1-17-6589/36

1 Kriminaalasi nr 1-17-6589 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-6589 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Kohtuasi Viru Vangla materjalid Anti Strandbergi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu ANTI STRANDBERG, isikukood 36712226036, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, elukoht xxxx, xxxx Karistuse kandmise algus 14.09.2016 ja lõpp 14.03.2020 Kaitsja v.-adv. abi Andres Veski RESOLUTSIOON Jätta ANTI STRANDBERG vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must (asukoht Õpetaja 9, 51003 Tartu) kasuks 150,72 (ükssada viiskümmend eurot ja 72 senti, s.h on käibemaks 20%, s.o 25,12 eurot) eurot v.-adv. abi Andres Veski poolt määratud korras süüdimõistetu Anti Strandbergi kaitsjana osutatud õigusabi eest. Jätta kaitsjatasu summas 150,72 eurot riigi kanda. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.03.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Anti Strandbergi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2 Anti Strandberg kannab käesoleval ajal Harju Maakohtu 02.08.2017 määrusega nr 1-17-6589 mõistetud ja Tallinna Ringkonnakohtu 08.11.2017 määrusega nr 1-17-6589 muudetud karistust, mille kohaselt tunnistati lubatavaks Anti Strandbergi suhtes tehtud Viini kriminaalasjade kohtu (Landesgericht für Strafsachen Wien) 02.02.2017 otsuse täitmine Eesti Vabariigis. Anti Strandbergile mõisteti KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg-te 1 ja 3 alusel Viini kriminaalasjade kohtu 02.02.2017 otsusega mõistetud 4 aasta pikkust vangistust Harju Maakohtu 22.09.2016 otsusega mõistetud 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistuse arvel suurendades liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel arvestati liitkaristusest maha Harju Maakohtu 22.09.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakantud osa 1 aasta 6 kuud vangistust. Anti Strandbergil kuulub ärakandmisele 3 aastat 6 kuud vangistust. Karistuse kandmisaja algust arvestatakse Anti Strandbergi kinnipidamise päevast, s.o 14.09.
2. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 14 korral, reaalset vangistust kannab ta viiendat korda. Kuriteod on eriliigilised. Varasemalt on teda karistatud varguste eest ning väljapressimistest kuni kehavigastuste tekitamiseni. Käitumine on sarnane varasema käitumisega. Teod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Isikule ei ole veel koostatud individuaalset täitmiskava ning samuti ei ole isik osalenud uue kuriteo riski maandavates tegevustes. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 7 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 10 kuud vangistust. Enne vangistust elas kinnipeetav aadressil xxxx, xxxx koos tütre A. Sga. Vabanedes soovib ta üksi elama asuda xxxx maakonda xxxx. Tegemist on isiku õemehele kuuluva eramajaga (aadress täpsustamisel). Kinnipeetaval ei ole olnud ühtegi püsivat aadressi. Peale vabanemist on tal eesmärk elama asuda mingi aeg ikkagi taas välismaale. Isikul on keskharidus, mille ta on omandanud alates
3. klassist vanglas. Enda sõnul on ta läbinud vangla aegadel ka väikeettevõtte juhtimise, varustuse ja logistika kursused, konkreetselt eriala omandanud ei ole. Iseseisvalt tegeleb isik saksa keele õppimisega. Isikul on vähene töökogemus, lisaks ei töötanud ta ka vanglas, sest tekkisid muud huvid. 1990.a on ta töötanud elektrimootorite mähkijana xxxx. Katseaja jooksul on ta arvel olnud Töötukassas. Isiku sõnul tegeleb ta sõprade aitamisega firma arendamisel, sealt tuleb ka sissetulek ning tulevikus soovib ta jõuda oma firma loomiseni. Vanglas ei ole kinnipeetav motiveeritud töötama, kuna majandustöö ei taga toimetulekut. Töökoht peale vabanemist puudub, mistõttu plaanib ta end koheselt töötuna arvele võtta. K-raha andmetel on kinnipeetaval tasumata nõudeid 430,60 euro ulatuses, kuid ta on motiveeritud neid maksma. Vabanemisel on isikule materiaalseks toeks õde. Kinnipeetava lähedasteks on isa A. Sx, kes elab xxxx, õde E. S ja täiskasvanud tütar A. S , kes elavad xxxx. Suhted lähedastega on head, kuid lapse kasvatamisest on ta vähe osa võtnud. Kinnipeetav suhtleb ka R. Lx, V. Vx ja D. K, kes ei ole karistatud isikud ning saab neilt suurt tuge ja toetust. Varasemalt koosnes kinnipeetava suhtlusringkond valdavalt kriminaalkorras karistatud isikutest ning vangla riskihindamisest on selgunud, et ta on kuulunud ka kuritegelikku ühendusse. Antud juhul ei pea isik vajalikuks vanade tuttavatega suhteid taastada, mistõttu on need katkestanud. Mõjutatav kinnipeetav ei ole, pigem on olnud ise teiste mõjutaja. Elustiil on olnud alati riske võttev, tagajärgedega mittearvestav ning teisi ärakasutav. Kuni 1997.a tarvitas isik alkoholi, kuid hiljem on kokkupuude alkoholiga olnud minimaalne. Katseaja jooksul ei ole isik alkoholi tarvitanud ning üldine vajadus selleks puudub. Kuriteod ei ole toime pandud joobeseisundis. Narkootilistest ainetest on ta 2003.a ja 2005.a tarbinud kanepit, kokaiini ja ecstasyt. Ta tarbis pidudel 1-2 korda kuus. Isik on roolist korduvalt kõrvaldatud, sest ta on olnud 3 ainete mõju all. Peale 2005.a loobus isik narkootikumide tarbimisest täielikult. Varasemalt on kinnipeetav läbinud programmi Eluviisitreening. Enesevalitsemisega suuri probleeme ei ole, kuid elus on tulnud ette lähedaste eest seismisi. Kinnipeetaval on soov elada vabaduses, saada elu korda ning leida töö, rajada firma ja luua perekond. Ta vahetas välja sõpruskonna ja parandab suhteid lähedastega. Kinnipeetava eesmärgid on reaalsed, kuid varasemat kriminaalset käitumist arvestades risk siiski jääb. Motivatsioon muutumiseks on olemas. Kriminaalhoolduse all olles täitis isik kontrollnõudeid. Kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnangul 48%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 30%. Lähtuvalt eeltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, ei toeta Viru vangla isiku ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Anti Strandberg tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata talle katseaeg karistusaja lõpuni, s.o kuni 14.03.2020 ja käitumiskontroll pikkusega 14 kuud. Käitumiskontrolli ajaks määrata Anti Strandbergile KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Anti Strandbergi lähedasteks on õde E. S ja isa A. S, kes elab xxxx. Ema on surnud. Eelmisest kooselust on isikul täiskasvanud tütar. E. S sõnul on pereliikmete vahelised suhted head ja toetavad. Omavahel suhtlevad nad ka karistuse kandmise ajal. E. S on valmis kinnipeetavat ka toetama. Anti Strandberg on taotlenud vabastamist aadressile xxxx, xxxx oma õe E. S juurde. 28.02.2018 toimunud telefonivestlusest E. S iga selgus, et ennetähtaegse vabanemise korral ei saa Anti Strandberg elama asuda aadressile xxxx, xxxx. E. S sõnul kuulub antud korter tema mehe sõbrale. Käesoleval ajal on korter antud üürile ning seal elab üürnik. Seoses sellega puudus kriminaalhooldusametnikul võimalus teostada ka kodukülastust. Seega puudub Anti Strandbergil ennetähtaegse vabanemise korral kindel elukoht. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub Anti Strandbergil ka garanteeritud töökoht, kuid E. S on valmis teda esialgselt materiaalselt toetama. Kinnipeetav on korduvalt olnud allutanud käitumiskontrollile. Käitumiskontroll (vanglast) 10.06.2011-09.06.2012 – kriminaalhooldus lõpetatud seoses katseaja lõppemisega. Käitumiskontroll 08.10.201612.12.2017 – katseajal koostati erakorraline ettekanne, kuna isik ei ilmunud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning ei elanud kohtu poolt määratud elukohas. Karistust ei pööratud täitmisele. Enne katseaja algust pani Anti Strandberg Viinis toime uue kuriteo. Kriminaalhooldust ei olnud võimalik läbi viia, sest ta viibis reaalselt välisriigi kinnipidamiskohas ja ta ei saanud kriminaalhooldusosakonda ilmuda. E. S sõnade järgi ei ole kinnipeetav alkoholi kuritarvitaja. Anti Strandbergi on korduvalt karistatud NPALS rikkumise eest. E. S sõnul kasutas Anti Strandberg vahel kanepit, kuid ta oli juhutarbija, sõltuvus narkootilistest ainetest õe arvates puudus. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, peab kriminaalhooldusametnik vajalikuks määrata katseaeg karistusaja lõpuni, s.o kuni 14.03.2020 ja käitumiskontroll pikkusega 14 kuud. Kui kohus vabastab Anti Strandbergi tingimisi ennetähtaegselt, peab kriminaalhooldusametnik otstarbekaks määrata talle lisaks KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõuetele ka KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud kohustused. 10.04.2018 edastas Viru Vangla kohtule Anti Strandbergi tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalidele lisaks uue elukoha avalduse ja elukoha kontrolli vastuse, kust nähtub, et kinnipeetav soovib peale vabanemist asuda elama aadressil xxxx, xxxx, xxxx. xxxx Vangla kriminaalhooldusosakonna xxxx esinduse kriminaalhooldusametnik A. I on 06.04.2018 kontrollinud elukohta xxxx. Elukoht kuulub M. Lle, maja on kahepoolne, mõlemas osas on 3 tuba, köögid, kõrvalruumid. Majas on ahiküte. Maja on elamiskõlbulik, kuid vajab sisemist korrastust. M. L on planeerinud koos Anti Strandbergiga tema vabanemisel koos maja korrastust teostada. 4 Anti Strandberg kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta läheks elama oma õemehele kuuluvasse majja. Garanteeritud töökohta tal ei ole. Ta on õega suhelnud sel teemal ja seal on üks välisfirmale kuuluv küünlavabrik, kus on reaalsed töövõimalused olemas. Tal on soov siiski koos sõpradega luua oma autoremondifirma. Ta on palju viibinud Eestist eemal. Välismaale minek peale vabanemist ei ole päris kindel, aga ta on kaalunud seda võimalust. Selge on see, et kui ta peaks vabanema, siis ta on xxxx seotud. See, et ta ei ole motiveeritud töötama, kuna majandustöö ei taga sissetulekut, ei ole seotud tema mõtlemisviisi ega tema isikuga. Ta ei suuda selle rahaga tasuda arveid, ei suuda tagada oma äraelamist. Ta pigem soovib läbida mingeid kursuseid, et endaga paremini hakkama saada. Antud hetkel ta tegeleb erinevate keelte õppimisega. Praegu õpib ta iseseisvalt saksa keelt. Talle on lähedastest jäänud õde ja tütar, nendega on ta tihedalt seotud. Karistust kannab ta hetkel varguste eest xxxx. Kui ta xxxx kuriteod toime pani, oli kriminaalhooldus Eestis tema teada selleks ajaks lõppenud. Narkootikume ta juba rohkem kui 10 aastat enam ei tarvita. Viimane tarbimine jäi aastasse
4. Hilisemalt ta ei ole tarvitanud ei narkootikume ega alkoholi. Ka enne
5. aastat ei saanud ta nimetada ennast sõltlaseks, sest ta ei tarvitanud igapäevaselt. Juhul kui kohus peaks ta vabastama, siis on ta nõus kohustustega mitte tarvitada narkootikume ja asuda tööle või võtta ennast Töötukassas arvele. Ta käis inglise keele kursustel, kui oli tööst keeldumine ja läbis erinevaid sotsiaalprogramme. Ta tegeles ka iseseisvalt inglise keele õppimisega. Ta saab aru, et ta ei ole hästi käitunud ja on oma elus palju vigu teinud. Ta ei ole elanud õiguskuulekalt. Ta tahab olla olemas oma lähedastele ja tal on tõsine soov oma eluga edasi minna ilma igasuguse kuritegevuseta. Ta on õemehega suhelnud, seal maja juures on tõesti vaja palju tööd ära teha. Ta palub anda talle võimalus, ta saaks oma eluga hästi hakkama. Abiprokurör Ain Tali on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes KrMS § 432 lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa Anti Strandbergi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Anti Strandbergi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et kuigi vangla ei toeta Anti Strandbergi vabastamist ning prokuratuur annab sisuliselt sama hinnangu nagu vangla, siis kaitsjana peab ta märkima, et vaadates Anti Strandbergi iseloomustust ja kuulates tema enda juttu, on isikut võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Ohtlikkuse hinnang iseloomustuses, et on kõrgohtlik ja on toodud protsendid uue kuriteo tõenäosuse kohta, jäävad arusaamatuks. Kui iseloomustust vaadata, siis rikkumisi Anti Strandbergil vanglas esinenud ei ole, distsiplinaarkaristused puuduvad. Anti Strandbergi puhul on näha soov areneda, ennast täiendada. Ka vangla on märkinud, mis puudutab tema hoiakuid, et isik on vahetanud välja sõpruskonna, parandab suhteid lähedastega. Samuti on tal olemas motivatsioon enese muutmiseks. Kui sinna kõrvale panna see, et vabaduses on olemas toetav võrgustik, siis tegelikult tingimused isiku vabastamiseks on olemas. Anti Strandberg väljendas ka oma suhtumist narkootikumidesse. Nii nagu on iseloomustuses märgitud, on ta peale
6. aastat narkootikumidele ei öelnud, polegi neid tarbinud. Kui arvestada seda, et vangla on teinud ettepaneku vabastamisel määrata kohustus mitte tarvitada narkootikume, siis see maandaks riske uue kuriteo puhul ja see kohustus võib tal vabanemise korral olla, kuid Anti Strandberg ise ei soovi narkootikumidega ennast siduda. See asjaolu vähendaks ka vangla hinnangut tema ohtlikkusele. Anti Strandbergil on olemas elukoht. Isegi kui kohe ei ole tal võimalik tööle asuda, on tal olemas rakendus elukoha remontimisel, korrastamisel. Kuigi Anti Strandberg ei ole veel poolt aega karistusest kandnud, siis vaatamata sellele, arvestades tema käitumist vanglas, leiab kaitsja, et isikut on võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja palub kohtul seda ka teha. 5 Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Anti Strandberg ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, sest KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Anti Strandbergi on karistatud liitkaristusena 3 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega, millest ta käesolevaks ajaks on kandnud ära enam kui 1 aasta 7 kuud, kuid kanda on jäänud veel enam kui 1 aasta 10 kuud vangistust. Seega ei ole Anti Strandberg kandnud ära vähemalt poolt talle mõistetud karistusajast ning ei vasta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalsetele eeldustele. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine tekib Anti Strandbergil 14.06.2018, kui tal saab kantud 1 aasta 9 kuud vangistust, s.o pool mõistetud karistusajast. KarS § 76 lg 1 p 1 võimaldaks Anti Strandbergi käesoleval ajal vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega, kuid vastavasisulist taotlust ei ole vangla kohtule esitanud. Elektroonilise valve kohaldamine eeldab kinnipeetava nõusolekut alluda elektroonilisele valvele ja tema vabanemisjärgse elukoha omaniku nõusolekut elektroonilise valve kohaldamiseks, samuti elukoha sobivuse kontrollimist elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. abi Andres Veski, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 150,72 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ning nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub kaitsjale hüvitamisele. Kuivõrd Viru Vangla on esitanud kohtule Anti Strandbergi tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalid olukorras, kus formaalsed eeldused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks on täitmata, jätab kohus kaitsjatasu summas 150,72 eurot riigi kanda. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
7. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik