KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 16. aprill 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-14307 Tsiviilasi M.S.

§ 44

lg 4 järgi on avaldajal võimalik vabatahtlikult täita ülalpidamiskohustust kasutades selleks kuni 30 protsenti kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest. Kinnipidamisasutuses viibides on avaldaja ise riigi ülalpidamisel, 2 mistõttu on tema enda rahalised vajadused eelduslikult minimaalsed. Kui avaldaja ei soovi täita ülalpidamiskohustust vabatahtlikult (ehk vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summadest) või vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summadest ei piisa ülalpidamiskohustuse täitmiseks, siis on ülalpidamise saamiseks õigustatud isikul (vajadusel esindaja kaudu) võimalik nõuda ülalpidamiskohustuse sunniviisilist täitmist. Avaldaja rahulolematus on tingitud sellest, et ta soovib ise anda korraldusi

§ 44lg 2 järgi rahaliste nõuete täitmiseks ettenähtud summade kasutamiseks.

Avaldaja sooviks on kasutada nimetatud summad ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kohtutäitur on seisukohal, et kinnipeetaval puudub võimalus anda korraldusi rahaliste nõuete täitmiseks jäetud summade kasutamiseks. Rahaliste nõuete täitmist korraldavad üldjuhul kohtutäiturid (erandjuhul ka maksuhaldur). Kinnipidamine rahaliste nõuete täitmiseks jäetud summadest toimub vanglale edastatud arestimise aktide alusel, mitte kinnipeetava enda korralduste alusel.

1. Avaldaja esitas
2. novembril 2017 täiendava seisukoha, milles palus lisaks põhikaebusele tühistada kohtutäituri
3. oktoobri 2017 otsus samas täiteasjas ja teha uus otsus, milles alternatiivselt põhikaebuses esitatud taotlusele kohtutäitur tunnistab Tartu Maakohtu otsust tsiviilasjas nr 2-16-17637, mida täidetakse Riigi Tugiteenuste Keskuse (sissenõudja) poolt eelisjärjekorras ka siis, kui rahaliste nõuete sundtäitmiseks ettenähtud summad on eelnevalt arestitud kohtutäituri poolt võlgniku teiste kohustuste katteks. Samuti palus avaldaja kohustada kohtutäiturit kinnipeetud summat tagasi kandma sissenõudja arveldusarvele ning kohustada sissenõudjat kandma nimetatud summa elatisnõude täitmiseks ning tunnistada kohtutäituri tegevus vastuolus olevaks põhiseaduse (PS) §-ga 27 ja perekonnaseaduse (PKS) §-dega 96, 97, 101 lg-ga 1 ja 102 lg-ga
5. Kohtutäituri hinnangul ei puutu kohtutäituri
6. oktoobri 2017 otsus käesolevas menetluses asjasse. Kui avaldaja ei olnud rahul kohtutäituri eelnimetatud otsusega, tuli tal esitada selle kohta maakohtule eraldi kaebus.
8. detsembril 2017 teatas kohtutäitur, et sundtäitmisel olnud nõude rahuldamise tõttu tühistas ta
9. detsembril 2017 avaldaja isikuarvel oleva vara arestimise akti ja lõpetas täitemenetluse. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohtutäituri tegevus enam rikkuda avaldaja õigusi ning kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
11. jaanuaril 2018 esitas avaldaja K-Raha väljavõtte, millest nähtuvalt
12. septembril 2017 ja
13. septembril 2017 on nõuete fondi kinni peetud kokku 25 eurot ning
14. septembril 2017 on tehtud elatist saada õigustatud isikute esindajale ülekanne selgitusega „M.S. 2-16-17637 lastele elatise maksmine.“
15. septembril 2017 teostati hilisemad kinnipidamised kohtutäiturile. Seega asuti elatisraha sisse nõudma ja üle kandma enne kohtutäituri nõude saabumist ning kohtutäituri tegevus tõi kaasa reaalse olukorra, kus elatist saada õigustatud isikud kohtuotsuse tsiviilasjas nr 216-17637 alusel jäid ilma elatisest ja on seda seniajani. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et kohtutäituri tegevus ei riku enam avaldaja õigusi. Avaldaja palus võtta kaebus menetlusse, kohustada kohtutäituri asendajat tagastama sissenõudja arvele 81 eurot 60 senti alusetu rikastumise sätete alusel ning kohustada sissenõudjat kandma raha alaealiste elatist saama õigustatud isikute esindaja arveldusarvele, tunnistada Tartu Maakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-16-17637 sissenõutavaks eelisjärjekorras ning menetleda ka põhinõudega taotletud nõudeid.
16. Sissenõudja esitas seisukoha, mille kohaselt peab sissenõudja arvestust vastavalt

§ 44lg-le 2 jaotunud rahade üle.

Rahaliste nõuete täitmist korraldatakse vastavalt kohtutäituritelt saabunud arestimisaktidele. 3 Tulenevalt TMS §-st 133 märgib mittearestitava summa suuruse arestimisaktile kohtutäitur, kelle arestimisaktid on kinnipidamisasutusse edastatud. Sissenõudjal puudub kaalutlusõigus otsustamaks mittearestitavate summade suuruse üle. Võlgniku osas ei ole kohtutäitur märkinud

1. septembri 2017 arestimisakti nr 084/2017/2020 mittearestitavat summat ning kogu rahaliste nõuete katteks arvestatud summa kuulub kohtutäiturile edastamiseks. MAAKOHTU SEISUKOHT
2. Tartu Maakohus jättis
3. veebruari 2018 määrusega kaebused rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. Maakohtu hinnangul on menetlusökonoomiast lähtudes põhjendatud nii
4. septembri 2017 otsuse kui
5. oktoobri 2017 otsuse peale esitatud kaebuste läbivaatamine samas menetluses. Maakohus nõustus kohtutäituriga selles, et

§ 44on täitemenetluse raames sissetuleku arestimise osas erinorm.

Samuti nõustub kohus kohtutäituriga selles, et avaldajal on tulenevalt

§ 44

lg-st 4 võimalik ülalpidamiskohustuse täitmiseks kasutada vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid või korraldada elatise maksmine

§ 44lg-s 2 sätestatud mahaarvamisi vältides.

Töötasu puhul ei oleks võimalik

§ 44

lg-s 2 sätestatud mahaarvamisi vältida, kuid asja materjalidest nähtuvalt avaldaja vanglas ei tööta. Kohtutäitur on esitanud kohtule sissenõudja 16. novembri 2017 e-kirja, mille kohaselt avaldajal puudub sissetulek töötasu näol, kuid sissetulekuks on olnud rahasaadetised vanglavälistelt eraisikutelt. Avaldajal on võimalik paluda need maksed sooritada mitte talle, vaid otse lastele või nende emale. Sellisel juhul saaks avaldaja teostada enda soovitud ülalpidamiskohustust ilma, et sellest tehtaks

§ 44lg-s 2 sätestatud mahaarvamisi.

Samuti on avaldajal võimalik avada vanglaväline arve ning lasta makseid teha sellele arvele ning sealt omakorda teha edasimakseid oma lastele. Lisaks on avaldaja lastel oma seadusliku esindaja kaudu võimalik pöörduda elatise sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Ülalpidamiskohustuse sundtäitmise korral täidetaks see

§ 44

lg 2 järgi rahaliste nõuete täitmiseks ettenähtud summadest eelisjärjekorras ka siis, kui rahaliste nõuete täitmiseks ettenähtud summad on eelnevalt arestitud teiste kohustuste katteks. Nagu ka vabaduses viibivate võlgnike puhul, peab kinnipeetavalt väljamõistetud elatisnõude täitmiseks eelisjärjekorras olema algatatud täitemenetlus elatise sissenõudmiseks. Ühekordseid tulusid ei saa lugeda sissetulekuks TMS § 130 jj mõttes. Kui isikul pidevat sissetulekut ei ole, siis TMS § 132 kohaldamisele ei kuulu. Kinnipeetav on võrdustatud teise isiku ülalpidamisel oleva töötuga, kellele laekuv ühekordne sissetulek ei kuulu TMS §-de 130-132 kaitsealasse. Maakohus leidis, et avaldajale laekuvaid rahasaadetisi vanglavälistelt isikutelt ei saaks lugeda sissetulekuks TMS § 130 jj mõttes ning TMS § 132 antud juhul kohaldamisele ei kuuluks. TMS § 132 lg 2 eesmärk on seada mittearestitav osa sissetulekust sõltuvusse ülalpeetavate olemasolust ja neile faktilise elatise maksmisest, mis peab tagama võlgnike õiglase kohtlemise. TMS § 132 lg 2 alusel mittearestitava summa suurendamiseks ei piisa sellest, et elatis on võlgnikult kohtuotsusega välja mõistetud, vaid võlgnik peab tegelikult õigustatud isikut üleval pidama või talle elatist maksma. Avaldusest nähtuvalt on avaldaja esitanud tsiviilasjas nr 2-16-17637 tehtud kohtuotsuse avaldajalt elatise väljamõistmise kohta sissenõudjale täitmiseks pärast täiteasjas nr 084/2017/2020 täitmisteate saamist. Otsus elatise väljamõistmise kohta oli tehtud 6. detsembril 2016. Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks enne täiteasjas nr 084/2017/2020 täitmisteate saamist lastele elatist maksnud või soovinud lastele elatist maksta

§ 44lg 2 alusel rahaliste nõuete täitmiseks jäetavatest summadest.

4 Kohtutäituri tegevus on olnud kooskõlas seadusega ja maakohus ei tuvastanud kohtutäituri tegevuse seadusevastasust. Täitemenetlus täiteasjas nr 084/2017/2020 on lõpetatud ning arestiga laekunud summad sissenõudjale üle kantud. Kui kohtutäitur on arestiga laekunud summa jõudnud juba sissenõudjale üle kanda, on võlgnikul õigus vabaks kasutamiseks mõeldud osa sissenõudjalt tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel. Maakohus märkis, et ei oleks saanud raha tagastamise nõuet lahendada kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebust läbi vaadates. Maakohus leidis, et võlgniku alaealised lapsed ega nende seaduslik esindaja ei ole isikuteks, kelle õigusi võlgniku suhtes läbiviidav täitemenetlus otseselt puudutab. Maakohus pidas otstarbekaks vaadata asi läbi kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, kuigi avaldaja taotles asja läbivaatamist kohtuistungil. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 10. Avaldaja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ning saata asi maakohtule uueks arutamiseks uues koosseisus. Alternatiivselt palub avaldaja maakohtu määrus tühistada ja teha uus otsus, millega tunnistada

§ 44lg 2 ja TMS § 31 vastuolus olevaks PS § 27-ga; tühistada kohtutäituri 15.

septembri 2017 ja 18. oktoobri 2017 otsused ning tunnistada Tartu Maakohtu otsus nr 2-16-17637 sissenõutavaks eelisjärjekorras; tuvastada menetlusnormide rikkumine maakohtu poolt, millega jäeti rahuldamata avaldaja esialgse õiguskaitse taotlus ja taotlus kaasata menetlusse kolmandad isikud. Avaldaja leiab, et kohtutäituri tegevus ei olnud seadusega kooskõlas ning maakohus tõlgendas tõendeid valikuliselt. Avaldaja alaealiste laste ema Tiina Kirss osales kohtutäituri büroos toimunud avaldaja kaebuse arutelul, seega ta juba oli kaasatud menetlusse ja tema väljajätmine maakohtu menetlusest oli ebaseaduslik. Avaldaja lapsed on TMS § 5 lg 1 kohaselt muud isikud, kelle õigusi täitemenetlus puudutab. Kuna avaldaja esialgse õiguskaitse taotlusi ei rahuldatud, siis täitemenetlus lõpetati, sest vaidlusalune summa kanti sissenõudjale üle. Seega ei saanud maakohus raha tagastamise nõuet lahendada. Kohus eelistas kohtutäiturit ja eiras võrdse kohtlemise printsiipi. Avaldaja ei nõustunud maakohtu seisukohaga, et kinnipeetavale laekunud ühekordne sissetulek ei kuulu TMS § 130-132 kaitsealasse. Avaldajal peab säilima võimalus täita elatise maksmise kohustust. Vaidlusalused laekumised sobivad maakohtu määruse kohaselt elatisnõude sundtäitmiseks, seega sobivad ka vabatahtlikuks täitmiseks. Maakohus ei pööranud tähelepanu avaldaja taotlusele tunnistada

§ 44

lg 2 ja TMS § 31 vastuolus olevaks PS § 27-ga, millega rikkus maakohus menetlusnorme.

1. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 5
3. Asjas puudub vaidlus selles, et avaldaja suhtes on algatatud täiteasi nr 084/2017/2020, milles täitedokumendiks on Tallinna Ringkonnakohtu
4. detsembri 2016 määrus kriminaalasjas nr 1-16-5293 ning sissenõudjaks on Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu). Tartu Maakohtu
5. detsembri 2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-17637 on avaldajalt kahe alaealise lapse kasuks välja mõistetud elatis. Selle otsuse täitmiseks täitemenetlust algatatud ei ole.
6. Avaldaja viibib vanglas. Vanglas viibivate isikute suhtes rahaliste nõuete täitmist reguleerib TMS §
7. Vastavalt TMS § 31 lg 1 kannab vangla kinnipeetava töötasust või muust kinnipeetavale laekuvast rahast kinnipeetud osa igas kuus selle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, kes on rahalise nõude täitmiseks saatnud, kinnipeetav osa arvutatakse vastavalt vangistusseaduse §-le
8. 15.

§ 44

lg 1 järgi kannab vanglateenistus kinnipeetava töötasu ja muud kinnipeetavale laekuvad summad kinnipeetava vanglasisesele isikuarvele.

§ 44

lg 2 järgi jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Kui kinnipeetava vastu ei ole rahalisi nõudeid või neid on vähem kui 50 protsendi ulatuses, hoiustatakse ka need summad vabanemistoetusena. Vabanemistoetust hoiustatakse

§ 44

lg 3 järgi kuni kolmekordse Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutöötasu alammäära täitumiseni.

§ 44

lg 4 järgi võib kinnipeetava soovil vabanemistoetust hoiustada käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust suuremas summas, samuti kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks, saata tema perekonnaliikmele või ülalpeetavale või kanda tema arvelduskontole pangas. 16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega, mis puudutavad

§ 44kohaldamist.

Kuna avaldajal ei ole kohustust maksta vanglavälistelt isikutelt saadavaid summasid elatisena läbi enda isikukonto, vaid on võimalik korraldada nende maksmine otse lastele või nende emale, ei saa asuda seisukohale, et

§ 44lg 2 rikub avaldaja õigusi.

Ülalpidamiskohustuse vabatahtliku täitmise võimalusi on avaldajale selgitanud nii kohtutäitur, õiguskantsler kui ka maakohus. Laste huvid on kaitstud sellega, et neil on oma seadusliku esindaja kaudu võimalik pöörduda elatise sissenõudmiseks kohtutäituri poole. Sellises olukorras oleks avaldajalt välja mõistetud elatisnõude täitmiseks algatatud täitemenetlus eelisjärjekorras.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu õigesti leidnud, et praegusel juhul TMS § 132 kohaldamisele ei kuulu. Täitemenetluse seadustiku §-de 130-136 põhieesmärk on tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid (vt nt Riigikohtu
2. aprilli 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-10, p 13). Ühekordset tulu ei saa käsitleda sissetulekuna TMS § 130 mõttes (vt nt Riigikohtu
3. märtsi 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 17). Kui töötu isik on teise isiku ülalpidamisel (sh vanglas), siis puudub sel juhul TMS § 130 jj eesmärki arvestades vajadus tagada talle seaduses ettenähtud miinimumkaitse (vt nt Riigikohtu
4. juuni 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-62-15, p 15).
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jätnud avaldaja alaealised lapsed menetlusse kaasamata.
6. Eeltoodut arvestades ei ole alust tunnistada

§ 44

lg-t 2 ja TMS § 31 põhiseadusevastaseks ega algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust. Ringkonnakohtu hinnangul ei riku

§ 44lg 2 ja TMS § 31 avaldaja õigusi.

Avaldajal on võimalik korraldada lastele elatise maksmine

§ 44lg-s 2 sätestatud mahaarvamisi vältides. 20. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud Ts

MS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. TsMS § 175 lg 3¹ järgi kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise 6 menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Sellest ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 7 tulenevalt jätab /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson