KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 04.12.2017.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-17-6368 Tsiviilasi Xxxxja Xxxxhagi Xxxxvastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2115.- eurot Menetlusosalised ja nende Hageja Xxxx(ik xxxx, elukoht Xxxx) Hageja Xxxx(ik xxxx, elukoht Xxxx) Hagejate seaduslik esindaja Xxxx(ik xxxx, elukoht Xxxx) Hagejate lepinguline esindaja Kaie Mandel Kostja Xxxx(ik xxxx, elukoht xxxx) Kostja lepinguline esindaja advokaat Ivo Kallas (Advokaadibüroo Taivo Saks ja Partnerid) esindajad Asja arutamine 02.11.2017.a. kohtuistungil RESOLUTSIOON
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Välja mõista Xxxx elatis tema alaealise lapse Xxxx ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 20.04.2016.a. kuni 19.04.2017.a. eest kokku 1027,16 eurot ja alates 20.04.2017.a. Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära suuruses, millest lahutatakse igakuiselt 25.- eurot, millises osas Xxxx Xxxx vahetult üleval peab.
- Välja mõista Xxxx elatis tema alaealise lapse Xxxx ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 20.04.2016.a. kuni 19.04.2017.a. eest kokku 1027,16 eurot ja alates 20.04.2017.a. Eesti Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära suuruses, millest lahutatakse igakuiselt 25.- eurot, millises osas Xxxx Xxxx vahetult üleval peab.
- Xxxxon kohustatud oma alaealisi lapsi Xxxx ja Xxxx käesoleva kohtuotsuse alusel üleval pidama kuni laste täisealiseks saamiseni.
- Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja kord, mille kohaselt on Xxxx kohustatud temalt välja mõistetud elatise võla 2054,32 (2 x 1027,16) eurot tasuma viivitamatult pärast kohtuotsuse jõustumist ja igakuise jooksva elatise iga jooksva kuu
- kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja xxxx arvelduskontole nr xxxxxxxxxx, selgitusse märkida „Xxxxja Xxxxelatis“. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
- Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
- Jätta menetluskulude rahaline suurus kohtuotsusega kindlaks määramata. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused.
- xxxx ja Xxxxkooselust sündisid 22.12.2001.a. Xxxxja 05.12.2011.a. Erki Matt.
- Lapsed elavad ema juures, kuid suhtlevad isaga. Ajal mil lapsed on isa juures, peab isa lapsi üleval vahetult 50.- euro ulatuses kuus.
- 20.04.2017.a. esitatud hagiavalduses paluvad hagejad kostjalt välja mõista elatise 235.eurot kuus, kuid mitte vähem kui poole Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast. Lisaks nimetatule paluvad hagejad välja mõista kostjalt ka tagasiulatuva elatise. Arvestades asjaoluga, et kostja on maksnud elatist aasta jooksul enne hagi esitamist kahe hageja ülalpidamiseks kokku 2780.- eurot, paluvad hagejad välja mõista kostjalt tagasiulatuva elatise kummagi hageja ülalpidamiseks 1032,67 eurot. Hagejad esitasid nõude elatise väljamõistmiseks põhjusel, et kostja maksab elatist hagejate ülalpidamiseks ebapiisavalt ja ebaregulaarselt. Viimati maksis kostja hagejate ülalpidamiseks elatist 2017.a. jaanuaris. Lk 2
(6)- Oma nõude tõendamiseks esitasid hagejad dokumentaalsete tõenditena Xxxxpangakonto väljavõtte kostja poolt üle kantud elatise kohta, vanemate kirjavahetruse, milles arutati isa ja laste suhtluskorda ja elatise maksmist ning Xxxx pangakonto väljavõtte täies mahus, kust nähtuvad tema sissetulekud ja kostja poolt üle kantud elatis. Kostja vastuväited ja nende põhjendused.
- Kostja vastuväidete kohaselt hagile ei saa ta maksta laste ülalpidamiseks miinimumelatist, sest tema töötasu suuruseks kuus on 715,85 eurot. Kostja sõnul ei saa elatise väljamõistmisel arvestada tema sissetulekuks lähetuskulusid, sest seda maksab tööandja talle päevarahana tema kulutuste katteks välislähetuses. Samuti ei saa tema sissetulekuks arvestada tema kontole AS Xxxx poolt kantud summasid, sest tegemist on kihlveo kontoriga ning selleks, et võita kannab kostja enne kulusid sissemaksete näol AS Xxxx kontole.
- Lisaks eeltoodule palub kostja elatise väljamõistmisel otsustada, et lapsed viibivad tema juures igas kuus keskmiselt 5 päeva ning sel ajal peab kostja lapsi ise vahetult üleval 25.- euro ulatuses kuus kummagi lapse kohta.
- Tulenevalt kõigest eeltoodust palub kostja temalt elatise välja mõista alla seaduses sätestatud elatise miinimummäära, s.o. kummagi hageja ülalpidamiseks 125.- eurot.
- Kostja esitas tõenditena oma palgatõendi äriühingust XxxxLtd ja oma pangakonto väljavõtte Swedbankist. Kohtuotsuse põhjendused.
- Materiaalõiguslikuks aluseks käesoleva vaidluse lahendamisel on perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
- oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6913 p 17, Riigikohtu
- oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt PKS § 120 lg 1 sätestatule.
- Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
- jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
- mai
- a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
- oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). Lk 3
(6)PkS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures PkS § 101 lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis
- oktoobrist 2012.a. tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 16 ja 16.01.2013.a. lahendis p 17 märkinud, et PKS § 101 lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12). Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust asja menetlusse võtmise määruses ja kohtus korraldaval istungil. Otsustamaks kas elatis on kostjalt põhjendatud välja mõista ka tagasiulatuvalt enne elatisenõude kohtusse esitamist, nagu hageja seda teha palub, juhindub kohus PkS § 108 sätestatust, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist.
- Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Tulenevalt asjaolust, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et: - - Xxxxja Xxxxon kostja alealised lapsed; lapsed elavad oma ema Xxxxjuures alates vanemate abielu lahutamisest; lapsed suhtlevad isaga ning kostja peab kumbagi hagejat vahetult üleval 25.- euro ulatuses kuus; perioodil 20.04.2016.a. kuni 19.04.2017.a. on kostja maksnud oma laste ülalpidamiseks elatist kokku 2780.- eurot, mis teeb kummagi hageja kohta 115,83 eurot kuus ja alates 2017.a. veebruarikuust kostja oma laste ülalpidamiseks elatist maksnud ei ole, on kostja jätnud hagejate ees täitmata oma seadusest tuleneva kohustuse maksta oma alaealiste laste ülalpidamiseks elatist regulaarselt ja piisavas ulatuses, millest tulenevalt oli hagi esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendatud.
- Arvestades asjaoluga, et pooled ei vaidle asjaolu üle, et kostja maksis üks aasta enne hagi kohtule esitamist elatist hagejate ülalpidamiseks 2780.- eurot, mis teeb kummagi hageja kohta 115,83 eurot kuus, on PKS § 108 alusel põhjendatud elatise väljamõistmine kostjalt ka tagasiulatuvalt.
- Edasi kontrollib kohus kas hagejate poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud. Lk 4
(6)Hagejad paluvad kostjalt elatise välja mõista seaduses sätestatud miinimumsummas nii tagasiulatuva perioodi eest kui ka pärast hagi esitamist. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-7-05 p 20 jt asunud seisukohale, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsetele vajadustele, ega ole ülemäära suur ning arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist ka siis kui vanemad elavad lahus ning kohtuotsuse p-s 9 märgitu kohaselt ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada, kui need ei ületa kahekordset elatise miinimummäära, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida hagejate kulutusi. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul ka aluseid elatise väljamõistmiseks kostjalt alla seaduses sätestatud miinimummäära nagu kostja seda hagile esitatud vastuses teha palus põhjusel, et tema sissetulek on ainult 715,86 eurot. Sellisteks alusteks saavad olla PKS § 102 lg 2 kohaselt muu hulgas vanema töövõimetus või olukord kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seadustiku § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Selliseid asjaolusid kostjal ei esine. Kohus nõustub kostjaga, et Riigikohus on tõe poolest asunud seisukohale oma lahendis 3-2-1-35-17, et elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära võib olla ka vanema halb varaline olukord, kuid kohtu hinnangul ei ole kostja varaline olukord niivõrd vilets, et ta ei saaks oma lastele miinimum määras elatist maksta. Nimetatut kinnitab kostja pangakonto väljavõte, mille kohaselt saab kostja oma töökohast XxxxSIA igakuiselt palka vähemalt kostja enda poolt nimetatud suuruses 715,86 eurot kuus + lähetuskulusid, mis tõepoolest ei ole kostja sissetulek töötasu mõttes, kuid lähetuses olles päevarahasid kokku hoides saab kostja maksta oma laste ülalpidamiseks miinimum määras elatist. Lisaks nimetatule saab kostja esitatud pangakonto kohaselt sageli väljamakseid ka kihlveokontorist AS-st Xxxx, mille arvelt on samuti kostjal võimalik oma lastele elatist maksta. Kohtu hinnangul tuleb kostjal teha kõik endast olenev, et oma lastele piisaval määral elatist maksta, mitte välja mõelda asjaolusid miks seda tegema ei peaks. Eeltoodust tulenevalt kuulub elatis kostjalt välja mõistmisele alates 20.04.2016.a. ehk aasta enne elatise hagi esitamist arvestusega, et kostja pidas ja peab oma lapsi vahetult üleval 50.euro ulatuses kuus ja perioodil 20.04.2016.a. kuni 19.04.2017.a. on kostja maksnud oma laste ülalpidamiseks elatist kokku 2780.- eurot, mis teeb kummagi hageja kohta 115,83 eurot kuus. Kõige eeltoodu alusel ning arvestades asjaoluga, et elatise miinimummäär, mis on PKS § 101 lg 1 kohaselt ½ Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, oli 2016.a. 215.- eurot kuus ja on 2017.a. 235.- eurot kuus, kuulub kostjalt elatis väljamõistmisele kummagi hageja ülalpidamiseks perioodi 20.04.2016.a. kuni 19.04.2017.a. eest kokku 1027,16 eurot [143,33 /2016.a. aprilli elatis/ (215 : 30 x 20 /päeva/) + 1720 /2016.a. mai kuni detsembri elatis/ (8 x 215) + 705 (3 x 235) /2017.a. jaanuari – märtsi elatis/ + 148,83 /2017 a. aprilli elatis/ (235 : 30 x 19) – 1390 (2780 : 2) /kummagi hageja ülalpidamiseks tasutud elatis/ - 300 (12 x 25) /ülalpidamiskulu, mille kostja on vahetult kummagi hageja ülalpidamiseks kandnud/ ja alates 20.04.2017 (hagi esitamine) seaduses sätestatud miinimum määras – 25.eurot, millises ulatuses kostja vahetult hagejaid igakuiselt üleval peab. Elatis kuulub väljamõistmisele kuni hagejate täisealiseks saamiseni. 14. Tulenevalt hageja soovist ja TsMS § 445 lg 1 sätestatust, tuleb kohtuotsusega kindlaks määrata ka selle täitmise viis ja kord. Kuna PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, tuleb kostjat kohustada kohtuotsusega maksma elatist ette iga jooksva kuu 1. kuupäevaks laste seadusliku esindaja Xxxx arvelduskontole. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine. Lk 5
(6)- Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lõikele 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda, sest kohus rahuldab hagi osaliselt. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks menetluskulude suurust rahaliselt. Tsiviilasja hinna määramine.
- Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja hind 2115.- eurot (9 x 235). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Lk 6
(6)