Obsah (4)

§ 102§ 99§ 101§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 9. aprill 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-123

) § 102 lg 2 järgi saab peretoetuste korral vähendada elatist alla miinimummäära juhul, kui esineb ka mõni mõjuv põhjus, mille tõttu ei saa lahus elav vanem maksta lapsele elatist seaduses sätestatud miinimummääras.

§ 102lg 2 ei võimalda peretoetusi automaatselt elatise miinimummäärast maha arvata.

Kui selle sätte eesmärk oleks miinimummääras väljamõistetavast elatisest igal juhul peretoetused maha arvata, oleks see perekonnaseaduses kirjas, sest peretoetusi makstakse kõikidele lastele. Kuna ei esine mõjuvat põhjust, mille tõttu ei saa kostja anda hagejatele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras, ei anna riikliku peretoetuse saamine alust vähendada hagejatele väljamõistetavat elatist. 3 Maakohus leidis, et kuna hagi esitamisele eelnenud aastal pole kostja hagejaid ülal pidanud, tuleb välja mõista elatis ka tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist. Tagasiulatuvale elatisele saab kohaldada samu põhimõtteid, mida kohaldatakse jooksva elatise nõude puhul. Seega saab tagasiulatuva elatise puhul kohaldada

§-s 101 lõikes 1 sätestatud põhimõtet, mille järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, ja

§-s 102 lõikes 2 sätestatud võimalust vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kuna ka hagi esitamisele eelnenud perioodil peab kostja

§ 102

lg 2 järgi kasutama rahalisi vahendeid ühetaoliselt enda ja oma laste ülalpidamiseks, ei saa tagasiulatuvalt väljamõistetavat elatist vähendada nullini. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 järgi on kostja kohustatud tõendama asjaolusid, mis annavad aluse vähendada tagasiulatuvalt väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära. Kuna kostja pole tõendanud oma vastuväidet, et hagejad pole nõudnud temalt elatist, jättis maakohus selle vastuväite tähelepanuta. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleb arvestada asjaoluga, et tagasiulatuvalt välja mõistetud elatis koos jooksvalt välja mõistetud elatisega ei paneks kostjat raskesse majanduslikku olukorda ning, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine ei seaks ohtu jooksva elatise maksmist hagejatele. Tagasiulatuvat elatist võib vähendada ka juhul, kui kohustatud isikult on nõutud ülalpidamist. Hageja saab esitada kostja vastu elatise nõude kohe pärast seda, kui ta saab teada, et kostja ei maksa talle elatist. Kostja väitel võimaldab ettevõtte majanduslik olukord maksta tal endale suuremat töötasu alates

1. aasta keskpaigast. Palgatõend kinnitab, et kostja töötasu tõusis kaks korda alates juunist
2. Maakohtu arvates võib kostjal olla peale töötasu muid sissetulekuid. Samas ei ole alust arvata, et need oleksid nii suured, et ta saaks korraga tasuda tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist väljamõistetud elatise ja jooksva elatise. Kuna kostja majanduslik olukord paranes alles kaks kuud enne hagi esitamist, majanduslik olukord ei võimalda tal korraga tasuda tagasiulatuvalt väljamõistetavat elatist ja jooksvat elatist ning elatise võlg võib seada ohtu jooksva elatise maksmine, vähendas kohus tagasiulatuvalt väljamõistetavat elatist ja mõistis mõlemale hagejale tagasiulatuva elatise välja arvestusega, et ühe kuu tagasiulatuv elatis on 60 % elatise miinimummäärast. Kohtu hinnangul ei ole tagasiulatuvalt väljamõistetava elatise summa vähendamine ka hagejate huve kahjustav, sest igapäevaste vajaduste rahuldamise tagab neile igakuine elatis. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hagejate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus ebaõigesti jätnud elatise väljamõistmisel arvesse võtmata lastele riigi poolt tasutavad peretoetused, kuigi kostja on seda taotlenud. Tegemist on materiaalõiguse olulise rikkumisega ning see on kaasa toonud ebaõige otsuse. Maakohtu põhjendus, mille kohaselt on kostjal varjatud sissetulekud, kuna tal on olnud raha advokaadist esindaja palkamiseks, ei ole kohane ning diskrimineerib kostjat. Igal inimesel on õigus enda huvide kaitseks võtta esindaja, ka hagejate seaduslik esindaja osales menetluses esindaja kaudu. Kostja arvates on maakohus rikkunud ka

§ 99lg-t 1.

Võttes aluseks hagejate seadusliku esindaja poolt välja toodud laste püsikulutuste suurust, on ühe lapse kuluks ca 84 eurot kuus. Arvestades siia juurde veel kulutusi toidule ja riietele, ei jõua see summa ligilähedalegi sellele, mida eeldab

§ 101lõige 1.

4 Maakohus on jõudnud ebaõige otsuseni, millega on kostja asetatud äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kostja leiab, et kõiki asjaolusid, materiaalõigust ning kohtupraktikat arvesse võttes, ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine seaduses sätestatud miinimummääras. Kostja vaidlustab ka elatise tagasiulatuva väljamõistmise. Negatiivse asjaolu tõendamise nõue on asjakohatu ning menetlusõiguse oluline rikkumine. Maakohus on rajanud oma otsuse hagejate paljasõnalisele väitele.

1. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta see rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Tartu Maakohtu
3. detsembri 2017 otsus osaliselt tühistada kostjalt hagejate ülalpidamiseks väljamõistetud igakuulise elatise suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab välja kostjalt hagejate ülalpidamiseks alates
4. augustist 2017 kuni
5. jaanuarini 2018 igakuiselt elatise 210 eurot ja alates
6. jaanuarist 2018 kuni
7. augustini 2029 igakuiselt elatise 222 eurot 50 senti kummalegi hagejale, kusjuures igakuine elatis kuulub ümberarvutamisele miinimumpalga ja/või peretoetuse suuruse muutumisel. Samuti tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse tagasiulatuva ülalpidamise väljamõistmise osas ning jätab hagejate hagi tagasiulatuva ülalpidamise väljamõistmise osas rahuldamata. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis hagejatele elatise väljamõistmisel arvestamata peretoetusega ning rahuldas osaliselt tagasiulatuva ülalpidamisnõude. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud osas.
8. Ringkonnakohus nõustub kostja väitega, et maakohus on ebaõigesti jätnud hagejatele elatise väljamõistmisel arvestamata peretoetusega. Kostja on tuginenud maakohtus peretoetuse elatisest mahaarvamisele, põhjendades mahaarvamise vajadust oma halva varalise seisundiga. Maakohus on vaidlustatud otsuses asunud seisukohale, et ei esine mõjuvat põhjust, mille tõttu kostja ei saaks anda hagejatele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning seetõttu puudub alus vähendada hagejatele väljamõistetava elatise suurust. Riigikohtu praktika kohaselt saab kohus asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega, arvesse võtta ning miinimumelatisest väiksema elatise välja mõista, kusjuures elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt nt Riigikohtu
9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2;
10. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p-d 11 ja 13).
11. Lähtudes eelnimetatud Riigikohtu praktikast tuleb eelkõige kindlaks teha, kas kostja varaline seisund on halb ja seetõttu on õigustatud elatise vähendamine alla miinimumi, arvestades lapsele makstavat peretoetust. Asjas oleva palgatõendi kohaselt (tl 19) oli kostja töötasu 2017 märtsis, aprillis ja mais 470 eurot ning alates juunist 940 eurot (neto). Maksu- ja Tolliameti 26.04.2017 otsusest nähtub, et kostja enda poolt tulude ja kulude arvestuse kohaselt on ta prognoosinud kuu keskmisi tulusid kokku 1030 eurot (neto). Kuna kostja on ise kohtuistungil
12. novembril 2017 selgitanud, et lisaks põhipalgale on veel komandeeringutasud (tl 36-37), siis lähtub ringkonnakohus kostja enda poolt Maksu- ja Tolliametile esitatud tulust 1030 eurot (neto). 5 Siinkohal märgib ringkonnakohus, et maakohus on alusetult asunud seisukohale, et kostjal on varjatud sissetulekud. Ainuüksi asjaolu, et kostjat esindab menetluses advokaat, ei anna alust väitele, et kuna tal on olnud raha advokaadist esindaja palkamiseks, siis kostja varjab ta oma tulusid. Samuti ei ole asjakohane maakohtu põhjendus, et kuna kostja on Josman OÜ ainuosanik ja juhatuse liige, siis on tal võimalik mõjutada talle makstava töötasu suurust ning välja võtta dividende ning asendada nendega osa makstavast töötasust. Siinkohal jääb selgusetuks, kas osaühingu majanduslik seisund võimaldab üldse välja võtta dividende ja kui suures ulatuses ning, milline üldse on osaühingu majanduslik olukord (kas majanduslikust olukorrast lähtuvalt on üldse võimalik suuremat töötasu maksta). Vastavad tõendid asjas puuduvad.
13. Asja materjalide kohaselt on kostjal kohustus (lisaks lastele elatise maksmisele) Maksu- ja Tolliameti ees maksuvõla tasumiseks igakuuliselt 350 eurot ning eluasemega seotud laenu osamakse on igakuuliselt 358 eurot 20 senti. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kostja igakuist sissetulekut 1030 eurot ning lisaks hagejatele elatise maksmise kohustusele kohustust Maksu- ja Tolliameti ees ning eluasemega seotud laenu tagasimakset, tuleb hagejatele välja mõista miinimumelatisest väiksem elatis, arvesse võttes seda, et osa laste vajadustest on kaetud peretoetusega. Juhul, kui välja mõista kostjalt hagejate kasuks elatis miinimummääras kokku 470 eurot, siis jääks kostjale pärast sissetulekust elatise mahaarvamist 560 eurot (1030-470=560), millest ta peaks täitma kohustuse Maksu- ja Tolliameti ees, tasuma eluaseme laenu ning järelejäänud vahenditest peaks jätkuma ka tema enda ülalpidamiseks. Seega jääks kostja ilmselgelt hagejatele miinimumelatise väljamõistmisel halba majanduslikku olukorda.
14. Kostja on tuginenud ka väitele, et võttes aluseks hagejate seadusliku esindaja poolt väljatoodud laste püsikulutuste suurust, on ühe lapse kuluks ca 84 eurot kuus ning arvestades lisaks kulutusi toidule ja riietele, on see siiski alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Iseenesest võib asjaolu, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad, olla mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks, kuid antud juhul ei ole eelnimetatud asjaolu tõendatud.

§ 101

lg-st 1 tuleneb eeldus, et lapse vajadused on kaetud, kui lahuselavalt vanemalt mõistetakse välja elatis pooles ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Seda, et lapse vajadused on suuremad või väiksemad

§ 101

lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäärast, tuleb sellele tugineval poolel tõendada. 11. Maakohus on välja mõistnud kostjalt kummagi hageja kasuks tagasiulatuva ülalpidamise 1632 eurot ning määranud tagasiulatuvalt väljamõistetud ülalpidamise tasumise ositi 12 kuu jooksul 136 eurot kuus (kokku kuus hagejatele 272 eurot).

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16 tehtud lahendi p-s 20 asunud järgmisele seisukohale: „/…/et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu

1. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 12). Eeltoodu ei tähenda aga, et kui õigustatud isik ei ole tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist järjepidevalt ülalpidamist nõudnud, kaotab ta tagasiulatuva ülalpidamisnõude esitamise õiguse. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada, nagu eespool viidatud, nõude ulatuse määramisel. 6 Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu
2. juuni 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 13;
3. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu
4. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14).“
5. Ringkonnakohus leiab, et arvestades eelviidatud Riigikohtu seisukohti, tuleb jätta tagasiulatuva ülalpidamise nõue rahuldamata. Hagejate seaduslik esindaja on eelistungil
6. novembril 2017 selgitanud, et ta on korduvalt pöördunud kostja poolte elatise nõudes, kuid kostja on keeldunud tasumast (tl 36). Kostja vastuväite kohaselt ei ole hagejad ajavahemikul, mille eest nõutakse tagasiulatuva ülalpidamise väljamõistmist, kordagi enda ülalpidamist nõudnud (tl 17). Kuna kostja vaidleb hagejate väitele vastu ning hagejad ei ole tõendanud oma väidet ülalpidamise nõudmise kohta enne hagiavalduse esitamist kohtule, siis lähtub ringkonnakohus asjaolust, et hagejad ei ole enne tagasiulatuva ülalpidamise nõude esitamist nõudnud kostjalt elatise tasumist. Tulenevalt eelnevalt viidatud Riigikohtu lahendist ülalpidamise nõudmata jätmine hagejate poolt ei mõjuta küll nende nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel.
7. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Hagejad ei ole välja toonud seda, millised olid nende vajadused ajavahemikul, mille eest nõutakse tagasiulatuvat ülalpidamist, ning seega ei ole võimalik tagasiulatuva nõude ulatuse määramisel arvestada nende konkreetseid toonaseid vajadusi. Asja materjalidest nähtuvalt oli kostja majanduslik olukord nii enne hagejate poolt elatishagi esitamist kui kohtuotsuse tegemise ajal olnud ligikaudu sama (enne juunit 2017 töötasu 470 eurot, kohustus eluasemelaenu 358 eurot 20 senti tasumiseks ning alates maist 2017 kohustus maksuvõla 350 eurot tasumiseks). Ringkonnakohus leiab, et arvestades käesoleva otsuse p-s 9 tuvastatut, asetaks tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine kostja äärmiselt raskesse olukorda. Täiendava rahalise kohustuse panemine kostjale tooks arvatavasti kaasa selle, et ta ei suudaks tasuda hagejatele igakuulist elatist ning võlgnevusse jääva elatise sissenõudmine oleks täitemenetluses küsitav.
8. Lähtudes kõigest eeltoodust, tuleb välja mõista kostjalt kummagi hageja kasuks alates
9. augustist 2017 kuni
10. jaanuarini 2018 igakuuliselt elatis 210 eurot (miinimumelatis 235 eurot – pool peretoetusest 25 eurot = 210 eurot) ja alates
11. jaanuarist 2018 kuni
12. augustini 2029 igakuuliselt elatis 222 eurot 50 senti (miinimumelatis 250 eurot – pool peretoetusest 27 eurot 50 senti).
13. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis jäävad menetluskulud maakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kuigi apellatsioonkaebus rahuldatakse, jätab ringkonnakohus menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel samuti poolte endi kanda, sest hagejateks on kostja lapsed ning on äärmiselt ebaõiglane panna lastele kohustus tasuda isale menetluskulud saadava elatisraha arvel. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson