ringkonnaprokurör järgi, Jaanika Elukoht xxx, isikukood 38407043716, VF kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx Varasem karistatus: - 31.03.2016 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
järgi vangistusega 8 kuud,
lg 1 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 240 tunni ulatuses, tegemise tähtaeg 2 aastat. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.08.2016 määrusega pöörati karistus, 8 kuud vangistust, täitmisele. Karistuse kandmise tähtaeg 22.08.
Suurendada
lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.03.2016 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 kuud 8 päeva vangistust) võrra ning mõista Konstantin Vigovskiyle liitkaristuseks 5 (viis) kuud ja 8 (kaheksa) päeva vangistust. Arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 15.02.2017, so 1 (üks) päev, karistusaja hulka ja mõista Konstantin Vigovskiyle lõplikult ärakandmisele 5 (viis) kuud ja 7 (seitse) päeva vangistust. Konstantin Vigovskiy suhtes kohaldatud tõkend, elukohast lahkumise keeld, kaotab kehtivuse Konstantin Vigovskiy vanglasse karistuse kandmisele ilmumisest. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus Konstantin Vigovskiyle kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda vangistuse kandmise alguseks Konstantin Vigovskiy vanglasse saabumise aeg. Kui süüdimõistetu Konstantin Vigovskiy ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse. Jätta rahuldamata prokuröri taotlus mootorsõiduki Mazda, reg. nr xxx, VIN-kood JMZGG12F231142445, konfiskeerimiseks ning vabastada mootorsõiduk Mazda, reg. nr xxx, VIN-kood JMZGG12F231142445, mis on konfiskeerimise tagamiseks arestitud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.03.2017 määrusega kriminaalasjas nr 1-17-3017, aresti alt kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend: CD-plaat, mis asub kriminaalasja materjalides, jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. Mõista Konstantin Vigovskiylt Eesti Vabariigi kasuks välja 750 (seitsesada viiskümmend) eurot sundraha ja 829 (kaheksasada kakskümmend üheksa) eurot 20 senti muu menetluskulu katteks. Määrata, et Konstantin Vigovskiyl on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1579,20 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr 2 1-17-8755 EE401700017002872300 LUMINOR PANK pangas, arveldusarvele nr EE873300333499990003 DANSKE BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700015401 ning selgitus „Konstantin Vigovskiy, 1-17-8755, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 17. märtsist 2018. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu teatades määruskaebe kasutamise soovist Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 17. märtsist 2018. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I. Süüdistuse sisu Konstantin Vigovskiy, olles karistatud Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt 31.03.2016.a.
järgi lisakaristusega
alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega üheks aastaks, mis pöörati täitmisele alates kohtuotsuse jõustumisest 16.04.2016.a (piirang liiklusregistrisse kantud 19.04.2016.), hoidis teadlikult lisakaristuse täitmisest kõrvale sellega, et 15.02.2017.a. kella 01.27 paiku, juhtis sõiduautot Mazda 6 registreerimismärgiga xxx, sõites sellega Narva linnas Kangelaste 9 maja juures. Oma tahtliku tegevusega pani Konstantin Vigovskiy toime kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud
sätestatud lisakaristuse täitmisest teadliku kõrvalehoidmise, s.o.
II. Kohtuistung Süüdistatav Konstantin Vigovskiy vastas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on arusaadav, ennast süüdi ta ei tunnista. Süüdistatav andis kohtuistungil ütlusi. Prokurör leidis, et süüdistatava süü on uuritud tõenditega kinnitust leidnud. Prokurör taotles Konstantin Vigovskiyle karistuseks 6 kuud vangistust ja suurendada
lg 2 alusel karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.03.2016 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 kuud 8 päeva vangistust) võrra mõistes liitkaristuseks 8 kuud ja 8 päeva vangistust. Arvata
lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 15.02.2017, so 1 (üks) päev, karistusaja hulka. Prokurör palus välja mõista Konstantin Vigovskiylt kriminaalmenetluse kuluna sundraha teise astme kuriteo eest ning määratud kaitsja osutatud õigusabi eest. Asjas on arestitud kolmandale isikule Y M kuulunud sõiduauto Mazda 6 registreerimismärgiga xxx ning prokurör taotleb selle konfiskeerimist
Kolmas isik Y M palus jätta rahuldamata prokuröri taotlus mootorsõiduki Mazda, reg. nr xxx konfiskeerimiseks ning vabastada mootorsõiduk aresti alt. Kaitsja palus Konstantin Vigovskiy õigeks mõista. Jätta rahuldamata prokuröri taotlus mootorsõiduki Mazda, reg. nr xxx, konfiskeerimiseks ning vabastada mootorsõiduk, mis on 3 1-17-8755 konfiskeerimise tagamiseks arestitud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.03.2017 määrusega kriminaalasjas nr 1-17-3017, aresti alt. Kohtuistungil toimus tunnistajate A B, O K ja R G ülekuulamine. Kohus võttis vastu ja avaldas järgmised dokumentaalsed tõendid: • Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli koopia, koos alkomeetri väljatrüki ja taatlusdokumetidega (tl. 5-11) – kinnitatakse süüdistataval joove tuvastamist kinnipidamisel, • Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus – kinnitatakse süüdistatava sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise asjaolusid (tl.14), • Isiku tuvastamise määrus – kahtlustatava isikuks oli tuvastatud Konstantin Vigovskiy (tl. 16), • Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl. 17-24) – kinnitab Konstantin Vigovskiy kahtlustatavana kinnipidamise asjaolusid, • Kohtuotsus nr 1-15-8920 (tl.25-27) – kinnitatakse süüdistatava varasemat karistamist kriminaalkorras ning talle mõistetud karistuse liiki ja määra, • Kohtumäärus asjas nr 1-15-8920 (tl. 125-126) – kinnitatakse süüdistatavale mõistetud karistuse täitmisele pööramist, • Maanteeameti vastus uurimisasutuse päringule (tl.31-32) – kinnitatakse süüdistatava suhtes lisakaristuse kehtivuse aega ning süüdistatava juhiloa kehtetuks tunnistamist, • Elukohast lahkumise keelu kohaldamise määrus (tl 41-42) - kinnitab süüdistava suhtes kohaldatud tõkendit ja selle kestust, • Uurimisasutuse tõend - kinnitatakse sõiduauto Mazda 6 registreerimismärgiga xxx omaniku andmeid, samuti süüdistatavale väljastatud mootorsõiduki juhilubade väljastamise ja kehtivuse aega (tl.43-44), • Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega – vaadeldavaks objektiks on sõiduauto Mazda 6 registreerimismärgiga xxx, tõendab sõiduki seisukorda (tl.52-59), • Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (tl. 69-71) – vaadeldavaks objektiks on politseivideoregistraatori salvestis, tõendab süüdistatava kinnipidamise asjaolusid, • Kohtumäärus nr 1-17-3017 (tl. 79-84) – kinnitatakse sõiduki, mille omanikuks on M, arestimist, • Karistusregistrist väljavõte (tl.115-124) - kinnitatakse süüdistatava varasemat karistamist, sh liiklusalaste süütegude toimepanemise eest, • Viru Maakohtu määrus 1-17-2211 (tl 148-150) - kinnitab, et süüdistatav on toime pannud liiklusrikkumisi Soome Vabariigis. III. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Karistusseadustiku (edaspidi
) § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning 4 1-17-8755 süü tasandite kontrollimisele. Süüdistatav Konstantin Vigovskiyle on esitatud süüdistus
Oma tahtliku tegevusega pani Konstantin Vigovskiy toime kuriteo eest mõistetud ja täitmisele pööratud
Süüdistatav Konstantin Vigovskiy ennast talle inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnistanud. Sõiduki roolis oli temale vaid nimepidi tuntav keegi R. Konstantin Vigovskiy väljus tol õhtul suitsetama, trepikojast mööda kõndis meesterahvas. Konstantin Vigovskiy nägi teda esimest korda. Nad hakkasid rääkima. Konstantin Vigovskiy tahtis osta õlut. Kuna meesterahval oli juhiluba olemas, siis Konstantin Vigovskiy võttis elukaaslase sõiduki. Konstantin Vigovskiy ei küsinud oma elukaaslaselt luba sõiduki kasutamiseks, sest tema magas. Konstantin Vigovskiy oli tol õhtul riietatud tumedasse T-särk, tumedatesse pükstesse ja spordijalatsitesse. Kuna sel ajal olid tal kohustused politsei ja kohtu vastu, et ta ei tarvitaks alkoholi, Konstantin Vigovskiy kartis: kui talle antakse torukest, mis näitab, et ta on alkoholi tarvitanud, siis karistus pööratakse täitmisele. Selle tõttu ta hakkas jooksma. Kinnipidamisel löödi tema pea veriseks niivõrd, et ta on haiglasse pöördunud. Haiglas tema pea õmmeldi kinni ja diagnoositi keskmine ajupõrutus. Kolmas isik Y M ütles, et temale kuulub sõiduauto Mazda 6 registreerimis- numbriga xxx. Ta ostis auto eelmise aasta sügisel 500 eurot eest. Ta oli sõiduauto kasutaja. Konstantin Vigovskiy ei kasutanud autot üldse ja registreerimistunnistusele ei ole kantud. Konstantin Vigovskiyl ei olnud 2017 aasta veebruari kuus juhilube, sest temalt võeti juhiload ära. Sõiduauto võtmed asusid koridoris riiulil, kus on kodutelefon. Konstantin Vigovskiyl oli juurdepääs autovõtmetele, ta nägi neid, sest võtmed ei olnud varjatud. Y M ei näinud ega kuulnud millal Konstantin Vigovski lahkus tol õhtul kodust. Nad tulid koju ja heitsid magama. Tunnistaja O K ütles, et 15.02.2017.a ta oli tööl Narva linnas ja kuulis raadioeetris, et patrull andis teade sellest, et neil oli mittepeatumine. Sõiduki juht eiras peatumismärguannet ja patrullekipaažis liigub Kangelaste tänava suunas, jälitab mittepeatatud sõidukit. Tunnistaja sõitis ka sinna piirkonda. Seejärel kuulis eetris, et sõiduki juht hüppas autost välja ja jookseb Rakvere tänava suunas. Kirjeldus oli selline, et sõidukijuhil on T-särk seljas, aga see oli talvine aeg. Tunnistaja sõitis Rakvere 85 maja juurde ja nägi, kuidas jooksevad kaks meest ja nende järgi jookseb politseiametnik. Üks mees oli T-särgis lühikeste varrukatega, aga teisel mehel olid pikad varrukad. Tunnistaja väljus autost ja pidas kinni meesterahva, kes oli T-särgis. See oli härra Vigovskiy, teine meesterahvas jooksis minema. Konstantin Vigovskiy oli pidevalt tunnistaja vaateväljas. Kohe tema juurde jooksis teine politseinik A B ja pidas ka kinni Konstantin Vigovskiyt. Konstantin Vigovskiy ütles, et ta ei ole autojuht. Ta nimetas konkreetset nime - R G. Kuid A B, kes nägi kõiki asjaolusid algusest lõpuni (kinnipidamise momendini), on kindel, et roolis oli Vigovskiy. Tunnistaja A B ütles, et 15.02.2017.a ta töötas N L ühes patrullekipaažis. Nad olid Kangelaste tänaval ja pöörasid tähelepanu sõidukile Mazda 6. Sõiduk keeras Kangelaste 9 hoovi. Patrull otsustas kontrollida ja pani tööle sinised ja punased vilkurid, millega andis teada sõidukile peatumise kohta. Sõiduki juht eiras korraldust ja jätkas oma teed. Selle kohta teatas N L teistele patrullekipaažidele raadiojaama kaudu. Sõiduk keeras Kangelaste 17 hoovi sisse. Patrullekipaaž peatus vahetult sõiduki taga. Sõiduk jäi seisma ja juhi poolt jooksis välja noormees, juhi seljas oli T-särk. Temaga oli veel üks kaasreisija, nemad mõlemad jooksid sõidukist välja ja hakkasid Rakvere 87 maja poole jooksma. Sõidukist välja joostes kukkus juht maha. Kui tunnistaja hakkas neile järele jooksma, siis oli nende vahel 15-20 m vahemaad. Tänavalgustus oli olemas ja mehed jooksid Rakvere 85 maja ette, sel ajal jõudiski Rakvere 87 maja juurde O K. Sõiduki juht jooksis Rakvere 85 maja juurde ja O K abil õnnestus selle maja otsas isik kinni pidada. Kaasreisija 5 1-17-8755 jooksis edasi minema, tal olid seljas tumedad riided: tume jope või kampsun. Autojuhiks osutas Konstantin Vigovskiy. Tema juures oli alkoholilõhna tunda, seade näitas 0, 61 alkoholisisaldust, samuti selgus, et tolleks ajaks võeti temalt juhtimisõigused ära kohtu poolt. Politseiosakonda kutsuti kiirabi, kes toimetas teda ülevaatusele haiglasse. Tunnistaja nägi sõidukit hästi, sest oli vahetuses lähetuses, vaateväljast sõiduk ära ei läinud, oli kogu aeg tema vaateväljas. Jälitamine toimus mitte rohkem kui 2 minutit. Kui sõiduk jäi seisma, siis kohe noormehed väljusid ja hakkasid jooksma ning neil ei olnud aega kohad sõidukis vahetada. Need isikud olid pidevalt tunnistaja vaateväljas. Kui nemad keerasid Rakvere 85 maja nurga taha, siis just sel hetkel tuli appi O K. O K jõudis varem Konstantin Vigovskiyni. Kui Konstantin Vigovskiyt kinni peeti, ta ütles, et roolis oli mitte tema. Ta nimetas hiljem juhi nime. Tunnistaja A B on absoluutselt veendunud, et isik, kes roolist välja jooksis, oli sama isik, keda koos O K ta kinni pidas. Vigovskiy väljus just juhikohalt ja teine reisija väljus esireisija kohalt. Tunnistaja tähelepanu oli keskendunud autojuhile. Juhi seljas oli T-särk. Tunnistaja on visuaalselt tuttav selle isikuga ka varem oma ametikohustuste täitmisel. Valgustuse postid töötasid, oli valgustus. Lisaks neile kahele ei olnud tänaval kedagi teist. Tunnistaja R G ütles, et ta tunneb Konstantin Vigovskit umbes 3-4 aastat. Ta ei näinud Konstantin Vigovskil hõbedast värvi Mazda 6 sõidukit. Ta ei sõidutanud eelmise aasta veebruaris Vigovskit Narva. Tunnistaja R G ütlustega välistatakse Konstantin Vigovskiy ütlusi mootorsõiduki Mazda 6 juhtimist tunnistaja poolt. Kuulanud ära tunnistajate, süüdistatava, uurinud ja avaldanud kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnates neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et Konstantin Vigovskiy poolt talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemine on tõendamist leidnud ning eeluurimisel õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et süüdistatav Konstantin Vigovskiy ütlused on eluliselt ebausutavad, ei vasta tegelikkusele ning tema ütluste eesmärgiks on vältida karistust, mis kaasneb tema süüdimõistmisega talle inkrimineeritavas kuriteos. Kohtule annab aluse asuda sellisele seisukohale see, et süüdistatava ütlused on vastuolus tunnistajate ütlustega ning kogutud kriminaalasja materjalidega. Ka suurendab kohtu veendumust see, et süüdistatav andis kohtuistungil vastuolulisi ütlusi. Vastuolu seisneb selles, Konstantin Vigovskiy ei tea, kes oli isik, kellega ta koos sõidukis viibis. Samal ajal Konstantin Vigovskiy ütles kohtuistungil, et isikul olid juhiload. Konstantin Vigovskiy veendus selles, et isikul olid olemas juhiload. Seega pidi ta nägema isiku nime ja perekonnanime. Konstantin Vigovskiy on kinnipidamisel politseiametnike ütluste kohaselt nimetanud, et sõiduki roolis oli R G. Kinnipidamisel mäletas Vigovskiy ka väidetavalt roolis olnud isiku perekonnanime ning ei ole alust arvata, et politseinikud oleksid saanud selle nime ise välja mõelda. R G ütlustega välistatakse Konstantin Vigovskiy ütlusi mootorsõiduki Mazda 6 juhtimist tunnistaja poolt. Konstantin Vigovskiy ütles kohtuistungil, et nimetas G perekonnanime, kuna kukkumisega seoses sai ta peapõrutuse ja justkui ei mäletanud, mis toimub ja mida ta vastab politsetöötajatele. Kuid asja materjalides ei ole tõendeid selle kota, et kinnipidamise momendil oli Vigovskiy`l peapõrutus. Teiseks, kui Vigovskiy peeti kinni, teatas ta kohe, et tema isiklikult rooli taga ei olnud, sõiduki juhiks oli teine inimene, see tähendab, et Vigosvskiy tegelikult sai aru mis toimub ja mida ta konkreetselt politseitöötajatele räägib. 6 1-17-8755 Eluliselt ei ole usutav, et Konstantin Vigovskiy ei teadnud isikut kellega ta koos autos sõitis ning viide selle, et roolis oli keegi temale mitte teatav isik on antud eesmärgiga vältida karistust. Konstantin Vigovskiy väidet ei ole võimalik kontrollida ega tuvastada, kes temaga koos sõidukis viibis, kuna ta on väitnud, et nägi teda esimest korda. Praktikas mõistuspärane isik kaalub kellele ta annab kasutada oma vara ning seda ei anta üldjuhul isikule kellega suheldakse esimest korda elus. Ei ole eluliselt usutav, et isik annab sõiduauto kasutada tema jaoks täiesti tundmatule isikule, keda ta kohtab esimest korda. Konstantin Vigovskiy ütlused on täesti vastuolus kohtulikult kogutud tõenditega. Seoses sellega, et süüdistatava Konstantin Vigovskiy ütlused ei ole usaldusväärsed, jätab kohus Vigovskiy ütlused kogumist välja. Käesoleval juhul ei ole vaidlust sellest, et Konstantin Vigovskiy oli varem karistatud
Seda kinnitab Viru maakohtu 31.03.2016 otsus. Otsus oli jõustunud ning maanteeameti vastusest uurimisasutuse päringule nähtub, et otsus oli maanteeameti registrisse kantud. Samuti ei ole vaidlust sellest, et 15.02.2017 öösel kella poole kahe paiku peeti Konstantin Vigovskiy politsei ametnike poolt kinni, kuna ta jooksis välja sõiduautost Mazda registreerimismärgiga xxx. Vaidlus on selles, et Konstantin Vigovskiy väidab, et ta ei olnud selle sõiduauto roolis, kuid kohus leiab, et politseiametnike ütlustega on tõendatud, et Konstantin Vigovskiy oli roolis. Tunnistaja B on andnud ütlusi, et asus patrullsõidukiga jälitama sõiduautot Mazda 6, kuna sõiduki käitumine tundus kahtlane ning sõiduk ei reageerinud peatumismärguandele. Tunnistaja ütluste kohaselt oli sõiduk pidevalt tema vaateväljas ning patrullauto sõitis vahetult sõiduki taga kuni hetkeni kui sõiduk Mazda 6 peatus. Sõidukist jooksid välja 2 isikut. Reisija poolsest uksest jooksis välja isik, kes oli tumedates riietes ning riietatud vastavalt aastaajale. Juhipoolsest uksest jooksis välja isik, kes kandis T-särki ning hiljem kinnipidamisel osutus Konstantin Vigovskiyks. B on kinnitanud, et valgustus oli olemas, patrullauto sõitis vahetult sõiduki taga. Kui sõiduk jäi seisma, siis kohe noormehed väljusid ja hakkasid jooksma ning neil ei olnud aega kohti sõidukis vahetada. Tunnistaja nägi hästi, et juhi poolt jooksis noormees välja ja juhi seljas oli T-särk. Kohus arvab, et B patrullpolitseinikuna on kindlasti ka piisavalt pädev tegemaks vahet sõiduki juhipoolsel ja reisijapoolsel uksel ning ei saanud selles osas eksida. Tunnistaja B ütlused haakuvad tunnistaja K ütlustega, kes asus hiljem sõidukist Mazda 6 välja jooksnud isikuid jälitama. Politseinike ütlusi ning nende usaldusväärsust kinnitab asitõendi vaatlusprotokoll, millega on vaadeldud politsei videoregistraatori salvestist tunnistaja O K sõidukist ning millest nähtuvad süüdistatava Vigokskiy jälitamise asjaolud. On tõendatud fakt, et sõiduauto Mazda 6 roolis oli just nimelt Konstantin Vigovskiy. Kohus ei näe vastuolusid O K ja A B ütluste vahel. Nende tunnistajate ütlused ühtivad isegi detailides. A B ütlused osundavad sellele, et sõiduk jäi seisma ja juhi poolt jooksis välja noormees ning juhi seljas oli T-särk. Tunnistaja O K sõnul ta kuulis raadioeetris, et sõiduki juht hüppas autost välja ja sõidukijuhil on T-särk seljas. O K pidas kinni meesterahva, kes oli T-särgis ja kohe tema juurde jooksis teine politseinik A B ja pidas ka kinni Konstantin Vigovskiy. Samuti nähtub A B ütlustest, et O K jõudis varem Konstantin Vigovskiyni. Tunnistajate ütluste kohaselt teine isik, kes ära jooksis, oli riietatud vastavalt aastaajale - tal olid seljas tumedad riided, tume jope või kampsun. Kaitsja seadis kahtluse alla A B ütlused, et politseisõidukil videoregistraator ei töötanud. Kaitsja oletab, et sellest videost oleks võimalik midagi näha Vigovskiy kaitseks. Kuid politseinike ütlustest tulenevalt ei ole harvad juhtumid kui videoregistraatorid ei salvesta ning seega leiab kohus, et käesoleval juhul ei saa asuda seisukohale, et politseinikud oleksid pahatahtlikult 7 1-17-8755 videoregistraatori salvestuse kustutanud. Tunnistaja B on oma ütlustes väga kindlalt väitnud, et ta nägi kuidas isikud väljusid autost. See on asjaolu, mille osas ei saa eksida: inimene kas näeb mingit fakti või ei näe. Kaitsja seab kahtluse alla tunnistasja B ütlused, kuid ei selgita, mis põhjusel oleks pidanud B andma selles osas valeütlusi. Kohus usaldab O K ja A B ütlusi, kuna need on omavahel kooskõlas ja haakuvad kogutud kriminaalasja materjalidega. Kohtu hinnangul puudub O K ja A B igasugune motiiv anda valeütlusi. Kohus leiab, et need tunnistajad on andnud üksikasjalikud, järjepidavad ja veenvad ütlused. Vigivskiy viide, et ta ei saanud sõiduki roolis istuda kuna ta oli tarvitanud alkoholi ja ta kartis karistuse täitmisele pööramist. Nimetatud asjaolu ei välistada seda, et Konstantin Vigovskiy võis olla sõiduki roolis, ning pigem iseloomustab Vigovskiy suhtumist temale peale pandud kohustustesse, kuna Vigovskiyle oli panudud kohustus mitte tarvitada alkoholi, kuid seda Vigovskiy rikkus. Konstantin Vigovskiy arvab, et politseitöötajad ei suutnud näha, kust ta väljus, sest politseiauto sõitis hoovi sisse pärast seda, kui nad mõlemad hüppasid sõidukist välja ja hakkasid nurga taha keerama. Kuid indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga kinnitatakse süüdistataval joove tuvastamist kinnipidamisel. Järelikult Konstantin Vigovskiy ei saanud alkoholijoobe tõttu täielikult olukorda kinnipidamise momendil kontrollida ja võis ekslikult eeldada, et politseitöötajad ei näinud milliselt sõiduki poolest ta väljus. Eeltoodud tõenditega kogumis on tõendatud see, et Konstantin Vigovskiy täitis
Konstantin Vigovskiy olles Viru maakohtu poolt 31.03.2016 aasta otsusega karistatud
järgi lisakaristusega
alusel mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmisega 1 aastaks, mis pöörati täitmisele alates kohtuotsuse jõustumisest ning piirang selle kohta oli kantud liiklusregistrisse, hoidus teadlikult lisakaristuse täitmisest kõrvale sellega, et 15.02.2017 kella 1.27 paiku Konstantin Vigovskiy võttis sõiduauto Mazda 6 registreerimismärgiga xxx. Sõitis sellega Narva linnas Kangelaste 9 maja juures. Kohus leiab, et süüdistatav pani
järgi kvalifitseeritava kuriteo toime otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et süüdistatav teadis, et ta on karistatud Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt 31.03.2016.a.
järgi lisakaristusega
alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega üheks aastaks, mis pöörati täitmisele, hoidis teadlikult lisakaristuse täitmisest kõrvale sellega, et 15.02.2017.a. kella 01.27 paiku juhtis sõiduautot Mazda 6 registreerimismärgiga xxx, sõites sellega Narva linnas Kangelaste 9 maja juures, teostades süüteokoosseisule vastavat asjaolu. Seega esinevad süüdistatava käitumises talle inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. IV Kohtu seisukoht mootorsõiduki konfiskeerimise osas
lg 3 p 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vahendi, aine või eseme, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud vahendi, aine või eseme kasutamisele süüteo toimepanemisel või ettevalmistamisel. Süüteo toimepanemisele kergemeelsusega kaasaaitamiseks ei piisa pelgalt abstraktsest süüteo 8 1-17-8755 toimepanemise võimalikkusest. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb
lg 3 p 1 mõttes sõiduki omaniku poolt süüteole vähemalt kergemeelsusega kaasaaitamise tuvastamiseks tõendada, et ta pidas konkreetsel juhul võimalikuks, et sõidukit kasutatakse süüteo toimepanemiseks. Edasiselt tuleb tuvastada see, et kolmas isik pidas võimalikuks konkreetse süüteo toimepanemist ja lootis põhjendamatult, et süütegu siiski toime ei panda (RKKK 3-1-168-10, p 19). Seega tuleb vähemalt kergemeelsusega kaasaaitamise analüüsil subjektiivse elemendi hindamisel tuvastada, et: 1) isik pidas konkreetsel juhul võimalikuks, et ta aitas oma teoga kaasa süüteole; 2) isik suhtus süüteo lõpuleviimisesse kergemeelsusega, s.o pidas võimalikuks konkreetse süüteo toimepanemist ja lootis põhjendamatult, et süütegu siiski toime ei panda. Asjas on arestitud kolmandale isikule Y M kuulunud sõiduauto Mazda 6 registreerimismärgiga xxx ning prokurör taotleb selle konfiskeerimist
Riigikohtu praktikast tulevevalt saab mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimist pidada õigustatuks kui on piisavalt ja põhjendatud alust arvata, et isik paneb samalaadseid õigusrikkumisi toime ka edaspidi. Käesoleval juhul leiab prokurör, et kolmas isik Y M on vähemalt kergemeelsusega aidanud kaasa mootorsõiduki kasutamisele süüteo toimepanemisel. M on Vigovskiy elukaaslane, ta oli teadlik, et Vigovskiyl juhtimisõigus puudub, ta ei teinud midagi, et takistada Vigovskiy juurdepääsu mootorsõiduki kasutamisele. Kolmas isik Y M ütles, et temale kuulub sõiduauto Mazda 6 registreerimis numbriga xxx. Ta oli sõiduauto kasutaja. Konstantin Vigovskiy ei kasutanud autot üldse ja registreerimistunnistusele ei ole kantud. Ta teab, et Konstantin Vigovskiyl ei olnud 2017 aasta veebruari kuus juhilube, sest temalt võeti juhiload ära. Sõiduauto võtmed asusid koridoris riiulil, kus on kodutelefon. Konstantin Vigovskiyl oli juurdepääs autovõtmetele, ta nägi neid ja võtmed ei olnud varjatud. Y M ei näinud ega kuulnud millal Konstantin Vigovski lahkus tol õhtul kodust. Nad tulid koju ja heitsid magama. Arestimise taotluses ei ole toodud ühtegi alust, väljaarvates siseveendumust, mis kinnitaks, et M pidas võimalikuks, et tema oma teoga aitas süüteo toimepanemisele kaasa. M selgitas, et 15.02.2017 vastu 16.02.2017 ööd ta magas. Konstantin Vigovskiy ei küsinud oma elukaaslaselt luba sõiduki kasutamiseks, sest tema magas. See fakt, et ta oli teadlik, et Vigovskiyl puudub juhtimisõigus, ei tähenda, et ta pidi autovõtmeid peitma või temale oleks pandud mingisugune kohustus vaatama järel täiskasvanule ja tema käitumisele. M kinnitas, et ta ise ei palunud Vigovskiylt kuskile sõidukiga sõita, ta ei olnud teadlik käesolevast juhtumist. Pokurör arvab, et M hoidis võtmeid nähtaval kohal koridoris riiulil ja seega ei teinud ta midagi, et Vigovskiy ei oleks saanud neid võtmeid ning sõiduautot kasutada. Tõeliselt M on andnud ütlusi, et ta hoidis võtmeid nähtaval kohal koridoris riiulil, kuid ta ei teadnud, et tema elukaaslane Konstantin Vigovski võis kasutada sõiduautot süüteo toimepanemisel. Seetõttu ei saa üksnes ühise elukoha järgi teha kaugeleulatuvaid järeldusi selle kohta, et Y M oli teadlik et Konstantin Vigovski kasutab mootorsõidukit Mazda. Konstantin Vigovskiy ei kasutanud autot Mazda üldse. Ka sel juhul jääks arusaamatuks, kuidas oleks Y M pidanud aimama, et tema elukaaslane tõuseb 15.02.2017 kella 01.27 paiku üles, võtab auto võtmed ja istub rooli taha. Seega ei saa kohtu hinnangul väita, et Y M pidanud võimalikuks, et ta aitas oma teoga kaasa süüteole ja suhtus süüteo lõpuleviimisesse kergemeelsusega, s.o pidas võimalikuks konkreetse süüteo toimepanemist ja lootis põhjendamatult, et süütegu siiski toime ei panda. 9 1-17-8755 Kohtu arvamusel ei piisa kergemeelsusest süüteo toimepanemise kaasaaitamiseks üksnes süüteo toimepanemise abstraktset võimalust. Vastavalt Riigikohtu praktikale oleks
lg 3 p 1 mõttes vähemalt kergemeelsusest sõiduki omaniku poolt süüteo toimepanemise kaasaaitamise tuvastamiseks pidanud tõendama, et ta pidas konkreetsel juhul võimalikuks, et sõidukit kasutatakse süüteo toimepanemisel ja tuleks tuvastada, et kolmas isik pidas võimalikuks konkreetse teo toimepanemist ja lootis, et süütegu jääb siiski toime panemata. Peale selle kassatsioonikohus on leidnud, et olukorras, kus tegemist on pere ühises kasutuses oleva sõidukiga, ei saa selle kasutamisel ühe pereliikme poolt eeldada, et selle tegelik omanik kaalub iga kord, kas konkreetsel juhul võidakse sõidukit kasutada süüteo toimepanemiseks, ja sellest tulenevalt otsustab iga kord eraldi, kas lubada sõiduki kasutamist või mitte (RKKKo 3-11-68-10). Praeguses asjas ei ole vara arestimise taotluse esitaja välja toonud ühtegi sellist asjaolu (peale siseveendumuse), mis kinnitaksid, et Y M pidas võimalikuks, et ta aitas oma teoga kaasa süüteo toimepanemisele. Seega tuleb jätta rahuldamata prokuröri taotlus mootorsõiduki Mazda, reg. nr xxx, VIN-kood JMZGG12F231142445, konfiskeerimiseks ning vabastada mootorsõiduk Mazda, reg. nr xxx, VIN-kood JMZGG12F231142445, mis on konfiskeerimise tagamiseks arestitud Viru Maakohtu Narva kohtumaja 28.03.2017 määrusega kriminaalasjas nr 1-17-3017, aresti alt kohtuotsuse jõustumisel. V. Kohtu seisukoht karistuse osas
näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 alusel vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Karistust raskendavaid asjaolusid
mõttes ja karistust kergendavaid asjaolusid
Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Konstantin Vigovskiy on varem kriminaalkorras karistatud. Ametlikult töötab. Võttes arvesse toimepandud süüteo tehiolusid ja raskust etteheidetava kuriteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on keskmine. Kuivõrd antud asjas puuduvad kergendavad asjaolud, ei ole põhjust miinimumilähedase karistuse mõistmiseks. Seega leiab kohus, et on võimalik mõista Vigovskiyle karistus keskmises määras. 10 1-17-8755 Konstantin Vigovskiy on varem karistatud 31.03.2016 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
järgi vangistusega 8 kuud,
lg 1 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 240 tunni ulatuses, tegemise tähtaeg 2 aastat. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.08.2016 määrusega pöörati karistus, 8 kuud vangistust, täitmisele. Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 27.01.2017 määrusega vabastati Vigovskiy karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Seega tuleb suurendada
lg 2 alusel karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 31.03.2016 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 kuud 8 päeva vangistust) võrra. Arvata
MS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha ja kaitsjatasu. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava isikut arvesse võttes selliseid asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude osalise riigi kanda jätmise. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Konstantin Vigovskiylt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 750 eurot, milline summa vastab 1,5 kuupalga alammäärale. Kohus peab tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja §-st 180 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale väljamakstava tasu kriminaalasja eeluurimisel osutatud õigusabi eest ja kriminaalasja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest. Konstantin Vigovskiylt tuleb välja mõista 829 eurot 20 senti menetluskulu katteks. Arvestades aga väljamõistetavate summade suurust, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine ühele aastale. Otsuse tegemisel juhindub kohus ülaltoodust ja KrMS §-dest 309-315. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.