Obsah (4)

§ 439§ 657§ 328§ 173

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 6. aprill 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-2615

) § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli poolte vahel ajavahemikus 01.08.1987 kuni 19.11.2016 varaühisus ja ühisvara koosseis tuleb kindlaks määrata seisuga 19.11.

1. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg-st 2 tulenevalt saab kohus ühisvara hulka kuuluvad asjad ja esemed jagada vaid poolte taotletud viisil. Arvestada tuleb ka seda, et pool, keda kohustatakse maksma teisele poolele hüvitist, oleks sellega nõustunud ja oleksid olemas hüvitise maksmiseks rahalised vahendid. Kostja kinnitas kohtuistungil, et tal on hüvitise maksmiseks rahalised vahendid olemas, hageja märkis, et tal ei ole kahtlust kostjal rahaliste vahendite olemasolus. Ühisvara hulka kuuluvad H. , K. ja L. kinnistud koguväärtusega 91 500 eurot, mis moodustavad ühtse terviku, ning Võru kinnistu väärtusega 77 000 eurot. Kohus leidis, et kinnistute jagamisel kuulub rahuldamisele vastuhagi. Vaatamata asjaolule, et hageja esivanemad on olnud H. talu omanikud ja seda põlvest põlve edasi andnud, on hageja
2. a jaanuaris H. maade tagamise nõudeõiguse loovutanud kostjale. Iseenesest nõude loovutamine ei välista hagejal emotsionaalse sideme säilimist H. talukohaga. Samas olukorras, kus kostja on panustanud üle 30 aasta oma elust kinnistu sisuliselt täielikule muutmisele, on ka temal tekkinud emotsionaalsed sidemed mitte ainult kinnistu maadega, vaid ka hoonetega, mis on tema enda projekteeritud ja rajatud. Kostja elab kinnistul ka praegu. Kostja esitatud huvi tuleb pidada eriliseks huviks, mis kaalub üles hageja huvi seoses kinnistu maaga. Kinnistul on toimunud suuremahulised muudatused ning hageja emotsionaalset sidet saab jaatada üksnes kinnistu nime ja asukoha suhtes, samas kinnistu nimi ja asukoht ei muutu. Kahtlematult on mõlemad pooled panustanud kinnistute arendamisse, H. kinnistul on üles kasvatatud ühised lapsed. Samas tuleb arvestada, et kuna kostjal on H. kinnistuga eriline seos, ta kasutab kinnistut ka seoses OÜ E. tegevusega, on ta huvitatud kinnistu säilimisest, mis tagab lastele võimaluse vanemate järel kinnistu pärimiseks ning seega ka hageja taotletud põlvkondade järjepidevus ei katke. Võru kinnistu tuleb jätta hageja ainuomandisse lähtudes perekonnaseaduse (PKS) § 37 lg-s 3 sätestatud võrdsuse põhimõttest. Kuigi Võru kinnistut ei ole pooled hagis ja vastuhagis endale taotlenud, on hagejal soovi korral võimalus kinnistu võõrandada, st teostada need toimingud, mida ta on soovitanud teha kostjal. Kuna hüvitamiskohustus tekib kostjal, ei ole tegemist olukorraga, kus vara jääks hagejale vastu tema tahtmist ja tal tuleks selle eest ka hüvitist maksta. Kohus mõistis vastavalt AÕS § 77 lg-le 2 kostjalt välja hüvitise vastavalt vastuhagis esitatule, s.o 50% kinnistute väärtusest. Vaidlust ei ole ka OÜ E. osa väärtusega 2556 eurot, sõiduauto väärtusega 1000 eurot ja kasvava metsa raieõiguse müügist saadud tulu 24 772 eurot kuulumises ühisvara hulka. Kohus jättis nimetatud vara kostja ainuomandisse ning mõistis kostjalt välja hüvitise hageja kasuks 50% ulatuses vara väärtusest. Hagiavalduses nimetatud vallasvara kokku väärtusega 8700 eurot kuulub ühisvara hulka, kuna kostja ei ole tõendanud esitatud väiteid esemete lahusvara hulka kuulumise kohta. Vallasvara jagamisel kuulub osaliselt rahuldamisele hageja hagi ja esemed jäävad kostja ainuomandisse. Kohus nõustus kostja seisukohaga, et tegemist on tavapärases majapidamises kasutatavate esemete ja tööriistadega, arvestada tuleb sedagi, et väidete kohaselt kuulub suurem osa tööriistu OÜ-le E. . Hageja hagi osade esemete üleandmiseks ei kuulu rahuldamisele, sest kostja väitel on need esemed utiliseeritud. Kohus arvestas, et kuna H. ja sellega seotud kinnistud jäävad kostja ainuomandisse, oleks ebamõistlik ja koormav hakata esemeid poolte vahel eraldi jagama. Kostjal tuleb maksta hagejale 50% esemete maksumusest, s.o 4350 eurot. Tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis 25 764 eurot. 4 Seoses kinnistute ühisomandi lõpetamisega on vajalik tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg-st 5 ja kinnistusraamatuseaduse § 34 lg-test 1, 5 tulenevalt asendada poolte tahteavaldused. Kohus sidus tahteavalduste andmise kostjalt väljamõistetud hüvitise tasumise tingimusega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. A. K. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
4. detsembri 2017 otsuse tühistamist osas, millega jäeti R. K. omandisse H. , K. ja L. kinnistud ning A. K. omandisse Võru linnas asuv kinnistu ning mõisteti R. K. lt A. K. kasuks välja hüvitis 25 764 eurot, ning uue otsuse tegemist, millega jätta H. , K. ja L. kinnistud A. K. omandisse ning Võru kinnistu müüa avalikul enampakkumisel ja jagada tulu ühisomanike vahel. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on Riigikohus selgitanud (3-2-1-14-17), et kuigi kohtul on põhimõtteliselt diskretsiooniõigus kaasomandi (ühisomandi) lõpetamise viisi valikul, ei või see viia ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni. Kohus peab asja lahendades kaasomanike huve kaaluma ja hindama, milline lahendus vastab kõige paremini nende huvidele (3-2-1-13-14). Kohus on põhjendamatult jätnud hageja ilma omandist H. kinnistule, mis on kuulunud sajandeid tema perekonnale. Kohus on tähtsustanud üle asjaolu, et 12.01.1998 loovutas hageja maa tagastamise nõudeõiguse kostjale.
5. aastal olid pooled abielus, neil oli ühine majapidamine ja tegutseti ühiste eesmärkide nimel. Puudub alus arvata, et hageja soovis lepingut sõlmides H. kinnistust igaveseks loobuda, kuna juba 05.08.1998 kanti ta kinnistusraamatusse H. kinnistu ühisomanikuna. Kohtu seisukoht, nagu oleks kostja panus oluliselt suurem ja tekitanuks tal erilise sideme H. kinnistuga, ei põhine ühelgi tõendil. Kinnistu oli pikka aega poolte ja nende laste elukohaks. Nii hageja kui kostja töötasid, said sissetulekut ning panustasid ühisesse majapidamisse. OÜ E. asukoht on äriregistri andmetel Võrus J. Äriühing tegeleb nõrkvoolu- ja elektritöödega ning puudub mõistlik selgitus, miks on äriühingu tegevuseks vajalik H. kinnistu. Kostja alternatiivse nõude järgi tuleks kõik kinnistud müüa avalikul enampakkumisel. Ei ole usutav, et isik, kellel on kinnistuga eriline ja tugev side, nõustuks kergekäeliselt selle müümisega avalikul enampakkumisel; 2) ei ole kohus selgitanud välja asjaolusid, mis tingisid hageja ja laste lahkumise H. kinnistult ning elama asumise üürikorterisse; 3) on Riigikohus selgitanud (3-2-1-14-17), et üldjuhul ei ole põhjendatud ega mõistlik jätta ühisomandis olev ese ühele kaasomanikule vastu tema tahtmist, eriti veel hüvitise maksmise kohustusega. Sellises olukorras oleks ainus mõistlik viis asja müümine avalikul enampakkumisel ja saadud tulemi poolte vahel jagamine. Kuigi maakohus leidis 04.12.2017 määruses, et Võru kinnistu jätmine ühele või teisele kaasomanikule ei ole mõistlik, jättis ta otsusega nimetatud kinnistu hagejale, tehes kinnistu väärtuse ulatuses tasaarvestuse hüvitisega. Võimalust Võru kinnistu müüa ja jagada saadud tulu, kohus ei kaalunud, ehkki kostja oli sellise võimaluse ühisomandi lõpetamiseks alternatiivselt esitanud; 4) on kohus lahendi resolutsiooni p-s 8 kohustanud hagejat ja kostjat andma tahteavaldused ja nõusolekud kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Kostja ei ole selliseid nõudeid esitanud ning

§ 439kohaselt ei oleks kohus sellist otsust saanud teha.

1. R. K. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 5 1) ei olnud hagejal peale 12.01.1998 maa tagastamise nõudeõiguse loovutamist juriidilist sidet tagastatud maaga. Kostja on peale maade tagastamist H. kinnistul elanud üle 30 aasta, on selle aja jooksul vanad hooned lammutanud ning ise uued hooned projekteerinud ja ehitanud, tõstnud pinnast, rajanud kaevu, veetrassid jne. See tähendab, et kostjal on reaalne ja pikaajaline huvi H. kinnistu vastu, mille kohus tunnistas eriliseks huviks; 2) kuna kohus rahuldas vastuhagi põhinõude, siis puudus kohtul vajadus selgitada, miks ta jättis tähelepanuta kostja alternatiivse nõude. Kostja vaidleb vastu hageja taotlusele võtta asja juurde Tartu Maakohtu 29.11.2017 määrus kriminaalasjas nr 1-17-
2. Kriminaalasjas on menetlus pooleli, samuti ei oma nimetatud lahend tähtsust ühisvara jagamise vaidluses ja tähtust ei oma ka hageja H. kinnistult lahkumise põhjused; 3) kuna kumbki pool ei esitanud tahteavalduste osas nõuet, kuid kinnistute jagamine toob kaasa kinnistusraamatu kannete muutmise, siis kohtuotsuse resolutsioonis sätestatud tahteavaldused on kohtu poolt lisatud kohtuotsuse täidetavuse tagamiseks; 4) ei ole apellatsioonkaebuse nõuet teha uus otsus, millega jätta hageja omandisse H. , K. ja L. kinnistud ning Võru kinnistu müüa avalikul enampakkumisel ja jagada tulu ühisomanike vahel, võimalik rahuldada, kuna hageja ei ole taolist nõuet maakohtu menetluses esitanud. Hageja on 12.12.2017 arvamuses selgelt väljendanud, et ei nõustu kinnistute müümisega avalikul enampakkumisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 3 alusel tühistada ning tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada. 7. Maakohus lõpetas A. K. ja R. K. ühisomandi kinnistutele H. , K. , L. ja Võru linnas F. K. ning jagas kinnistud selliselt, et H. , K. ja L. kinnistud jäävad R. K. ainuomandisse (maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2.2, 2.3, 2.4) ja Võru linnas F. K. asuv kinnistu jääb A. K. ainuomandisse (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.6). Kohtuotsuse resolutsiooni p 8 kohaselt kohustas maakohus A. K. d andma tahteavalduse, mille kohaselt kohtuotsuse resolutsiooni p-des 2.2, 2.3, 2.4 nimetatud kinnisasjad jäävad R. K. ainuomandisse ning nõusoleku samade kinnisasjade kinnistusraamatu teise jao omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasjade ainuomanikuna kinnistusraamatusse R. K. . Kohtuotsuse resolutsiooni p 8.1 kohaselt kohustas maakohus R. K. d andma tahteavalduse, mille kohaselt kohtuotsuse resolutsiooni p-s 6.2 nimetatud kinnisasi jääb A. K. ainuomandisse ning nõusoleku sama kinnisasja kinnistusraamatu teise jao omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse A. K. . Õige on apellatsioonkaebuse see põhjendus, et maakohtu menetluses ei esitanud pooled nõuet tahteavalduste kohtuotsusega asendamiseks ning seega on maakohus ületanud nõude piire ja teinud otsuse nõuete kohta, mida ei ole pooled esitanud (

§ 439

). Kui maakohus leidis, et kinnistusraamatu kande tegemine eeldab poolte tahteavaldusi, mida on võimalik kohtuotsusega asendada, oleks maakohus pidanud selgitama pooltele kehtivat seadust ja õiguslikku olukorda ning andma võimaluse nõuet täiendada. Tegemist on menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, mida ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada ning seetõttu tuleb maakohtu otsus seetõttu tühistada ja tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. 6

1. Asja materjalidest nähtuvalt vaidlesid pooled maakohtus selle üle, kelle omandisse jäävad pärast ühisvara jagamist ühisvarasse kuuluvad kinnistud. A. K. soovis, et H. , K. ja L. kinnistud jäävad tema ainuomandisse ja Võru linnas F. K. asuv kinnistu jääb R. K. ainuomandisse. R. K. soovis jagada kinnistud selliselt, et H. , K. ja L. kinnistud jäävad tema ainuomandisse ja Võru linnas F. K. asuv kinnistu jääb A. K. ainuomandisse. Alternatiivse viisina oli R. K. nõus, et kõik kinnistud müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada poolte vahel võrdselt. Seega soovisid H. , K. ja L. kinnistut mõlemad pooled endale ning Võru linnas F. K. asuvat kinnistut ei soovinud endale kumbki pool. 8.
2. Riigikohus on 26.04.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17 märkinud, et kuigi kohtul on põhimõtteliselt diskretsiooniõigus kaasomandi (ühisomandi) lõpetamise viisi valikul, ei või see viia ebamõistlike tagajärgede ja ebaõigluseni, st diskretsiooniõigus ei ole piiramatu. Riigikohus asus samas otsuses (p 23) seisukohale, et mõistlik ja põhjendatud ei ole jätta kaasomandis (ühisomandis) olevat eset kaasomanikule (ühisomanikule) vastu tema tahtmist, kuna see oleks vastuolus kaasomandi lõpetamise põhimõtetega. Olukorras, kus ükski kaasomanik (ühisomanik) eset endale ei soovi, on mõistlik võimalus asja jagamiseks selle müümine avalikul enampakkumisel ja saadud tulemi poolte vahel jagamine. Maakohus ei ole nimetatud Riigikohtu seisukohaga arvestanud ning jätnud Võru linnas F. K. asuva kinnistu vastu A. K. tahtmist tema ainuomandisse. Maakohtu põhjendus, et sellisel juhul tagatakse poolte võrdsus, ei ole asjakohane, kuivõrd ka kinnistu avalikul enampakkumisel müümisest saadud raha jagatakse poolte vahel võrdselt, millega tagatakse poolte võrdsus. Apellatsioonkaebus on selles osas põhjendatud. 8.
3. 26.04.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17 (p 24) asus Riigikohus seisukohale, et olukorras, kus mitu kaasomanikku (ühisomanikku) soovivad jagatavat asja endale hüvitise maksmise vastu, on kolleegiumi arvates üldjuhul mõistlik panna asi kaasomanike (ühisomandike) vahelisele enampakkumisele. Ringkonnakohus leiab, et kaasomanike (ühisomanike) vaheline enampakkumine võimaldab kinnistu omandamisest huvitatud kaasomanikel (ühisomanikel) endil otsustada, kes neist on valmis kinnistute omandamisesse enam rahaliselt panustama. Selline jagamise viis on antud juhul kõige õiglasem, seda eriti olukorras, kus mõlemad pooled on esile toonud kaalukad huvid saada H. , K. ja L. kinnistute ainuomanikuks ja maakohus muu hulgas leidnud, et mõlemad pooled on panustanud kinnistute arendamisse. Maakohus on eelmärgitud Riigikohtu seisukoha jätnud põhjendamatult tähelepanuta. Kohus saab otsustada vaid sellise ühisvara jagamise viisi üle, mida on pooled taotlenud ning kohus ei saa omal initsiatiivil jagamise viisi määrata. Samas tuleb kohtul pooltele selgitada faktilist ja õiguslikku olukorda ning muu hulgas seda, et taotletud viisid ei pruugi olla kõige mõistlikumad. H. , K. ja L. kinnistute müümist kaasomanike vahelisel enampakkumisel ei ole maakohus pooltega arutanud ega teinud ka pooltele ettepanekut oma nõuet vastava jagamise viisiga täiendada. Ringkonnakohus märgib, et H. , K. ja L. kinnistute müümine kaasomanike vahelisel enampakkumisel aitab muu hulgas kokku hoida täitekulusid. Riigikohus on 13.04.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11 asunud seisukohale, et juhtudel, kui maakohus on olulisel määral rikkunud eelmenetluses selgitamiskohustust (

§ 328

lg 2, § 329 lg 3 ja § 392 lg 1 p-d 1-4), on põhjendatud asja saatmine

§ 657lg 1 p 3 järgi maakohtule uueks arutamiseks alates eelmenetluse staadiumist.

Tegemist on ühisvara jagamisega ning kohtulahend peab tagama, et mõlema poole huvid saaksid võimalikult suurel määral arvestatud. Seetõttu tuleb tsiviilasi tervikuna saata maakohtule uueks läbivaatamiseks ning pooltele tuleb tagada võimalus hagi(vastuhagi)nõuet alternatiivse ühisvara jagamise viisiga täiendada. 7

1. A. K. taotleb apellatsioonkaebuses uue otsuse tegemist selliselt, et H. , K. ja L. kinnistud väärtuses 91 500 eurot jääksid tema ainuomandisse, kohtuotsuse resolutsiooni p-d 3, 4, 5, 6 nimetatud vallasasjad väärtuses 37 028 eurot jääksid R. K. ainuomandisse ning Võru linnas F. asuv kinnistu müüa avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagada poolte vahel võrdselt. Ringkonnakohus leiab, et selline apellandi nõue ei ole kooskõlas PKS § 37 lg-s 3 märgituga, kuna sellisel juhul jääks A. K. le ühisvara 54 472 euro väärtuses enam (91 500-37028).
2. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel (

§ 173lg 3).

11. A. K. on 15.03.2018 menetlusdokumendiga esitanud ringkonnakohtule uued tõendid: M. K. väljavõtte blogist 2-l lehel, kodukindlustuse poliisi nr 1965698394 2-l lehel, 05.09.2016 ja 07.09.2016 kirjade koopiad 1-l lehel, sõnumite väljavõtted 3-l lehel ja foto 1-l lehel. R. K. on 13.03.2018 menetlusdokumendiga esitanud ringkonnakohtule uued tõendid: andmed maksustatava tulu kohta 4-l lehel, Lõuna Televõrgu tõend nr 25 1-l lehel, 24.01.1996 laenuleping nr 7 1-l lehel, Võru Tarbijate Kooperatiivi kviitungid 3-l lehel, tõend maandustakistuse mõõtmise kohta 1-l lehel, OÜ L. osanike nimekiri 1-l lehel, OÜ L. sularahaarve 18.07.2002 1-l lehel, OÜ L. raamatupidamisbilansi seisuga 24.07.2002 1-l lehel, OÜ L. osakapitali mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu 1-l lehel, fotod 2-l lehel, kassa väljamineku orderid ja saatelehed 5-l lehel, 17.10.2003 ostu-müügilepingu 1-l lehel, 29.04.2004 ostu-müügilepingu 1-l lehel ning ostukviitungid ja arved kokku 17-l lehel. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, otsustab maakohus nimetatud tõendite asja juurde võtmise. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja