Obsah (6)

§ 429§ 442§ 53§ 162§ 168§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kristi Rickberg Otsuse tegemise aeg ja koht 27. november 2017, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-6213 Tsiviilasi Tal

) § 206 lg 1 järgi on hagejal õigus hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (

§ 429

lg 1).

§ 429

lg 1 järgi võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus märgib, et

§ 429

lõikes 4 märgitud asjaolud, mis välistaksid avalduse loobumise vastuvõtmise, puuduvad. Lähtuvalt eeltoodust võtab kohus vastu kostja II osas esitatud nõudest loobumise avalduse ning lõpetab kostja II osas menetluse.

1. Hageja on esitanud kostjate I ja III vastu nõude Xxxx asuva eluruumi valduse üleandmiseks. Kostjad I ja III vaidlevad nõudele vastu põhjendusel, et nad soovivad, et Tallinna linn tagaks neile muu elukoha ning seni, kuni kostjatele I ja III uut elukohta ei ole leitud, lubataks neil elada Xxxx eluruumis.
2. Kohus leiab, et hageja nõude õiguslik alus on asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-110-11 p-s 12 selgitanud, et AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult. Antud juhul on hageja kinnistusraamatu väljavõttega (tlk 3) tõendanud, et eluruum asukohaga Xxxx kuulub hagejale. Kostjad I ja III ei ole vaidlustanud hageja omandiõigust. 3
3. Puudub vaidlus, et kostjad valdavad kõnealust eluruumi. Kohus on kostjatele 03.07.2017 e-kirjas (tlk 39) selgitanud, et tulenevalt AÕS § 83 lg-st 1 on kostjate kohustus tõendada, et kostjatel on õiguslik alus hagejale kuuluva eluruumi valdamiseks. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-66-03 asunud seisukohale, et kostja kohustus on tõendada, et tal on õigus vaidlusalust kinnisasja vallata. Kostjad ei ole vaatamata kohtu selgitustele esitanud käesolevas asjas ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kostjatel I ja III on õiguslik alus hagejale kuuluva eluruumi valdamiseks. Lähtuvalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et kostjatel I ja III puudub õiguslik alus hagejale kuuluva eluruumi asukohaga Xxxx valdamiseks.
4. Kostjad on esitanud taotluse, et neil võimaldataks vaidlusalust eluruumi vallata seni, kuni Tallinna linn on leidnud neile uue eluaseme. Kohus märgib, et olukorras, kus kostjad I ja III ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest nähtuks kostjate I ja III õiguslik alus eluruumi auskohaga Xxxx valdamiseks, ei ole kohtul võimalik kohustada hagejat võimaldama kostjatel I ja III eluruumi valdamiseks seni, kuni kostjad I ja III on leidnud uue elukoha.
5. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et eluruum asukohaga Xxxx tuleb AÕS § 80 lg 1 alusel kostjate I ja III ebaseaduslikust valdusest välja mõista hageja valdusesse ning kostjatel I ja III tuleb eluruumi valdus hagejale üle anda kohtuotsuse jõustumisele järgneval päeval. Kui kostjad I ja III keelduvad eluruumi vabatahtlikust vabastamisest, tuleb kostjad I ja III koos neile kuuluva varaga eluruumist asukohaga Xxxx täitemenetluse seadustikus sätestatud korras välja tõsta.
6. Tulenevalt

§-st 132 on hagihind 3500 eurot. 16.

§ 442

lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Kostjad I ja III esitasid taotluse 07.11.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks. Kostjad I ja III paluvad, et kohus parandaks protokolli seoses väitega, mille kohaselt taastati kostjate järjekord korteri saamiseks eelmisel nädalal. Tegelikkuses selgitasid kostjad, et järjekord korteri saamiseks taastati eelmisel aastal, s.o detsembris 2016. Hageja on esitanud kostjate taotlusele oma seisukoha, milles avaldab, et nõustub kostjate taotlusega. 17. Kohus märgib, et

§ 53

lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus leiab, et kostjate I ja III taotlus protokolli parandamiseks tuleb rahuldada, kuna 07.11.2017 kohtuistungi protokollis on ekslikult märgitud, et kostjate järjekord korteri saamiseks taastati eelmisel nädalal. Tegelikkuses taastati järjekord eelmisel aastal. Seega tulen 07.11.2017 kohtuistungi protokolli lehekülgedel 2-3 lugeda hageja esindaja väide õigeks sõnastuses: „Nende järjekord korteri saamiseks taastati alles eelmisel aastal“. Menetluskulud 18.

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus rahuldas kostjate I ja III vastu esitatud hagi, mistõttu

§ 162

lg 1 kohaselt peaks hageja menetluskulud kandma kostjad I ja III, kuid kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud jätta menetluskulud

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Nimelt on kostjad I ja III esitanud oma pangakontoväljavõtted, millest nähtub, et nii kostja I kui kostja III sissetulekuallikas on Sotsiaalkindlustusametilt saadav 4 sotsiaaltoetus ja pension. Kohus leiab, et sellest tulenevalt oleks majanduslikel kaalutlustel ebaõiglane jätta menetluskulude kandmise kohustus kostjatele I ja III, mistõttu kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. 19.

§ 168

lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja loobus kostja II osas esitatud hagist 07.11.2017 kohtuistungil ilma, et kostja II oleks nõude rahuldanud, mistõttu tuleb

§ 168lg 4 alusel kostja II menetluskulud jätta hageja kanda.

20.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et kostjal II menetluskulud puuduvad, kuna kostja II ei ole esitanud menetluskulude nimekirja, samuti ei nähtu tsiviilasjas toimikust, et kostjal II oleks seoses menetlusega kulutusi teinud. Kristi Rickberg (allkirjastatud digitaalselt) kohtunik 5