahusvaraga seotud tehingutele ning Xxxxtegevusele enne abielu sõlmimist. Xxxxäärmiselt luksuslik eluviis, kallite reiside, hobide, sõidukite (sh 1 000 000 maksev sõiduauto Lexus), glamuursete pidude nautimine sai Xxxx´le osaks üksnes ja ainult tänu sellele, et Xxxx´l õnnestus vahetult enne kinnisvarabuumi ja majanduskriisi lõppu realiseerida talle lahusvarana kuulunud kesklinna kinnistu asukohaga Xxxx . Menetluses kogutud tõendite alusel saab kahtlusteta asuda seisukohale, et Xxxxise ei ole kunagi omapoolsete rahaliste panuste kaudu ühisvara väärtust suurendanud, küll aga pikki aastaid nautinud glamuurset elu, mis sai võimalikuks Xxxxlahusvara realiseerimise tulemusena. Asjaolu, et Xxxxon Xxxx kinnistusse panustanud oma lahusvara on tõendatud ka Xxxx 10.04.2017 kohtuistungil antud ütlustega, kus Xxxx otsesõnu kinnitas, et Kaunase puiestee korteri müügist saadud 230 000 krooni kasutati osaliselt s.o. summas 50 000 krooni XxxxXxxx kinnistu korterite kui vallasasjade omandamiseks. Xxxxei nõustu Xxxxväitega, et poolte ühisvara on olulises osas tekkinud kostja lahusvara arvelt, mis annab kostjale aluse kalduda ühisvara jagamisel kõrvale poolte võrdsuse põhimõttest ja ammugi mitte aluse nõuda hagejalt kostja kasuks 310 680 euro suuruse hüvitise väljamõistmist, millisele seisukohale kostja sisuliselt on jõudnud. Xxxxnõustub sellega, et 5 mõttelist osa Xxxx kinnistust omandas Xxxxkinkelepingutega enne abielu sõlmimist hagejaga ning 4 osa müügilepingutega vahetult pärast abielu sõlmimist, aga mitte sellega, et Xxxxvalmistas need tehingud ette ja omas vajalikke rahalisi vahendeid enne abielu sõlmimist oma lahusvara arvelt. Poolte abielu sõlmiti 24.07.
32. Toimiku materjalidest nähtuvalt sõlmisid Xxxxja Xxxx28.10.1997 AS-iga Eesti Hoiupank laenulepingu Tallinnas, Xxxx asuva elamu ostmiseks (kd II, tl 18-24). Laenusumma suuruseks oli 37 500 saksa marka, s.o umbes 300 400 krooni ja 19 200 eurot. Nimetatud laenu arvelt tasuti ka 29.10.1997 sõlmitud Xxxx mõttelise osade müügilepingute alusel xxxx summas 150 000 krooni ja xxxx summas 50 000 krooni (kd I, tl 132, 139). Xxxxon täiendavalt selgitanud, et kuivõrd Xxxx kinnistu oli soetamisel kehvas seisus, asuti seda poolte ühisvara arvelt renoveerima. Kinnistu läbis täieliku uuenduskuuri, mille raames muudeti endine kortermaja elumajaks. Lisaks ostis OÜ Xxxx , kelle osanikuks ja juhatuse liikmeks on Xxxxvend Xxxx ära kõrvalkinnistu aadressil Xxxx , mis hiljem koos pooltele kuuluva Xxxx kinnistuga ühiselt müüdi. Xxxxrõhutab, et kinnistu omandas oma müügiaegse väärtuse eelkõige teostatud renoveerimistööde tulemusel, mis kõik toimusid poolte ühisvara arvelt. Samuti tõstis müügihinda kahe kinnistu ühiselt müümine. Kostja poolt enne abielu kinkena saadud mõtteliste osade turuväärtus on kinnistu müügiaegse väärtusega võrreldes pea olematu. Xxxxväited, mis rõhutavad läbivalt kostja panust ning kahandavad hageja panust, samuti, mis süüdistavad hagejat pidevas glamuurse elu nautimises, on Xxxxhinnangul asjakohatud, pahatahtlikud ja hagejat alusetult laimavad. Mõlemad pooled on abielu ajal panustanud pereellu ja ühisvara omandamisse. Xxxxei ole abielus nautinud mistahes glamuuri nagu väidab kostja vaid tegelenud sissetuleku teenimise ning pere ja laste eest hoolitsemisega. Väide, et Xxxx´l puudus igasugune panus Xxxx elamu omandamisse, on väär ja vastuolus menetluses kogutud tõenditega. Xxxxkinnitab, et temal puudub igasugune ülevaade, milleks täpselt XxxxXxxx kinnistu müügist saadud vahendeid 20 kasutas. Ühisvarasse neid vahendeid kostja poolt väidetud ulatuses investeeritud ei ole ning vastupidist pole kostja tõendanud. Eelnevat kinnitab ka asjaolu, et pooled tänaseni jagavad üsna suurt laenukohustust (jääk 214 019 eurot). Juhul kui ühisvarasse oleks panustatud enam kui miljon eurot nagu väidab kostja, jääb pidev laenude võtmise vajadus täielikult arusaamatuks. Xxxxviitab, et isegi kui võtta aluseks Xxxxväide, et xxxx elamu renoveerimiseks kasutas kostja Xxxx kinnistu müügist saadud rahast 7 miljonit krooni, s.o 447 381,50 eurot, mis on täielikult tõendamata ja eluliselt ebausutav arvestades kinnistu tänast väärtust ja millega hageja kindlasti ei nõustu, olekski xxxx elamusse panustatud osa, mis Xxxx kinnistu müügist vastuvaidlematult kuulub poolte ühisvara hulka (497 093 eurot), aga mitte osa, mida kostja väidab kuuluvat endale lahusvarana. Lisaks on Xxxx kogu kooselu vältel nii oma töö kui ka sissetulekuga panustanud pere eest. Samuti ei nõustu Xxxx sellega, et tunnistaja Xxxx ütlustega on tõendatud, et Xxxx kinnistute ostmiseks on 50 000 krooni ulatuses kasutatud kostja lahusvara. Xxxx on seisukohal, et Xxxx ütluste puhul tekivad tõsised kahtlused ühtluste usaldusväärsuses. Tegemist on Xxxx vennaga, kes on ilmselgelt kinnitanud kohtus seda, mida kostja on tal palunud kinnitada. Isegi kui pidada Xxxx ütlusi usaldusväärseks, ei saa nendega kuidagi tõendada seda, mida kostja üritab väita, et nendega tõendada saab. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et Xxxx kinnistu on erastatud ja seejärel kinnistatud poolte abielu ajal. Kinnistusraamatu kanne on tehtud 29.11.2001 (kd IV, tl 59). Maa ostueesõigusega erastamise korral tekib erastatud maale abikaasade ühisomand (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend 3-2-1-1404, p 12). Kohus leiab, et Xxxx kinnistu väärtust ei saa antud juhul tõendada 05.07.2006 ostumüügilepinguga, kuna nimetatud lepingust taganeti (kd IV, tl 64-65). Seega õiguslikke tagajärgi kostja poolt viidatud müügilepingul ei olnud. Lisaks on Xxxxtõendanud, et Xxxx kinnistu soetamiseks võtsid pooled abielu ajal ühiselt laenu. Tunnistaja Xxxx on üksnes kinnitanud, et 1996 on Xxxxvanemate korteri müügist mingit raha saanud, kuid ütlustest ei selgu, kelle poolt, millal ja millises summas raha üle anti. Isegi kui Xxxx ütlustega oleks võimalik tõendada, et Xxxxon vanematelt mingit raha saanud, siis ei saa Xxxx ütlustega tõendada seda, milleks Xxxxraha kasutas. Lisaks toimus Xxxx kinnistu mõtteliste osade omandamine kinkelepingu alusel (kinge on tasuta tehing) ning laenulepingu arvelt tasuti 29.10.1997 sõlmitud Xxxx mõttelise osade müügilepingute alusel Xxxx 150 000 krooni ja Xxxx 50 000 krooni. Kohus on seisukohal, et isegi kui Xxxxpoolt enne abielu soetatud Xxxx kinnistu osad võiksid anda aluse kalduda ühisvara jagamisel kõrvale poolte võrdsusest, saaks see toimuda juhul, kui tõendatud oleks, et Xxxxon oma lahusvaraks olnud vara panustanud poolte ühisvarasse. 1995 kehtinud PKS § 19 lg 2 p 3 sätestab, et kohus võib kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel. Käesoleval hetkel jääb arusaamatuks, milline hetkel eksisteeriv ja jagatav ühisvara on omandatud Xxxxlahusvara arvelt. Isegi kui osa Xxxx kinnistu müügist saadav tulu oleks käsitletav Xxxxlahusvarana, ei ole Xxxxtõendanud, et ta on selle vara kunagi ühisvarasse panustanud. Xxxx kinnistu müügist saadud raha kasutamise osas või vähemalt raha kasutamise osas ulatuses, mis ületab osa, mis kuulus poolte ühisvara hulka, Xxxxtõendeid esitanud ei ole. Xxxxon väitnud, et tehingu väärtus oli kokku 1 118 453 eurot. Seega kuulus sellest summast 621 360 eurot Xxxxlahusvara hulka ning 497 093 eurot kuulus poolte ühisvara hulka. Selleks, et Xxxx´l võiksid tekkida nõuded kalduda kõrvale poolte ühisvara võrdsusest, pidi Xxxxtõendama, et poolte ühisvarasse on panustatud nii ühisvara osa 497 093 eurot kui lisaks veel ka väidetav Xxxxlahusvara 621 360 eurot. Kostja eelpool toodud asjaolusid tõendanud ei ole. Kohus märgib, et ühisvarana saab jagada siiski pooltel olemasolevat vara. 1995 kehtinud PKS § 19 lg 2 alusel on teoreetiliselt võimalik kalduda kõrvale ühisvara jagamisel poolte võrdsusest (eeldusel, et pool, kes sellele alusele tugineb, oma väiteid tõendab), kuid nimetatud sätte alusel ei saa tekkida olukorda, kus üks abikaasa peab tasuma teisele abikaasale hüvitisi vara eest, mida ei eksisteeri. Sellist konstruktsiooni seadus ei võimalda. 21 Samuti ei nõustu kohus Xxxxseisukohaga, et Xxxxenda väidetav ühisvara hulka panustamine on endiselt tõendamata. Ühisvara jagamise menetluses ei peagi pooled tõendama ühisvarasse panustamist. Nii hetkel kehtiva kui ka enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud perekonnaseaduse kohaselt eeldatakse, et abikaasade osad ühisvaras on võrdsed (PKS § 37 lg 3, 1995 PKS § 19 lg 1). Juhul kui üks pooltest asub seisukohale, et ühisvara tuleb jagada teisiti, peab just see pool oma väiteid tõendama, mitte aga vastupidi. Käesoleval juhul on Xxxxläbivalt väitnud, et Xxxxpole ühisvarasse panustanud, kuid ühtegi tõendit selle kohta esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei ole tõendamist leidnud Xxxxväide, et Xxxxlahusvara arvel tehtud panus ühisvarasse on vähemalt summas 621 360 eurot. Kohus jätab rahuldamata Xxxxnõude mõista Xxxx´lt välja enamsaadud ühisvara arvel Xxxxkasuks välja hüvitis summas 310 680 eurot.
33. Xxxxpoolt ühisvara väärtuse vähendamine Xxxxon seisukohal, et kuivõrd Xxxxsüülise tegevuse tulemusena on ühisvara vähenenud vähemalt 800 000 krooni ehk 51 129 eurot, tuleb nimetatud summa Xxxx´lt ühisvarasse välja mõista PKS § 34 lg 3 alusel, millest omakorda pool ehk 25 564 eurot tuleks Xxxx´lt poolte võrdsuse põhimõtet arvestades Xxxxkasuks välja mõista. Xxxxon selgitanud, et 05.07.2006 sõlmis XxxxXxxxesindajana Xxxx ostu-müügilepingu, millega Xxxxvõõrandas Xxxx kinnistu OÜ-le Xxxx . Xxxx´le lepingut ei avaldatud ja kui kostjal õnnestus lõpuks lepinguga tutvuda, siis Xxxx´le üllatuseks oli ostu-müügilepingu punktis 3 sätestatud täiesti ebamõistlikud ja ebaproportsionaalselt kahjulikud erikokkulepped, mille kohaselt pidi müüja viima lõpule detailplaneeringu korrektuuri kuuenda korruse peale ehitamiseks lepingu esemetele planeeritavale ehitisele ning lepingu esemete ühendamiseks üheks kinnistuks hiljemalt 10.10.2006 (kd I, tl 149-150). Lisaks märkis lepingu punkt 5.2.1., et ostja võib lepingust taganeda sõltumata põhjusest kuni 26.07.
34. Lepingu punkt 5.
35. sätestas, et müüja peab lepingu rikkumise tagajärjel tasuma ostjale leppetrahvi 20 % ostuhinnast ning viivist 0,025 % tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. Teisisõnu oli hageja teadlikult sõlminud kostjale ääretult kahjuliku tehingu, mille eesmärgiks oli, et lepingust saavad kasu hageja, hageja vend ja nende ühine sõber. Mõistes 05.07.2006 tehingu kahjulikkust ning ülalviidatud lepingu punktis 3 sätestatud erikokkuleppe teostamise võimatust, mistõttu tekkis 7 000 000 euro suurune leppetrahvi kohustus, asus Xxxxkiiruga otsima õiguslikke võimalusi vara päästmiseks. Xxxxsõlmis nimelt kokkuleppe Xxxx -5 elaniku Xxxx , kes olles Xxxx asuva eluruumi üürnik, oli õigus eelviidatatud tehingu suhtes ORAS § 12

§ 238

lg-st 5 jätab kohus kohtuotsuse tegemisel arvestamata: - 21.12.2007 arvelduslaenu lepingu (kd II, tl 29-30), kuna vaidluse all ei ole kostja varanduslik seis 2013. aastal laste kasvatamisel, kui pooled lahku läksid; XxxxSwedbank kontoväljavõtte periood 01.01.2013-15.08.2014 (kd I, tl 181-197), sest antud tõendist ei nähtu, millist asjaolu Xxxxantud kontoväljavõttega tõendada soovib; xxxx ostueesõiguse teostamise avalduse (kd IV, tl 61-63), kuna käesolevasse tsiviilasjasse ei puutu, kas ja missugustel tingimustel on sõlmitud kokkulepped Xxxx ; fotod xxxx restaureerimisest (kd II, tl 203-204), kuna antud piltidest ei selgu, millisele kinnistule on kulutusi tehtud ja kes on kulutusi kandnud ning fotovõrdluse Xxxx korteri seisukorra kohta enne ja pärast Viia Männi välja kolimist (kd IV, tl 6-12), kuna antud tõenditest ei nähtu, millisest korterist on fotod tehtud, samuti ei puutu käesolevasse asjasse Xxxx korteri seisukord. Menetluskulude jaotus

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 164

on erinormiks, reguleerides menetluskulude jaotust hagilises perekonnaasjas.

§ 164

lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

§ 164

lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi.

§ 164lg 2 näol on tegemist diskretsiooninormiga.

Seega on kohtul võimalus ja ka kohustus kaaluda igal konkreetsel juhul, kuidas menetluskulusid jaotada. Kuna käesoleva vaidluse puhul oli tegemist ühisvara jagamise nõudega -seega hagilise abieluasjaga-, ning eelduslikult on ühisvara jagamine mõlema poole huvides, tuleb menetluskulud (va ekspertiisikulud) jagada lähtuvalt

§-st 164. Kuna asjas ei nähtu kohtu arvates mõistlikke põhjendusi, miks tuleks kulud jagada erinevalt

§ 164

lg-s 1 sätestatust, tuleb Xxxxkantud menetluskulud jätta Xxxxenda kanda ja Xxxxmenetluskulud Xxxxenda kanda. Kuna kohus jätab poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda, puudub vajadus kohtuotsuses menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks määrata. Kohus on käesolevas tsiviilasjas 10.06.2015 määrusega rahuldanud Xxxxpoolt esitatud menetlusabi taotluse ja vabastanud Xxxxtsiviilasjas nr 2-14-55340 asja läbivaatamise kulude tasumisest finantsekspertiisi läbiviimisel summas 3 000 eurot.

§ 179

lg 1 järgi menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

§ 190

lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Sama paragrahvi lõike 3 esimese lause kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja jättis vastuhagi rahuldamata. Xxxxhüvitisenõude suuruseks oli 107 587,95 eurot. Kohus mõistis Xxxx´lt välja Xxxx´le enamsaadud ühisvara väärtuse ning ühisvara väärtuse vähendamise eest hüvitise summas 106 474,32 eurot. Kohus jättis rahuldamata Xxxxnõude 1 113,63 euro ulatuses. Seega rahuldas kohus Xxxxhagi 99 % ulatuses. 26

§ 190

lg 2 kohaselt tuleb Xxxx´l tasuda riigituludesse alates kohtuotsuse jõustumisest asja läbivaatamise kulud kokku summas 30 eurot (1 %).

§ 190

lg 3 esimese lause kohaselt tuleb Xxxx´l tasuda riigituludesse alates kohtuotsuse jõustumisest asja läbivaatamise kulud kokku summas 2 970 eurot (99 %), mille tasumisest Xxxxoli menetlusabi korras vabastatud.

§ 179

lg 5 ja 9 kohaselt tuleb Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulud tasuda kohustatud isikul riigituludesse lahendi jõustumisest alates 15 päeva jooksul, tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 27