) § 402 mõttes. Maakohus tuvastas, et hageja on täitnud
Laenulepingute ülesütlemisega muutusid sissenõutavaks nii sellest tulenev põhinõue kui kõrvalnõuded. Maakohus ei nõustunud Leonid Kovalenko väitega nagu ei saaks hageja esitada nõuet tema vastu kui on sõlmitud võla tasumise kokkulepe Jelena Kovalenkoga ja kompromiss Valentina Kovalenkoga. Laenulepingu nr EME-2492 p 12 kohaselt on laenusaajad solidaarset vastutust kandvad solidaarvõlgnikud ning igaühel neist on kohustus täita lepingust tulenevad kohustused täies ulatuses. Laenusaajate solidaarne vastutus on sätestatud ka laenulepingu EME-2493 päises. 3 Maakohus tuvastas, et seisuga 15.08.2017 on Leonid Kovalenkol täitmata laenulepingust nr EME-2493 10 928,84 eurot ja laenulepingust nr EME-2492 18 607,16 eurot. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel viivise saamiseks leides, et hageja ei ole saanud kahju ulatuses, mille hüvitamist viivisenõude kaudu soovib. Kostja jaoks on aga lisanduva viivise nõue ebamõistlikult koormav. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
lõikele 1 selgitanud, et Leonid Kovalenko on solidaarvõlgnik nii laenulepingu nr EME-2493 kui ka EME-2492 alusel.
lg 1 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on võlausaldajal (praegusel juhul hagejal) valikuvõimalus, milliselt solidaarvõlgnikult ning millises ulatuses kohustuse täitmist nõuda. Nõude esitamine ühe solidaarvõlgniku vastu ei mõjuta teiste solidaarvõlgnike vastutust ning ühe solidaarvõlgniku vastu esitatud hagi osas tehtud otsus ei kehti teiste solidaarvõlgnike suhtes. Kui hagi esitatakse üksnes ühe või mõne solidaarvõlgniku vastu (nagu käesolevas asjas), siis ei ole ülejäänud solidaarvõlgnikud kaaskostjateks ning neid ei saa menetlusse kaasata. Seadus ei kohusta hagejat esitama hagi kõigi solidaarvõlgnike vastu (Riigikohtu 02.11.2007 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-90-07, p 14). Seega oli hagejal õigus esitada laenulepingust tulenevad nõuded kõigi võlgnike vastu, sh nii kohtuväliselt kui kohtu kaudu. Samuti võis hageja jätta hagi esitamata Jelena Kovalenko vastu, vaatamata sellele, et Jelena Kovalenko oli nii laenulepingus nr EME-2493 kui laenulepingus nr EME-2492 laenusaajaks. Küll aga ei tähenda solidaarkohustus seda, et võlausaldaja nõue tuleb seetõttu mitmekordselt täita.
lg 1 sätestab, et kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust võlausaldaja ees täitma. Seetõttu ongi maakohus otsuse resolutsiooni p-s 5 selgitanud, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada 25.01.2018 määrusega ning hageja ja Jelena Kovalenko vahel sõlmitud võla tasumise kokkulepetega. 9. Praeguse vaidluse esemeks ei ole küsimus, missuguses osas peavad solidaarvõlgnikud omavahelises suhtes laenulepingutest tulenevaid kohustusi kandma. Kui solidaarvõlgnike vahelisest suhtest ei tulene teisiti, siis eelduslikult peavad nad ka omavahelises suhtes täitma kohustuse võrdsetes osades (
lg 1).
lg 2 kohaselt läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Näiteks juhul, kui üks solidaarvõlgnik täidab kogu solidaarkohustuse, siis läheb nõue üle (v.a talle endale langevas osas) teiste solidaarvõlgnike vastu ning ta saab nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt nendele langeva osa täitmist. Seega eeldades, et solidaarvõlgnikud vastutavad kohustuse eest võrdsetes osades, ei vabaneks Leonid Kovalenko talle langevas osas oma kohustuse täitmisest isegi siis, kui teised solidaarvõlgnikud kogu laenulepingutest tulenevad kohustused ära täidavad. Sellisel juhul tuleb tal vastav osa kohustusest tasuda kohustuse täitnud solidaarvõlgnikule. See ei mõjuta aga kuidagi hageja nõudeõigust iga solidaarvõlgniku vastu seni, kuni kogu kohustus ei ole täidetud. Eeltoodule tuginedes jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata, kuna kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei oleks võimalik apellatsioonkaebust rahuldada, st jätta hageja nõuet Leonid Kovalenko kui solidaarvõlgniku vastu rahuldamata. 10. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Maakohus on õigesti TsMS § 162 lg 1 alusel jätnud menetluskulud kostja I kanda, kuna hagi rahuldati peaaegu täielikult. TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta 5 Leonid Kovalenko kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keelduti apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning ei edastatud seda hagejale vastamiseks, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. Kuigi apellatsioonkaebuselt on tasumata riigilõiv summas 1000 eurot, ei pidanud ringkonnakohus vajalikuks lahendada apellandi menetlusabi taotlust, kuivõrd apellatsioonkaebus jäi menetlusse võtmata. Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (TsMS § 638 lg 9). Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.