1-16-7961/59

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2018, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-16-7961 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Jelena Zubtsova Kohtuasi Viru Vangla materjalid Roman Rutskihhi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Roman Rutskihh, isikukood 37905133718, viibimiskoht Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht xxxx, xxxx Karistuse kandmise algus 22.07.2016 ja lõpp 22.07.2019 Kohtuasja läbivaatamise aeg 23.03.2018, videokohtuistung RESOLUTSIOON Jätta Roman Rutskihh elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Roman Rutskihhile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 19.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roman Rutskihhi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.11.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7961 tunnistati Roman Rutskihh süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 ja § 202 lg 2 p 2 - § 22 lg 3 järgi ning KarS § 64 lg 1, KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega mõisteti karistuseks 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu Narva kohtumaja 22.07.2016 otsuse alusel mõistetud vangistus ning kohus mõistis Roman Rutskihhile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Kohus luges Roman Rutskihhi karistuse kandmise alguseks 22.07.
2. 1 Roman Rutskihhil on 7 kehtivat kriminaalkaristust ning vanglas viibib isik viiendat korda. Kinnipeetava kuriteod on ette planeerimata ning sarnanevad narkomaanile omase igapäevase käitumisega. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi- ja narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav on vangistuse jooksul täitnud järgmisi individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi: Roman Rutskihh töötas majandustöödel, läbis sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Roman Rutskihh on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama ema elukaaslasele kuuluvasse korterisse aadressil xxxx, xxxx. Kriminaalhooldusametnik teostas kõnealusel aadressil elukohakontrolli ning kodukülastuse käigus selgus, et korteri üldine seisukord võimaldab elektroonilise valve seadmete paigaldamist. Roman Rutskihhil on töökogemus olemas. Kinnipeetav väidab, et ta on kogu aeg töötanud ning saanud palka. Lisaks palgale sai ta pensioni. Majanduslikult ei ole ta suutnud hakkama saada, kuigi korteri ja toidu eest kandis hoolt tema ema. Vangistuses on isikut materiaalselt toetanud ema. Vabanemise korral saaks Roman Rutskihh materiaalset toetust oma emalt, kes on samuti töövõimetuspensionär. Vanglas on kinnipeetav tööst keeldunud tuues põhjenduseks oma tervise. Roman Rutskihhil on tasumata nõudeid 7858,86 eurot. Kinnipeetava lähedasteks on ema, ema elukaaslane ning Roman Rutskihhi enda elukaaslane. Kinnipeetava elukaaslast on kriminaalkorras karistatud ning kinnipeetav on oma elukaaslase suhtes sooritanud kuriteo. Vangistuse ajal on Roman Rutskihh enda elukaaslasega suhtlemist jätkanud telefoni teel ning suhted on väidetavalt head. Kinnipeetaval on palju kriminaalse taustaga tuttavaid ja tema elukaaslane on olnud kuriteo kaasosaline. Roman Rutskihhi riskivale elustiilile viitavad alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, korduvad kuriteod, käitumiskontrolli nõuete pidev rikkumine ning käitumiskontrolli ajal uue kuriteo sooritamine. Roman Rutskihh on tunnistanud, et ta on mõjutatav teiste poolt. Alkoholi tarvitamise osas on risk ja oht olemas. Roman Rutskihh tarvitas alkoholi harva ning probleeme seoses sellega tal enda arvates ei ole. Väidetavalt jõi isik enne vanglasse sattumist aasta jooksul umbes 3 korda ning ilma tagajärgedeta. Samas oli isik elektroonilise valve all olles
3. aastal kontrollkäigu ajal joobes. Motivatsioon vabaneda sõltuvusainete tarvitamisest on olemas ning sõnades saab ta alkoholi tarvitamise kahjust aru. Narkootikumide tarvitamise osas on risk ja oht olemas. Vanglale teadaolevalt on Roman Rutskihh tarvitanud narkootikume alates
4. aastast. Ta süstis amfetamiini ja heroiini viimati
5. aasta paiku. Vanglas diagnoositi Roman Rutskihhil sõltuvus amfetamiinist. Vangla andmetel on Roman Rutskihhil diagnoositud krooniline haigus ning talle on määratud 70 % töövõimetus. Kinnipeetava impulsiivsus väljendub varastamise soovi tekkimisel ning ta varastab mõtlemata millelegi. Roman Rutskihh kordab sageli oma vigu. Ta ei suuda ega taha varasematest kogemustest õppida. Tema probleemilahendusoskus on kesine – isik lahendab probleemid tavaliselt seadust rikkudes, tarvitab sõltuvusaineid. Roman Rutskihhi konkreetseks eesmärgiks on tegeleda sõltuvusega, kuid ta ei täpsusta kuidas. 2 Roman Rutskihh on süstemaatiline varas ning tal on välja kujunenud kriminaalset elu pooldavad hoiakud. Ta on kriminaalhoolduse all korduvalt olnud ning pannud katseajal toime uue kuriteo ja tarvitas alkoholi. Väidetavalt jääb praegune karistus tema viimaseks, kuna ta on juba nii vana, et peab hakkama elama seaduskuulekalt ja kuhugi jõudma. Samas kinnipeetava suhtumine ühiskonna normidesse ja tema probleemilahendusoskus ei toeta tema püstitatud eesmärke ja tegelikku motivatsiooni muutuda. Roman Rutskihh on korduvalt käitunud vägivaldselt, mille ajendiks on sõltuvusainete tarvitamine. Vangla hinnangul on ohustatud konkreetne täiskasvanu (Roman Rutskihhi elukaaslane) ja ka juhuslikud isikud ning avalikkus. Oht seisneb raskete tervisekahjustuste tekitamises, röövimises, kallale tungimises. Oht on kõige tõenäolisem sõltuvusainete tarvitamisel ning juhul, kui isik vajab raha oma vajaduste rahuldamiseks või tunneb armukadedust. Arvestades Roman Rutskihhi ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust (kõrge risk), ei toeta Viru Vangla Roman Rutskihhi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. Viru Vangla esitas kohtule 23.01.2018 õiendi selle kohta, et vangla on teinud 23.01.2018 Politsei- ja Piirivalveametile ettepaneku Roman Rutskihhi tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks ja lahkumisettekirjutuse tegemiseks. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta Roman Rutskihhi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Roman Rutskihhi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 23.03.2018 toimunud videokohtuistungil selgitas Roman Rutskihh, et elamisluba on antud talle kuni
6. aastani ning keegi ei ole seda temalt ära võtnud. Ta palub, et kohus vabastaks ta tingimisi enne tähtaega. Ta on läbinud kõik sotsiaalprogrammid. Töökoha kohta õiendit on raske saada, aga tema ema nägi tema endise töökoha ülemust, kes on nõus teda tagasi tööle võtma. Tal on 70 % töövõimetus. Roman Rutskihhi sõnul vajab tema ema abi ning ta tahab ema aidata. Roman Rutskihh selgitab, et kuriteod pani ta toime ajal, kui ta ei töötanud ning tarvitas narkootikume. Nüüdseks on ta läbinud kõikvõimalikud programmid ning vanglast vabanedes kavatseb ta kursustel osalemist jätkata. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Roman Rutskihh ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kohtu hinnangul võib Roman Rutskihhi käitumist karistuse kandmise ajal pidada heaks. Roman Rutskihhil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et 3 Roman Rutskihhi on distsiplinaarkorras karistatud 1-l korral - 31.01.2017 tööst keeldumise tõttu. Eelneval distsiplinaarkaristusel ei ole aga tingimisi ennetähtaegse vabastamise kontekstis enam õiguslikku tähendust, sest Vangistusseaduse § 65 lg 5 sätestab, et distsiplinaarkaristus kustub ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Järelikult ei saa 31.01.2017 määratud distsiplinaarkaristus olla enam aluseks Roman Rutskihhi tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmiseks. Positiivseks tuleb lugeda sedagi, et kinnipeetav on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi – Roman Rutskihh osales ajavahemikul 24.11.2016 – 23.02.2017 majandustöödel koristajana, läbis sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Kinnipeetav on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ning tal on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Positiivseks tuleb pidada ka asjaolu, et vabaduses ootab teda toetav lähivõrgustik, kellega omavahelised suhted on head. Vabanemisjärgselt on valmis Roman Rutskihhi materiaalselt toetama tema ema, kes on samuti töövõimetuspensionär, kuid vabanemisjärgset garanteeritud töökohta vangla materjalidest ei nähtu. Vaatamata sellele, et Roman Rutskihhi ema on valmis poega materiaalselt toetama, leiab kohus, et garanteeritud töökoha puudumisel ei ole Roman Rutskihhi vabastamine põhjendatud, sest viimane suurendab oluliselt uute kuritegude toimepanemise riski. Kinnipeetava näol on tegemist isikuga, keda on enamasti karistatud varavastaste kuritegude eest. Roman Rutskihh ei suutnud vabaduses majanduslikult toime tulla isegi olukorras, mil korteri ja toidu eest kandis hoolt tema ema. Majanduslikku toimetulekut võib halvendada ka asjaolu, et isikul on tasumata nõudeid summas 7858,86 eurot. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et kuritegude toimepanemist võib soodustada alkoholija narkootikumide tarvitamine. Kinnipeetav on vanglale teadaolevalt tarvitanud narkootikume alates
7. aastast ning vanglas diagnoositi Roman Rutskihhil sõltuvus amfetamiinist. Kohus hindab, et kinnipeetav on vangistuse jooksul oma sõltuvusprobleemiga tegelenud ning läbinud sõltuvusele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et kinnipeetaval on motivatsiooni sõltuvusainete tarvitamisest vabaneda ning ta mõistab enda sõnul millist kahju alkoholi tarvitamine endaga kaasa toob. Siiski, võttes arvesse kinnipeetava varasemat elukäiku, ei saa välistada riski, et isik vabaduses sõltuvusainete tarvitamist jätkab, mistõttu tuleb sõltuvusainete tarvitamist pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Roman Rutskihhi on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vanglas viibib isik juba viiendat korda. Vältimatult on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem nende isikute puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud ning seda eriti Roman Rutskihhi puhul, kes on varasemalt katseajal pannud toime uue kuriteo. Roman Rutskihhi on varasemalt üritatud õiguskuulekale teele suunata eriliigiliste mõjutusvahenditega (vangistus, kriminaalhooldusele allutamine, üldkasuliku töö määramine), kuid isik ei teinud temale mõistetud karistustest õigeid järeldusi ning isik jätkas kuritegude toimepanemist. Seega ei ole eriliigilised mõjutusvahendid osutunud piisavaks, et vältida Roman Rutskihhi poolt uute kuritegude toimepanemist. Kohus ei saa tähelepanuta jätta ka kinnipeetava iseloomustuses kajastatud riske, mis tulenevad isiku hoiakutest ja mõtlemisest. Roman Rutskihhi näol on tegemist süstemaatilise vargaga, kel on välja kujunenud kriminaalset elu pooldavad hoiakud. Impulsiivsus väljendub varastamise soovi tekkimisel ning ta varastab mõtlemata millelegi. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Roman Rutskihh ei suuda ega taha õppida oma varasematest kogemustest, ta tarvitab sõltuvusaineid ning lahendab probleeme tavaliselt seadust rikkudes, mis viitab kesisele probleemilahendusoskusele. 4 Tõsi, kinnipeetav on senise karistuse kandmise ajal ennast hästi ülal pidanud, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada veel ei saa. Kohus, hinnanud kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab, et Roman Rutskihhi ennetähtaegsesse vabastamisse tuleb suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub kohtul veendumus, et Roman Rutskihh suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Roman Rutskihhi vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5