Obsah (5)

§ 45§ 37§ 121§ 120§ 210

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ei

) § 121 lg 2 p 1 alusel. Määruse põhjendused: Täidetud ei ole tuvastamis- ja keelamiskaebuse lubatavuse eeldused tulenevalt

§ 45lg-test 1 ja 2.

Kaebajal ei ole võimalik

§ 37

lg 2 alusel keelata üldistele tunnustele vastavate haldusaktide, s.h käskkirjade andmist või võimalike tulevikus antavate haldusaktide täitmist, nt distsiplinaarkaristuse täitmisele pööramist. Keelamiskaebusega ei saa üldjuhul vältida kehtiva haldusakti täitmist. Keelamiskaebuse esitamiseks pole täidetud eeldus, mille kohaselt ei saa kaebaja õigusi tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kaebajal on võimalik distsiplinaarmenetluses juhtida menetleja tähelepanu karistuse määramisel selle täieliku või osalise edasilükkamise vajadusele. Olukorras, kus menetleja teeb kaebajale karistuse edasilükkamise osas ebasoodsa lahendi, on võimalik vangla haldusakti eraldiseisvalt tõhusate nõuetega kohtulikult vaidlustada. Kaebajal on võimalik vanglale esitada taotlus distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täitmise peatamiseks. Kui vangla jätab taotluse rahuldamata, on kaebajal võimalik esitada vanglale vaie, mis samaaegselt annab õiguse kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Kaebajal on tuvastamiskaebusest tõhusamad vahendid ja kaebajal puudub õigus sellise nõudega kohtusse pöörduda. Ei nähtu preventiivset huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna arvestades kartserikaristuse määramist kinnipeetava enda tegevuse tulemusena, on kaebajal kartserisse paigutamist võimalik vältida uutest distsiplinaarsüütegudest hoidudes. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. A. Schmidt esitas 19.03.2018 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 07.03.
2. a määruse peale ning palus võtta kaebaja kaebus menetlusse. Määruskaebuse põhjendused: Tuvastamis- ja keelamisnõuete lubatavuse eeldused on täidetud. Kaebaja õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid, kuna käskkirjade vaidlustamine kehtivast vangistusseadusest lähtudes ei saavuta oma eesmärki ning ei kajasta terviklikku pilti, et kaebajat hoitakse aastate kaupa kartseris. Vaide esitamine ja kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamine ei ole tõhus vahend kaebaja õiguste kaitseks. Kohtupraktikast lähtudes peatab kohus distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täitmise kuni 7 päevaks. Haldusasjas nr 3-18-291 jättis kohus kaebaja taotluse läbi vaatamata. Seega ei pruugi määruses toodu olla praktikas tõhus õiguskaitsevahend. Keelamiskaebuse lubatavuse eeldused esinevad, sest soovitav toiming riivab kaebuse õigusi, õiguste rikkumist ei ole võimalik kohase kaebusega ära hoida ning on põhjust arvata, et selline toiming sooritatakse. Tuvastamisnõude osas ilmneb preventiivne huvi, kuna Viru Vangla kohaldab massiliselt kaebaja kirjeldatud praktikat. Kohatu on väide, et kaebaja saab vältida kartserisse paigutamist uutest distsiplinaarsüütegudest hoidudes, kuna kaebaja vaidlustab viisi, kuidas distsiplinaarkaristusi kohaldatakse.
3. Viru Vangla esitas 29.03.2018 vastuse määruskaebusele, milles ta palub jätta kaebaja määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: 2 Distsiplinaarkaristuste määramine järjestikku on seaduse ja kohtupraktikaga kooskõlas ning õiguspärane. Karistuste kuhjumine on otseselt tingitud kinnipeetava enda teadlikust süstemaatilisest distsipliinirikkumisest (korduv allumatus korraldusele asuda tööle). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et A. Schmidti määruskaebus tuleb rahuldada.
5. Haldusasja materjalidest nähtuvalt taotles kaebaja Tartu Halduskohtule esitatud kaebuses (tl 2-10) tuvastada Viru Vangla tegevuse, s.o pikaajaliste järjestikuste distsiplinaarkaristuste määramise ning nende vahedeta ja väikeste vahedega kandmise õigusvastasus ning kohustada Viru Vanglat lõpetama kaebaja suhtes antud tegevus ja korraldama kartserikaristuste kandmine viisil, mis vastab rahvusvahelistele standarditele (üksikvangistus ei kesta üle 14 päeva). Tartu Halduskohus jättis 19.02.
6. a määrusega (tl 36-37) kaebuse käiguta, milles palus kaebajal selgitada, kas ta jääb tuvastamisnõude juurde või soovib sellest loobuda. Kohustamisnõude osas leidis halduskohus, et see ei ole lubatav. Kaebaja esitas puuduste kõrvaldamise avalduse (tl 40-41), milles ta jäi õigusvastasuse tuvastamise nõude juurde, märkides, et see omab preventiivset eesmärki ning palus teha Viru Vanglale ettekirjutus toimingu tegemise keelamiseks, s.o paigutada kaebajat kartserisse rohkem kui 14 ööpäevaks järjestikku. Tartu Halduskohus tagastas 07.03.
7. a määrusega (tl 43-44) kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu

§ 121

lg 2 p 1 alusel, kuna täidetud ei ole tuvastamis- ja keelamiskaebuse lubatavuse eeldused. Kaebaja arvates on tuvastamis- ja keelamisnõude menetlusõigusliku lubatavuse eeldused täidetud, kuna eraldiseisvate käskkirjade vaidlustamisega ei saavuta kaebaja oma eesmärki. Kaebaja on käesolevas haldusasjas selgelt märkinud, et ta ei vaidlusta distsiplinaarkaristuste määramiste õiguspärasust, vaid talle määratud karistuste täideviimise viisi.

1. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et distsiplinaarkaristuste vaidlustamisega ei oleks suure tõenäosusega võimalik saavutada eesmärki, et karistused pööratakse täitmisele käesolevas haldusasjas taotletud viisil. Oluline on eristada distsiplinaarkaristuse määramist ja täitmist. Kui kinnipeetava käitumisele distsiplinaarmenetluses karistuse määramisega antav hinnang võib olla õiguspärane, siis iseseisvate distsiplinaarmenetluste tulemusena määratud karistuste järjestikuse täitmise koosmõju võib siiski olla kinnipeetava suhtes ülemäärane põhiõiguste riive, pidades silmas ka vangistuse täideviimise eesmärke. Vangistusseaduse (VangS) § 65 lg 1 järgi pööratakse distsiplinaarkaristus üldjuhul täitmisele kohe. Sättes kasutatud sõna „üldjuhul“ annab vanglale erijuhtudel kaalutlusõiguse. Põhiseaduse § 18 lg-st 1 ja § 28 lg-st 1 tulenevate põhiõiguste tagamiseks peab vangla kartserikaristusi täitmisele pöörates jälgima muuhulgas, et kartseris viibimise järjestikune kestus ei osutuks asjaolusid arvestades ebaproportsionaalseks ega isiku tervist kahjustavaks. Vajaduse korral tuleb mitme kartserikaristuse täitmisele pööramise vahel võimaldada kinnipeetaval mõistlik arv päevi viibida vangla tavatingimustes (TrtRK 29.03.
2. a otsus haldusasjas nr 3-17-356, p-d 13, 15, jõustumise ootel). 10.

§ 45

lg 1 järgi võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kaebaja on kaebuses muuhulgas välja toonud, et alates 20.05.2016 on teda hoitud kartserirežiimil järjepanu 633 päeva. Viru Vangla teatas 29.03.

1. a vastuses määruskaebusele, et kaebaja suhtes pöörati alates 08.03.2018 järjekordne distsiplinaarkaristus täitmisele ning 23.03.2018 keeldus kaebaja taas vanglaametniku korralduse täitmisest, mille kohta on vormistatud vastuse seisuga ka ettekanne. Arvestades vangla senist praktikat kaebajale määratud distsiplinaarkaristuste 3 katkematul täitmisele pööramisel on seetõttu tõsine põhjus arvata, et kaebaja kartseris viibimine jätkub katkematult ka seoses järgmiste distsiplinaarkaristuste täitmisele pööramisega. Ringkonnakohus leiab, et keelamiskaebus on antud asjaoludel kõige tõhusam vahend kaebaja õiguste kaitseks, mistõttu on halduskohus põhjendamatult kaebuse keelamiskaebuse osas tagastanud. Arvestades vangla eitavaid vastuseid kaebaja taotlustele lubada kartserikaristuste kandmise vahepeal viibida tavarežiimil (vt Viru Vangla 14.07.
2. a vastus, tl 16; 14.12.
3. a vastus, tl 19), ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga selles, et kaebaja saaks oma õigusi tõhusamalt kaitsta, taotledes vanglalt distsiplinaarmenetlustes karistuse täitmise edasilükkamist. Alternatiivselt on halduskohus efektiivsema õiguskaitsevahendina välja pakkunud võimaluse esitada vanglale vaidemenetluse käigus taotlus distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja täitmise peatamiseks (HMS § 81). Ringkonnakohus märgib, et kaebaja on ka seda juba proovinud, kuid tulutult (tl 31-33p). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaebaja ei saa oma õigusi tõhusalt kaitsta distsiplinaarkaristuste määramise käskkirjade vaidlustamisega ega vanglale esitatavate taotlustega käskkirjade täitmise peatamiseks või karistuse täitmise edasilükkamiseks. Seetõttu on halduskohtule keelamiskaebuse esitamine kaebaja õiguste kaitseks lubatav.
4. Ringkonnakohus märgib, et sarnases olukorras on iseenesest võimalik isiku õigusi kaitsta ka preventiivse huvi alusel tuvastamisnõude esitamisega (vt TrtRK 29.03.
5. a otsus haldusasjas nr 3-17-356). Kohtupraktika kohaselt on preventiivne huvi käsitatav põhjendatud huvina vältimaks haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes ning preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu 09.02.
6. a määrus nr 3-3-1-75-16, p 8.1 ja seal viidatud kohtupraktika). Arvestades, et distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamisel peab vangla arvestama inimväärikuse põhimõttega ning korraldama karistuste täitmise kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega, esineks ringkonnakohtu hinnangul asja materjalidele tuginevalt kaebajal ka preventiivne huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Samas, kuna keelamiskaebus on vaieldamatult kaebaja õiguste kaitseks efektiivsem õiguskaitsevahend, mis hõlmab ka vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamist, loeb ringkonnakohus kaebaja tuvastamisnõude keelamisnõudega hõlmatuks. Ringkonnakohus viitab ka

§ 45

lõikele 2, mille kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Kuna kaebaja esitas käesolevas haldusasjas efektiivsema nõude, langeb iseseisva tuvastamisnõude menetlemise vajadus ära. 12. Kaebaja palub määruskaebuses, et ringkonnakohus võtaks tema kaebuse menetlusse. Ringkonnakohus selgitab, et sellekohane pädevus ringkonnakohtul määruskaebemenetluse raames puudub.

§ 120

järgi teeb toiminguid kaebuse menetlusse võtmisel kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, seega halduskohus.

§ 120

lg 2 kohaselt kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks, võtab kohus kaebuse määrusega menetlusse.

§ 210

lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Kuna ringkonnakohus leiab, et kaebuse tagastamine

§ 121

lg 2 p 1 alusel on ebaõige, tuleb saata haldusasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. Kõike eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus A. Schmidti määruskaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 07.03.2018. a määruse ja saadab asja halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ 4