järgi ning karistuseks mõisteti 10 aastat vangistust,
lg 2 - § 114 p 3, 4 järgi ning karistuseks mõisteti 12 aastat vangistust,
järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust ning
järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti Edgar Kaasikule liitkaristuseks 15 aastat vangistust.
lg 2 alusel liideti Narva Linnakohtu 14.12.2005 otsuse järgi täielikult ärakandmata karistus 7 kuud vangistust ning kohus mõistis Edgar Kaasikule lõplikult 1 ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 15 aastat 7 kuud vangistust. Kohus luges karistuse kandmise alguseks 08.05.2006. Edgar Kaasikut on kriminaalkorras karistatud 2-l korral. Kinnipeetava kuriteod on muutunud raskemaks. Kui varasemalt on isikut karistatud avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga grupi poolt, siis käesolevat karistust kannab Edgar Kaasik tapmise, mõrva katse, tapmisega ähvardamise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kinnipeetav on vangistuse jooksul täitnud järgnevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi: Edgar Kaasik töötas, läbis keskkonnatehnika lukksepa koolituse, osales riigikeele kursustel ja muusikaringis, omandas keevitaja eriala, osales sotsiaalprogrammides „Usk ja Teadmine“, „Igapäevane Valik“ ja „Agressiivsuse Asendamise treening“, läbis taastava õiguse programmi „Tee“, osales psühholoogilistel nõustamistel ning osales draamaringis, kunstiringis ja breiktantsuringis. Alates 07.11.2017 osaleb kinnipeetav sotsiaalprogrammis „Õige hetk“. Kehtivad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul puuduvad. Vabanemisjärgselt soovib Edgar Kaasik asuda elama aadressile xxxx. Kõnealusel aadressil asub 3-toaline kõigi mugavustega korter, kus käesolevalt elavad kinnipeetava ema, kasuisa ja poolvend. Kriminaalhooldusametnik on teostanud kõnealusel aadressil elukohakontrolli ning kriminaalhooldusametniku hinnangul on elektroonilise valve kohaldamine kõnealusesse elukohta võimalik. Edgar Kaasik on nõus elektroonilise valve kohaldamisega tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Vangistuse ajal on kinnipeetavat materiaalselt toetanud Edgar Kaasiku vanemad ja tuttavad. Vabanemise korral on kinnipeetaval olemas töökoht xxxx ettevõttes xxxx. Vabanemisfondis on Edgar Kaasikul 1410 eurot ning vabakasutuskontol 2739 eurot. Käesolev kuritegu ei ole toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgiga. Vanglatööstuse sõnul on Edgar Kaasik vangistuse jooksul täitnud tööülesandeid kohusetundlikult ja korrektselt ning ühtegi tööalast rikkumist esinenud ei ole. Läbisaamine kaastöölistega ja administratsiooniga on olnud hea ning kinnipeetav on suuteline täitma talle antud ülesandeid nii individuaalselt kui ka meeskondlikult. Edgar Kaasiku sotsiaalvõrgustiku moodustavad tema ema, kasuisa, õde, poolvend ja tädi. Lähedastega suhtleb kinnipeetav telefoni, kirja ja kokkusaamiste teel. Edgar Kaasiku sõnul kuulusid varem tema suhtlusringkonda kriminaalse taustaga isikud, kellega koos tarvitati alkoholi. Kinnipeetava sõnul ta nendega enam käesoleval hetkel ei suhtle. Edgar Kaasik pani käesoleva kuriteo toime agressiivsust tekitavate suhete pinnalt, mille tagajärjel suri üks isik ning hulgaliselt noahaavu tekitati teistele ohvritele. Alkoholi tarvitamise osas on risk ja ohtlikkus olemas. Edgar Kaasiku sõnul tarvitas ta varem alkoholi sageli. Käesoleva kuriteo pani isik toime olles alkoholijoobes. Edgar Kaasik muutus alkoholijoobes agressiivseks ja kasutas konfliktisituatsioonides vägivalda. Vabaduses käitus Edgar Kaasik agressiivselt, mille tagajärjel sooritas raske isikuvastase kuriteo. Kinnipeetav võib vihastades ja alkoholijoobes kaotada enesevalitsuse. Edgar Kaasik tunnistab oma varasemat agressiivset käitumist ja ei õigusta seda. Käitumine vangistuses on olnud rahulik ja käitumine on olnud hea. Kinnipeetav on endale tulevikuks seadnud eesmärgiks pere loomise ja tööle asumise. Kinnipeetav soovib kuritegelikust eluviisist hoiduda ning ta usub, et suudab seda. Edgar Kaasik on vanglas esimest korda. Kuritegelikud hoiakud puuduvad. Ametiisikutesse suhtub positiivselt. Edgar Kaasik on varasemalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud - sooritas katseajal uue kuriteo. Edgar Kaasik on arvamusel, et vanglakaristus on andnud talle võimaluse kõiki elu asjaolusid läbi kaaluda. Ta kahetseb tehtut. Motivatsioonile kuritegelikust käitumisest loobuda viitab kuriteo tagajärgede teadvustamine, distsiplinaarkaristuste puudumine ja taasühiskonnastavates programmides osalemine. 2 Vangla hinnangul seisneb Edgar Kaasiku ohtlikkus teise inimese tapmises, rasketes kehavigastuste tekitamises ja vägivalla kasutamises. Arvestades kinnipeetava üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Edgar Kaasiku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Edgar Kaasiku ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung 15.02.2018 toimunud kohtuistungil palus Edgar Kaasik, et kohus vabastaks tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilise valve alla. Ta tunnistab oma süüd täielikult ning kahetseb. Vanglasse sattus ta 18-aastaselt ning tal on olemas motivatsioon ennast muuta ning areneda paremuse poole. Ta on läbinud kõik sotsiaalprogrammid, osaleb huviringides ning töötab juba pikka aega. Vanglal ei ole talle enam sotsiaalprogramme pakkuda. Ta on vaadanud ümber oma suhtumise iseendasse, ta muutis oma eluvaadet ja suhtumist inimestesse. Kaitsja seisukoht Kaitsja palub kohtul vabastada Edgar Kaasik tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja juhib kohtu tähelepanu vangla poolt välja toodud riskiprotsentidele, mida tuleb lugeda ebaoluliseks. Kinnipeetav oli vanglasse sattumise ajal 18-aastane ning varsti saab ta 30-aastaseks. Kaitsealune on vanglas olnud juba varsti 12 aastat ning viimane sotsiaalprogramm saab läbitud ja kaitsja on enam kui kindel, et vanglal ei ole kinnipeetavale rohkem programme pakkuda. Edgar Kaasik on saanud aru, et alkoholi tarvitamine oli vale. Kaitsja arvab, et Edgar Kaasik ei olnud sel ajal täiskasvanud ning ei andnud oma tegudele aru. Esimene vangistus, mis on kestnud peaaegu 12 aastat, on noore inimese puhul ilmselgelt piisav. Tal on väga kõrge motivatsioon elada seaduskuulekat elu. Elektrooniline valve on väga distsiplineeriv. Majanduslikult ei ole Edgar Kaasikul mingit põhjust uusi kuritegusid toime panna. Hagid on tasutud ning vabanemiskontol on ligi 3000 eurot. Edgar Kaasiku suhtumist oma teosse näitab see, et poole karistusaja täitumisel isik elektroonilise valve alla vabaneda ei soovinud, kuna ta leidis, et seda on liiga vähe. Kaitsja palub kohtul anda Edgar Kaasikule võimalus vabaduses elada. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (
) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Edgar Kaasik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab
lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Kahtlemata on Edgar Kaasik senise vangistuse jooksul käitunud õiguskuulekalt – kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad, käitumine vangistuses on olnud rahulik ning ametiisikutesse on kinnipeetav suhtunud positiivselt. Tunnustust väärib ka vangistuse jooksul individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste 3 läbimine. Edgar Kaasik on muuhulgas omandanud keevitaja eriala, õppinud riigikeelt, osalenud erinevates sotsiaalprogrammides, töötanud ning on osalenud regulaarselt psühholoogilistel nõustamistel. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul ning individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste täitmine viitab, et Edgar Kaasik omab motivatsiooni muutuda. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et Edgar Kaasikul on tulevikuks olemas kindlad eesmärgid, milleks on pere loomine ja tööle asumine. Edgar Kaasikul on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on elektroonilise valve kohaldamine vabanemisjärgsesse elukohta võimalik ning ka Edgar Kaasik on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Samuti on Edgar Kaasikul olemas kindel vabanemisjärgne töökoht ning vabaduses ootab isikut toetav lähisuhtevõrgustik. Järelikult võib Edgar Kaasiku vabanemisjärgseid elutingimusi hinnata heaks. Kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul on olnud õiguskuulekas ning tema vabastamist toetavad ka tema vabanemisjärgsed elutingimused, kuid eeltoodu ei veena kohut piisavalt selles, et kriminaalhooldusele allutamine ja elektroonilisele valve kohaldamine oleks Edgar Kaasiku puhul küllaldane meede uute kuritegude toimepanemise ära hoidmiseks. Edgar Kaasikule anti Narva Linnakohtu 14.12.2005 otsusega võimalus kanda temale mõistetud karistust vabaduses ning ta allutati käitumiskontrollile, kuid Edgar Kaasik temale mõistetud karistusest endale õigeid järeldusi ei teinud ning pani katseajal toime uued kuriteod. Kui varasemalt karistati Edgar Kaasikut avaliku korra raske rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt, siis käesolevat karistust kannab kinnipeetav muuhulgas katseajal tapmise toimepanemise ja mõrva katse eest. Väärib märkimist, et ühele isikule lõi Edgar Kaasik tekkinud tüli käigus noaga kaela piirkonda, mille tõttu isik suri kohapeal. Seejärel lõi Edgar Kaasik teisele isikule kaela piirkonda, kuid oma tahtlust kahte inimest tappa ta lõpule viia ei saanud, mis ei olenenud tema tahtest, kuna teine isik suutis sündmuskohalt ära joosta ja kutsuda kiirabi. Samal päeval, Edgar Kaasik, tegutsedes isiklike vaenulike suhete pinnal, lõi veel kahte isikut tapmise eesmärgil noaga, kuid oma tahtlust Edgar Kaasik lõpule viia ei saanud, mis ei olenenud tema tahtest, sest isikud suutsid korterist ära joosta ning neile osutati õigeaegselt meditsiiniabi. Kohtu hinnangul ilmestavad Edgar Kaasiku poolt toimepandud kuriteod tema ääretut ükskõiksust inimelusse. Järelikult on asjakohane vangla viide, et Edgar Kaasiku ohtlikkus seisneb teise inimese tapmises, raskete kehavigastuste tekitamises või vägivalla kasutamises. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi liigtarvitamine. Edgar Kaasik pani rasked isikuvastased kuriteod toime olles alkoholijoobe seisundis. Käesolevaks ajaks on Edgar Kaasik vanglas viibinud juba peaaegu 12 aastat ning isik on läbinud erinevaid sõltuvusvõõrutusprogramme ja sotsiaalprogramme, millest oli Edgar Kaasiku sõnul väga palju abi. Kohus ei sea kahtluse alla Edgar Kaasiku motivatsiooni kuritegelikust käitumisest loobuda ning motivatsiooni kaineks eluviisiks, kuid kui võtta arvesse asjaolu, et isik tarbis enne vangistust alkoholi sageli, muutus alkoholi tarvitades agressiivseks ning pani alkoholijoobe seisundis toime rasked isikuvastased kuriteod, siis ei saa kohus välistada riski, et Edgar Kaasik võib vabaduses uuesti alkoholi tarvitada ning vägivalda kasutada. Eeltoodust tulenevalt tuleks üheks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks pidada alkoholi tarvitamist. Samuti ei saa välistada riski, et isik võib tüli, viha või agressiivsust tekitavate suhete pinnalt käituda uuesti agressiivselt, ettearvamatult või teisi ohustavalt. Viru Maakohu 03.12.2008 otsusest nähtuvalt pidas kohus Edgar Kaasiku süüküsimuse üle otsustamisel kohaseks liitkaristuseks 15 aastat vangistust, millele liideti Narva Linnakohtu 14.12.2005 otsuse järgi täielikult ärakandmata karistus 7 kuud vangistust. Teisisõnu, oli kohtu hinnangul just kõnealune karistusmäär sobiv, et mõjutada süüdimõistetut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Käesolevaks ajaks on Edgar Kaasik ära kandnud temale mõistetud vangistusest vähem kui 12 aastat. Kohus, arvestades Edgar Kaasiku kuriteo asjaolusid, ei pea aga 4 võimalikuks asuda seisukohale, et tema karistuse eesmärk on täidetud juba rohkem kui kolm aastat enne karistusaja lõppu. Kõike eeltoodut arvesse võttes kohus leiab, et Edgar Kaasikut iseloomustavad andmed ning tema poolt toime pandud kuriteod annavad tunnistust sellest, et kriminaalhooldusele allutamine ning elektroonilise valve kohaldamine ei pruugi olla piisav, et vähendada isiku ohtlikkust ühiskonnas. Kohus leiab, et teiste inimeste elu ja tervise kaitseks on põhjendatud jätta Edgar Kaasik tingimisi enne tähtaega vabastamata. Järgnevat vangistuse aega ongi kinnipeetaval võimalik kasutada tehtud positiivsete muudatuste kinnistamiseks. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus
MS § 426, 432, 384,
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.