← Eesti

2-17-7322/40

Obsah (8)§ 657§ 230§ 173§ 175§ 174§ 144§ 150§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise koht ja aeg Tartu, 29. märts 2018. a Tsiviilasja number

§ 657lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Ringkonnakohus jätab kostjate menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus hageja kanda. Kostjate apellatsioonkaebuse lisad 1-10 tuleb kostjatele tagastada. Kostjad on esitanud apellatsioonkaebuse juurde maakohtu otsuse praeguses tsiviilasjas, mille seaduslikkust ja põhjendatust ringkonnakohus apellatsiooni korras kontrollib. Kostjad ei ole selgitanud, missugust konkreetset asjaolu peaks tõendama maakohtu otsus Rael AS nõudes R. Komussare vastu, nimetatud otsusega jättis maakohus hageja nõude teise korteriomaniku vastu samadel asjaoludel rahuldamata. Järgnevad apellatsioonkaebuse juurde esitatud lisad on asja materjalide juures: arve nr 160375 (I kd, tl 16); lisad 4 ja 4a (I kd tl 12jj); lisa 5 (I kd, tl 48); lisa 6 (I kd, tl 43); lisa 7 (I kd, tl 44); lisa 8 (I kd, tl 45); lisa 9 (I kd tl 46); lisa 10 (I kd, tl 47).

  1. Hageja ja kostjad on korteriomandi asukohaga X Viljandi omanikud. Hagiavalduse kohaselt omandas hageja
  2. augustil 2016 X kinnistust umbes 63% suuruse osa, pärast korteriomandite võõrandamist hagejale kuulub ülejäänud kuuele korterile kokku umbes 37% suurune kaasomandi osa. Hageja nõuab kostjatelt tasu tema poolt osutatud teenuste eest ning kaasomandile tehtud kulutuste hüvitamist. Maakohus rahuldas hageja nõude osaliselt. Kostjad vaidlustavad apellatsioonkaebuse kohaselt maakohtu otsuse tervikuna (tl 12 pöördel). Samas tuleneb apellatsioonkaebuse põhjendustest selgelt ja üheselt arusaadavalt, et kostjad vaidlustavad maakohtu otsuse siiski üksnes osas, milles maakohus hageja nõude kostjate vastu rahuldas. Ringkonnakohtus on seega vaidluse all hageja nõue kostjate vastu maakohtu poolt rahuldatud ulatuses: põhinõue 355 eurot 43 senti ning viivis 41 eurot 65 senti, kokku 397 eurot 8 senti. 6
  3. Maakohus on lugenud põhjendatuks hageja poolt kostjatelt nõutud katuseremondi summa. Maakohtu otsuse põhjenduste p-s 6 on katuseremondi kulud tuvastatud erinevalt: 242 eurot 83 senti ning 237 eurot 48 senti. Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta kostjad maakohtu poolt tuvastatud korterelamu katuse remondikulude suurust ega katuse remondi vajadust (apellatsioonkaebuse p 1.1). Samas tuleneb apellatsioonkaebuse p-st 3.2, et „katuse remondikulude edasimüük“ on hageja poolt kostjale esitatud ebaseaduslikult. Apellatsioonkaebuse p-i 4 järgi on katuse remondiks tehtud kulutused põhjendamata, eelnevalt teiste kaasomanikega läbi rääkimata ja hinnapakkumisi esitamata. Maakohus on otsuse p-s 23 märkinud, et menetluse käigus on kostjad mitmel korral (nii menetlusdokumendis kui kohtuistungil) avaldanud, et kostjate arvates on hageja teinud katuse remondil mittevajalikke kulutusi. Arvestades kostjate maakohtus ja apellatsioonkaebuses esitatud vastuväiteid hageja nõudele lähtub ringkonnakohus sellest, et kostjad vaidlustavad hageja poolt katuse remondiks tehtud kulutuste õiguslikku põhjendatust. 9.

§ 230

lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja nõuab kostjatelt kui teistelt korteriomanikelt kaasomandile tehtud kulutuste hüvitamist ning kostjate korteriomandiga seotud väidetavate kulude hüvitamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on menetluses ebaõigesti jaganud tõendamiskoormise ning leidnud, et kostjatel tuleb tõendada, millised on katuse remondiks tehtud ebavajalikud kulutused, millele nad vastu vaidlevad. Katusetööde tegemine on oma olemuselt üldjuhul korteriomandi valitsemine, mida reguleeris katusetööde tegemise ajal kehtinud KOS

(2001). KOS
(2001)§ 15 lg 3 järgi võivad kokkuleppeid arvestades korteriomanikud häälteenamuse alusel otsustada küsimusi, mis jäävad tavapärase valitsemise piiresse. Kaasomanike ühest ja selget kokkulepet katusetööde tegemise, selleks ettenähtava summa suuruse, tööde tegemise viisi ja aja suhtes hageja kohtule esitanud ei ole. Seega ei ole praegusel juhul tegemist olukorraga, kus kostjad peaksid tõendama tehtud kulutuste ebamõistlikku mahtu ja hinda. Hageja esitatud omanike vahelisest kirjavahetusest (I kd tl 12 jj) tuleneb pigem see, et puudub selgus töödeks vajalike summade ja tööde ulatuse suhtes. Hageja esitatud
  1. septembri 2016 e-maili kohaselt „ma ei hakka teile seadusi, seaduste tõlgendamisi ega kohtulahendite näiteid tooma….kui te ei soovi nendes töödes osaleda, siis olen teinud teile ettepaneku kaasomandi jagamiseks..“. X
  2. augusti 2016 üldkoosoleku kokkuvõttest (I kd, tl 51) ei tulene, et kaasomanikud oleksid katuse remondi osas mingisugustki üheselt mõistetavat kokkulepet saavutanud.
  3. Hageja ei ole menetluses esitanud korteriomanike kokkulepet katusetööde tegemiseks. Kui korteriomanike vahel puudub kokkulepe korteriomandi valitsemisega seotud küsimustes, oli KOS
(2001)§ 15 lg 2 järgi korteriomanikul õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võis teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel. Samasugune õigus tuleneb kaasomanikule ka AÕS § 72 lg-st 4, mille järgi on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Ainult eseme säilitamiseks vajalike (TsÜS § 63 p 1) kulutuste puhul tekib kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Seega on kaasomanikul õigus teha teise kaasomaniku nõusolekuta niisuguseid töid, mis on vajalikud ja põhjendatud kaasomandi säilitamiseks, sh ka seisundi edasise halvenemise ärahoidmiseks. 7 Seega tuli hagejal menetluses tõendada, et tema katusele tehtud kulutused olid vajalikud ja kiireloomulised. Vajalikud kulutused TsÜS § 63 p 1 tähenduses on reeglina sellised, mida ei ole võimalik pikemat aega edasi lükata, ilma, et sellega kaasneks kaasomandi eseme hävimine või oluline kahjustumine. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja esitanud menetluses ühtegi tõendit, mille alusel saaks lugeda tema poolt tehtud katuse remontimistöid asja säilitamiseks vajalikeks kiireloomulisteks kuludeks TsÜS § 63 p 1 mõttes, mis tooks kaasa ülejäänud kaasomanikele seadusest tuleneva kohustuse osaleda nende kulutuste kandmises vastavalt nende kaasomandiosa suurusele. Hageja ei ole toonud esile asjaolusid, mis viitaksid sellele, et asja säilimine (nt katuse seisukorra tõttu) oleks ohustatud kuni kaasomanike vahelise kokkuleppe saavutamiseni või et kokkuleppe saavutamine kaasomanike vahel ei oleks olnud enne tööde alustamist võimalik. AÕS § 72 lg-st 4 tuleneva nõude eesmärgiks ei ole nende kulutuste hüvitamine, mille tegemine oli juba pikema aja jooksul “vaja ära teha“. Hageja on
  1. septembri 2016 e-mailis (I kd, tl 12) leidnud, et „tegemist ei ole eriliste kulutuste ja hoone taastamisega“. Hageja esitatud fotodelt (I kd, tl 82 jj) ei ole võimalik aru saada hageja poolt tehtud tööde hädavajalikkust, katusele pandud kile (I kd, tl 87) tõendab tööde tegemist, mitte katuse olukorda enne remonti. Hageja kohtule esitatud arved (I kd, tl 78jj) katusetööde kohta, on üldsõnalised ega kirjelda läbiviidud töid (“katusetöö materjali ettemaks”; “lõpparve katusetöödest”; “korstna lõhkumistööd”; “korstnaplekk, kruvid, pleki needid, ning puit materjal+töö”). Hageja ei ole tõendanud, et ilma temapoolsete abinõude tarvitusele võtuta oleks katuse säilimine ja maja seisund lähimal ajal olnud ohustatud ning et majanduslikult põhjendatud on teha tööd otsekohe, ilma teiste kaasomanike nõusolekuta. Kostjad esitasid menetluses fotod (I kd, tl 124) katusest, kuhu väidetavalt koguneb vesi ka pärast remonditööde tegemist (I kd, tl 116). Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et ühe kaasomaniku poolt ühepoolselt renoveerimistööde tegemine võib ka rikkuda teise kaasomaniku huve ja õigusi sellega, et tööd tehakse ebakvaliteetselt ning kostjatel võib olla hageja vastu kahju hüvitamise nõue. Hageja on äriühing kellele kuuluv kaasomandi mõtteline osa on suurem, kui teistel korteriomanikel. Kaasomanike vahelises suhtes tuleb võtta arvesse ka kaasomanike varalist võimekust, s.o suutlikkust osaleda kulutuste katmisel. Seega olukorras, kus ei ole üheselt tõendatud kavandatavate kulutuste kiireloomulisus, on eriti oluline, et tehtavad kulutused peaksid olema kaasomanike vahel kooskõlastatud. Praegusel juhul võib ka tekkida olukord, kus kulutusi teha sooviv kaasomanik nõuab teistelt kaasomanikelt neile majanduslikult üle jõu käivate kulutuste tegemises osalemist.
  2. Asja materjalidest ei tulene, et hageja oleks esitanud selgelt määratletult need vajalikud tööd katuse parandamisel (mis põhineksid eksperdi või muu asjatundja arvamusel), mis oleks vaja läbi viia hoone säilitamiseks ja seisundi edasise halvenemise ärahoidmiseks ilma teiste kaasomanike nõusolekuta. Kostjad on korduvalt küsinud hagejalt katuseremondi summat, samuti arvutuskäiku (I kd, tl 12 jj). Kaasomanikel on õigus saada teiselt kaasomanikult täpset teavet selle kohta, missuguseid töid on teine kaasomanik juba tellinud (teinud) ja missuguseid enda hinnangul vältimatuid töid on tal täiendavalt kavas tellida. Hageja on kostjatele teatanud, et ei soovi moodustada teiste korteriomanikega korteriühistut (I kd, tl 14). Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et kaasomanikel tuleb üksteise suhtes järgida heas usus käitumise põhimõtteid (TsÜS § 138) ning ühe kaasomaniku tuginemine eseme säilitamiseks tehtavate kulutuste väidetavale vajalikkusele ei tohi muutuda teiste kaasomanike survestamise abinõuks. Kohtuistungi protokolli järgi (I kd, tl 122 pöördel) on hageja valmis katuseremondi ja puudelõikuse arved ise tasuma, kui hageja poolt pakutavad 8 variandid on kõigile vastuvõetavad ja „kohe hakatakse selles suunas liikuma“. Ainuüksi asjaolu, et kaasomanikud on üldjoontes leppinud kokku katuseremondi tööde põhimõttelises otstarbekuses, ei tõenda ringkonnakohtu hinnangul seda, et sellega oleks antud hagejale nõusolek tööde läbiviimiseks nii, et hageja ei peaks tehtavaid konkreetseid töid ja nende maksumust eelnevalt kooskõlastama teiste kaasomanikega. Nimetatu kehtib ka olukorras, kus kavandatavad katusevahetustööd iseenesest ei ületa oma maksumuselt mõistlikke selleks vajalikke kulutusi. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et tema poolt tehtud katusetööd oleksid eseme säilitamiseks vajalikud kulutused TsÜS § 63 p 1 mõttes, mille puhul tekib kaasomanikul KOS
(2001)§ 15 lg 2 ja AÕS § 72 lg 4 alusel õigus nõuda teistelt kaasomanikelt asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega.
  1. Hageja nõude rahuldamata jätmise tõttu ei kontrolli ringkonnakohus kostjate võimalikku tasaarvestatavat nõuet hageja vastu.
  2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus jõudnud vastuolulistele järeldusele muu kostjalt väljamõistetud tasu suhtes. Maakohus luges otsuse p-s 6 kostjate kanda jäävateks katuseremondi kuludeks 242 eurot 83 senti või 237 eurot 48 senti. Maakohus mõistis otsuse p-s 25 kostjatelt välja katuseremondi summa (summa suurust täpsustamata). Maakohus on aga jätnud hageja nõude muus osas rahuldamata: puude raiumise kulude hüvitamine (otsuse II; p 26 jj); üüritasu (otsuse III, p 39 jj); haldustasu (otsuse IV, p 45 jj). Alates otsuse p-st 55 on maakohus rahuldanud hageja nõude prügiveo ja välikoristuse kulud, vee ja reovee kulud, elektrienergia edasimüügi kulud, võrguteenuse edasimüügi kulud ning kanalisatsioonipüstiku remonttööde kulud. Maakohus ei ole oma seisukohta põhjendanud ega märkinud hageja nõude õiguslikku alust. Samas on maakohus leidnud, et hagejal puudus alus nõuda kostjatelt haldusteenuse osutamise eest tasu. Kostjad on terve menetluse käigus esitanud vastuväiteid hageja poolt esitatud arvete kujunemise kohta. Kostjad on selgitanud, et hageja ei võimalda kostjale ligipääsu korteri soojusarvestile. Prügi vedamiseks on korteriomanikel sõlmitud leping vastava teenusepakkujaga. Välikoristus toimub kostjate väitel graafiku alusel (korteriomanike pöördumine hageja poole
  3. oktoobril 2016, I kd, tl 60). Kostjate väitel ei ole hageja loovutanud kostjatele korterelamu elektrienergiaga varustamiseks sõlmitud lepingut (korteriomanike ühisuse koosoleku protokoll I kd, tl 53 jj). Lisaks väidavad kostjad, et nad on hagejale osutatud teenuste eest tasunud (I kd, tl 71). Maakohtu otsusest ei selgu, millisel õiguslikul alusel on kostjatelt välja mõistetud vee ja reovee kulud, elektrienergia edasimüügi kulud, võrguteenuse edasimüügi kulud ning kanalisatsioonipüstiku remonttööde kulud. Ringkonnakohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, kuidas nimetatud nõue on kujunenud, kui suured olid tervikuna korterelamu nimetatud majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Seda saab tõendada näiteks kaasomanike otsusega, millega määratakse kindlaks mõnd liiki majandamiskulude suurus. Hageja ei ole esitanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt saaks kindlaks teha nimetatud majandamiskulude jaotumine korteriomanike vahel (vt korteriühistu kohta Riigikohtu
  4. juuni 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-10, p 14).
  5. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamisega, millega esitatud hagi jäetakse rahuldamata, tuleb muuta maakohtu menetluskulude jaotust vastavalt

§ 173

lg-le 3 ja jätta kostjate menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus hageja kanda ning hageja menetluskulud tema enda kanda. 9 Ringkonnakohus muudab maakohtu poolt kostjate menetluskulude kindlaks määratud rahalist suurust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu poolt määratud menetluskulude rahaline suurus põhjendatud ning maakohus on diskretsioonipiire ületanud.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt ka Riigikohtu

  1. mai
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 19). Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjate menetluskulud maakohtus õigusabikulu koos sõiduajakuluga 19,53 tundi, kokku summas 2719 eurot 20 senti (koos käibemaksuga; I kd, tl 151 jj). Kostjad on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslased (I kd, tl 152). Kostjate esindaja on osutanud õigusabi teenust tunnitasuga 144 eurot (koos käibemaksuga) ja kohtuistungile sõitmise tunnitasuks oli 72 eurot (koos käibemaksuga). Kostjate esindaja tunnitasu 144 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud, põhjendatud ei ole istungile sõitmiseks kulunud aja tunnitasu.

§ 174

lg 10 kohaselt peab menetlusosaline menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Kostjad on vastava kinnituse esitanud (I kd, tl 152, p 1.5), kuid maakohus on hagejalt kostjate kasuks menetluskulud välja mõistnud ilma käibemaksuta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et õigusteenuse osutamise põhjendatud ja vajalik ajakulu oli 10 tundi ja mõistab hagejalt kostjate kasuks välja õigusteenuse kulu summas 1440 (10×144) eurot koos käibemaksuga. Põhjendatud ei ole maakohtu poolt kostjate esindaja sõiduajakulu 120 euro väljamõistmine hagejalt. Riigikohus on 3. juuni 2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 17 märkinud, et

§-d 174 ja 175 ei sätesta, millist liiki esindajakulud teiselt menetlusosaliselt välja mõistetakse. Menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu AdvS § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu. Kuna menetlusosalise õigus valida esindajat ei ole

§-de 217 ja 218 järgi piiratud, võib lepingulise esindaja otsene sõidukulu olla vajalik ja põhjendatud eelkõige juhul, kui tema tegutsemiskoht ei ole tsiviilasja menetleva kohtu tööpiirkonnas või kohtumaja teeninduspiirkonnas. Sõidukuluna on seejuures käsitatav nt bussipileti või autokütuse maksumus. Kolleegiumi arvates ei võimalda

§-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Kuivõrd

§ 144

p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. 15. Kostjate menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjate menetluskulu ringkonnakohtus riigilõiv 175 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 p 15 kohaselt tasutakse apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu sama palju kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebuse hind on käesoleval juhul 397 eurot 8 senti. Apellatsioonkaebuselt hinnaga kuni 500 eurot kuulus vastavalt RLS § 59 lg-le 1 ja Lisale 1 tasumisele riigilõivuna 100 eurot. Seega on kostjad apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu ettenähtust 75 (175-100) eurot enam. Põhjendatud on kostjate menetluskuluna apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 100 eurot. Kostjate poolt enamtasutud riigilõivu ei saa hagejalt kostja menetluskuluna välja mõista. Kostjatel on

§ 150

lg 4 ja lg 6 alusel õigus taotleda ringkonnakohtult apellatsioonkaebuse esitamisel enamtasutud riigilõivu 75 (seitsekümmend 10 viis) euro tagastamist kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Ringkonnakohus rahuldab kostjate taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistab hagejalt kostjate kasuks välja menetluskuluna ringkonnakohtus 100 eurot. Ringkonnakohus rahuldab kostjate taotluse maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks

§ 177

lg 4 alusel ning mõistab hagejalt kostjate kasuks välja menetluskuludelt 1540 (1440+100) eurolt (koos käibemaksuga) kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.