TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 3-18-80 12. märts 2018, Tartu Janar Jäätma I. G.i kae

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida (

§ 182lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla karistas
2. juuli
3. a käskkirjaga nr 6-3/680-1 I. G.i ja määras talle 4 ööpäeva kartsa.
4. Viru Vangla tunnistas
5. juuli
6. a käskkirjaga nr 6-3/680-2
7. juuli
8. a käskkirja nr 6-3/680-1 kehtetuks.
9. Viru Vangla karistas
10. juuli
11. a käskkirjaga nr 6-3/742-1 I. G.i ja määras talle 5 ööpäeva kartsa.
12. Viru Vangla tunnistas
13. oktoobri
14. a käskkirjaga nr 6-3/742-2
15. juuli
16. a käskkirja nr 6-3/742-1 kehtetuks. 3-18-80
17. I. G. esitas Viru Vanglale
18. oktoobril 2017 nõude hüvitada 9 päeva alusetult kartseris oldud aja eest kahju 900 eurot.
19. Viru Vangla rahuldas
20. jaanuari
21. a otsusega nr 6-16/132-4 kahju nõude osaliselt ning hüvitas kahju 57 eurot ja 51 senti. Otsuse põhjendustes märgiti kokkuvõtlikult järgmist: 1) kinnipeetav viibis kartsas 9 ööpäeva; 2) Riigikohtu praktika kohaselt kuulub hüvitamisele iga alusetult viibitud päeva eest 6 eurot ja 39 senti (RKHKo 3-3-1-93-09).
22. I. G. esitas kaebuse, milles nõuab Viru Vanglalt mittevaralise kahju eest hüvitist 842 eurot ja 49 senti. Kaebaja väidab kokkuvõtlikult järgmist: 1) kaebaja paigutati kambrisse ilma meditsiinilist läbivaatust teostamata. Kaebajal olid suured seljavalud ja tal ei olnud võimalik pikali heita; 2) kartserisse paigutamisel lähtuti
23. a meditsiinilistest andmetest; 3) Riigikohus väljendas oma seisukohta 8 aastat tagasi. Raha ostujõud on muutunud.
24. Viru Vangla palub vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja märgib kokkuvõtlikult järgmist: 1) kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, mis tingiksid suurema hüvitise väljamõistmise; 2) asjaolu, et majandusel läheb paremini, ei tähenda suurema hüvitise väljamõistmist. Riik on järjepidevalt parandanud kinnipeetavate tingimusi. Tingimused Viru Vanglas on head ning kartserikambrid vastavad nõuetele. Ühiskonna üldine heaolu ei ole tõusnud sedavõrd, mis õigustaks suurema hüvitise väljamõistmist; 3) alusetult kartseris viibimine tekitab ebamugavust, kuid ei ole sedavõrd intensiivne, et annaks piinamise mõõdu välja. KOHTU SEISUKOHT
25. Kohtuasjas pole vaidlust asjaolu üle, et kaebaja viibis 9 ööpäeva alusetult kartseris. Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas kartseris iga alusetult viibitud päeva eest tuleb hüvitist maksta 6 eurot ja 39 senti või suurem summa.
26. Kohtuasjas pole vaidlust selle üle, et kaebaja viibis kartseris ilma õigusliku aluseta. Tegemist on alusetult vabaduse võtmisega, millega on isikule eelduslikult tekitatud mittevaralist kahju riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 mõttes (vt RKHKo 3-3-1-3-10, p 9). Halduskohtu hinnangul ei nähtu kohtuasja materjalidest kaebaja inimväärikuse alandamist (vt käesolev otsus, p 13). Teo ja kahju vahel on põhjuslik seos, s.t, kui kaebajat poleks kartserisse paigutatud, ei oleks talle mittevaralist kahju tekitatud. Vastustaja pidi mõistma, et kui kaebaja paigutatakse kartserisse, piiratakse kaebaja vabadust, mistõttu kartserisse paigutamine toimus süüliselt.
27. Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas kaebajale tuleb hüvitada kahju suuremas ulatuses kui 57 eurot ja 51 senti, s.o 6 eurot ja 39 senti alusetult kartseris viibitud iga päeva eest.
28. Reeglina hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust (RVastS § 9 lg 2). Tänaseks välja kujunenud valdava kohtupraktika kohaselt mõistetakse välja hüvitis 6 eurot ja 39 senti kartseris iga alusetult viibitud ööpäeva eest (RKHKo 3-3-1-14-06, p 14; 3-3-1-93-09, p 15; 3-3-1-84-10, p 12; TlnRngKo 3-16-1385; TrtRngKo 3-14-135 ja 3-14-177). Vaidluse all olevas juhtumis ei ole õigusrikkumise raskus ning süü vorm ja raskus märgatavalt erinev võrreldes eelpool viidatud 2 3-18-80 juhtumitega. Õiguse kohaldamise võrdsuse põhimõtte kohaselt saab välja kujunenud kohtupraktikast kõrvale kalduda, kui selleks esineb kaalukas põhjus või erandlikud asjaolud (põhiseadus § 12).
29. Halduskohtu hinnangul ei esine kaalukaid põhjuseid ega erandlikke asjaolusid hüvitise suuruse muutmiseks. Kartserikaristuse käskkirjad tunnistati kehtetuks põhjusel, et kaebaja majandustööle määramisel tugineti
30. a töövõimelisuse hindamisele. Vastustaja oli seisukohal, et tööle määramist ei hinnatud korrektselt (tl-d 5 ja 7). Vaidlusaluseid käskkirju ei tühistatud põhjusel, et tervislikel kaalutlustel poleks isik tööle saanud minna või kartserikaristusi kanda. Kaebaja viibis kartsas
31. juulist–
32. juulini 2017 (s.o 4 ööpäeva) ning
33. juulist –
34. augustini 2017 (s.o 5 ööpäeva). Seega ei viibinud kaebaja järjestikku kartsas pikka aega. Kuigi kaebaja väidab, et kartsas viibides pidi ta kannatama seljavalude all, ei nähtu asja materjalidest, et kaebajale oleks kambris viibitud ajal tekkinud püsivaid või täiendavaid negatiivseid tagajärgi (ravilugu nr 195, tl 56). Kuigi ravilugude kohaselt on kaebaja arstile kaevelnud mh seljavalu üle, ei ole ta seda väitnud kirurgile (ravilugu nr 186 ja nr 187) ning väidetava seljavalu kohta diagnoosi ei ole määratud (tl-d 55–56). Halduskohus möönab, et kuigi tegemist oli ebamugavusega, ei olnud eelduslikult kaebaja füüsiline ja hingeline valu ning kannatused sedavõrd suur, mis õigustaks suurema hüvitise väljamõistmist.
35. Ühtlasi ei anna hüvitise suuruse muutmiseks alust kaebaja väide, et kaheksa aasta jooksul on ostujõud (s.o raha suhteline väärtus, mis väljendub rahaühiku eest saadavate kaupade ja teenuste hulgas, vt Eesti keele seletava sõnaraamatu veebiversiooni) muutunud. Ostujõule ei saa kinnipidamise kontekstis omistada sama kaalu kui vabaduses viibivatele isikutele. Kinnipeetavatele on tagatud majutus, toit, riided, pesemis- jm võimalused. Seega on nende kulud eelduslikult väiksemad. Statistikaameti ostujõu kalkulaatori arvutusest nähtub, et kui 2010 oli ostujõud 6 eurot, samaväärse ostujõu summa 2018 on 7 eurot. Seega Statistikaameti ostujõu kalkulaatori kohaselt ei nähtu ostujõu märgatavat muutust (https://www.stat.ee/ostujou-kalkulaator).
36. Eeltoodust tulenevalt jätab halduskohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda (

§ 108lg 1, § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma 3